Obsah (7)

§ 660§ 661§ 187§ 430§ 432§ 173§ 150

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 25.november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-49082; AAS Gjensidige Baltic (AAS Gjensidige Baltic

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused 1.Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Pooled loevad lõplikuks kompromissisummaks 109874 krooni (ükssada üheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend neli kr ja 00 senti), s.o põhinõue 103624 krooni ja pool riigilõivust 6250 krooni. Hageja loobub viivisenõudest. Kompromissisumma kuulub kostja poolt tasumisele maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul. Kostja tasub hiljemalt 15.12.2010 2212.98 krooni ning alates 15.01.2011 igakuiselt jooksva kuu

1. kuupäevaks 2290.66 krooni (146,40 EUR). Viimase osamakse tähtpäev on 15.11.
2. Kostja poolt käesolevast kompromissist tuleneva maksega viivitamisel on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk (s.o kõik osamaksed kuni maksegraafiku lõpuni) ja nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates viivitatud osamakse tähtpäevast ning kostja kohustub alluma koheselt sundtäitmisele kogu võlgnevuse jäägi ja viivise osas. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kohasel täitmisel ei ole tal kostja vastu tsiviilasjast nr 2-10-49082 ja kahjutoimikust nr R01090100 tulenevaid mistahes muid nõudeid ega pretensioone. Muud otsustused
3. Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o o 6250 krooni, mis laekus hageja kontolt nr 221030009643 Swedbank AS-s 07.oktoobril 2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.221023778606 viitenumber 2900072699 hageja kontole nr 221030009643 Swedbank AS-s (selgitusse märkida tsiviilasja number); 2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
4. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või 2 kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Hageja poolt 07.oktoobril 2010 tasutud riigilõivust 12500 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 6250 krooni. Kalev Kuningas Kohtunik 3