Obsah (4)

§ 103§ 113§ 8§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. november 2010. a kell 16:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

§ 103

lg 1 kohaselt ei vastutaks kostja lepingu rikkumise eest üksnes juhul, kui rikkumine oleks vabandatav. Käesoleval juhul aga selliseid asjaolusid ei esine. Hageja kandis seoses serveri tööshoidmise ja lepingutingimustele vastava keskkonna tagamisega kulutusi, mistõttu oleks ebaõiglane, kui kostja oleks õigustatud osutatud teenuste eest mitte tasuma. 2 2-08-89881 26.07.2010 on hageja esitanud hageja viivise arvestuse seisuga 15.08.

1. Nimetatu kohaselt on viivisenõude suuruseks seisuga 15.08.2010 64 757 krooni. II Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et see on alusetu ja põhjendamatu. Hageja nõue seisneb tasu nõudmises perioodi 01.09.2007-01.07.2008, s.o 10 kuu eest. Selle tasu määraks on võetud poolte vahel 15.01.2007 sõlmitud töövõtulepingus ettenähtud kuutasu 7 000 krooni. Pärast 20.08.2007 ei ole kostja kasutanud töövõtulepingus ettenähtud teenust ja sellest tulenevalt ei ole hageja kandnud töövõtulepinguga seotud kulutusi. Kostja leiab, et temalt tasu maksmise nõue on võlaõigusseaduse (

) § 637 lg 3 sätestatuga on vastuolus, kuna töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ja sellises nõudmises on

1. peatükis käsitletud alusetu rikastumise tunnused. Tasu nõudmine teenuse eest, mida ei ole osutatud, on vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja 07.12.2009 vastuse kohaselt leppisid pooled töövõtulepingu punktis 3.
2. kokku, et tellija kohustub tasuma töövõtjale objekti kasutamise eest tasu 7 000 krooni kalendrikuus. Kostja teatas 17.07.2007 kirjaga nr 1.15/286 hagejale, et lõpetab 20.08.2007 seisuga töövõtulepingu nr 15/01/2007 ja pärast 20.08.2007 ei ole kostja objekti, s.o osaühingu P serverit kasutanud. Objekti kasutuselevõtmiseks ettevalmistamisega seotud kulutuste katteks on töövõtulepingu punktis 3.
3. ette nähtud 15 000 krooni. See summa on kostja poolt tasutud ja seetõttu ei ole hagejal hüvitamata kulusid, mis ta on teinus serveri viimiseks vastavusse töövõtulepingus ettenähtud tingimustele. Kostja on vastuseks hageja 26.07.2010 viivisenõudele leidnud, et see on ebamõistlikult suur ja seetõttu palub kostja vähendada viivise nõuet mõistlikkuse piiridesse kohtu äranägemisel. III Kohtu põhjendused
4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (edaspidi

) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2. Pooled sõlmisid 15.01.2007 töövõtulepingu nr 15/0172007, millega hageja pidi kostjale infotehnoloogiaalaseid teenuseid osutama. 17.07.2007 ütles kostja lepingu ülese. Hageja vaidlustas lepingu ülesültemise kohtus. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2008 kohtuotsusega tuvastas kohus, et pooltevaheline leping on jõus ja võlausaldaja võib nõuda selle täitmist. Töövõtuleping kehtis kuni
3. a juunini ja hageja oli lepingust tulenevalt õigustatud osutatud teenuse eest saama igakuiselt 7 000 krooni. Seega kokku aja eest, mil kostja teenuse eest ei maksnud ehk ajavahemiku eest september
4. a kuni juuni
5. a, kokku 70 000 3 2-08-89881 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et ei pea teenuste eest tasuma, kuna ei ole seda alates 20.08.2007 kasutanud ja sellest tulenevalt ei ole hageja kandnud kulutusi.
6. Käesolevate poolte suhtes on Tallinna Ringkonnakohtus 30.10.2008 otsusega tuvastanud, et poolte vahel 15.01.2007 sõlmitud töövõtulepingu nr 15/0172007 on jõus ja võlausaldaja võib nõuda selle täitmist. Seega puudub kohtul vajadus eelnevalt tuvastatud asjaolusid ümber hindama hakata. Hageja on jätkanud poolte vahel sõlmitud lepingu täitmist ja taganud teenuse kättesaadavuse kostjale. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta teenust alates 20.08.2007 kasutanud ja seetõttu ei ole hagejal kulutusi olnud. Poolte vahel sõlmitud lepingu (tl 33-34) p 1.
7. kohaselt oli hageja kohustatud tagama kostjale renditud serveri töökorras ja kasutusvalimis oleku 24 h tööpäevas, server pidi sisaldama Linux operatsioonisüsteemi, sisaldama e-õppe keskkonda Moodle ja operatsioonisüsteemi kasutaja kontosid ja kodukatalooge kahele kostja töötajale. Eelnimetatud kohustuse täitmiseks oli hageja kohustatud hoidma serverit töökorras ja hooldama seda. Pooled on lepingu punktis 3.
8. kokku leppinud, et igakuiste kulutuste suuruseks on 7 000 krooni. Tulenevalt

§ 8lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja on täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, siis on hageja õigustatud saama tasu lepingus kokku lepitud ulatuses. Asjaolu, et kostja ei kasutanud lepingus kokku lepitud teenust, ei vabasta kostjat lepingu täitmise kohustusest. Samuti leiab kohus, et kuigi kostja väidetavalt ei kasutanud hageja teenust, ei välistanud see hageja pooleset lepingulise kohustuse täitmist. Kostja pole tõendanud hageja poolsete kohustuste täitmata jätmist.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut täitnud ajavahemikul september
2. a kuni juuni
3. a, seega kokku 10 kuud. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 3.
4. kohaselt oli kostja kohustatud hagejale igakuiselt tasuma teenuse eest 7 000 krooni, siis on kostjal 10 kuu eest hagejale tasumata lepingujärgselt 70 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista 70 000 krooni.
5. Hageja on palunud kostjale välja mõista viivised kohustuse täitmisega viivitamise eest kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga ja edasi protsendina põhinõudest. Seisuga 15.08.2010 on hageja viivisnõude suuruseks 64 757 krooni. Kostja on leidnud, et viivisnõue on ebamõistlikult suur ja seetõttu palub kostja vähendada viivise nõuet mõistlikkuse piiridesse kohtu äranägemisel.
6. Viivisenõue muutub rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

§ 113

lg 1 esimese lause järgi sissenõutavaks arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ja viivist võib sama sätte järgi nõuda kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 3.

1. on hagejal õigus nõuda viivist 0,1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega peab kostja tasu maksmisega viivitamise tõttu maksma viivist kokkulepitud määras alates raha maksmisega viivitusse sattumisest. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole teenuste eest tasunud alates
2. a septembrist. Nimetatud ajast kuni lepingu lõppemiseni ei ole kostja täitnud lepingust tulenevat igakuist kohustust. Hageja on esitanud kohtule viivisnõude arvestuse (tl 112), mille kohaselt on hageja viivisnõude suuruseks seisuga 15.08.2010 64 757 krooni. Hageja palub viivis välja mõista kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sellest edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise ajaks on kostja olnud viivituses täiendavalt 99 päeva, mistõttu lisandub kostja arvestusele (99 x 7 x 10) 6 930 krooni, seega on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga hageja viivisnõude suuruseks 71 687 krooni.
3. Kostja on leidnud, et viivisnõue on ebamõistlikult suur ja seetõttu palub kostja vähendada viivise nõuet mõistlikkuse piiridesse kohtu äranägemisel.

§ 113

lg 8 kohaselt võib 4 2-08-89881 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kuna väljamõistetav viivis ületab põhivõlga, siis on põhjendatud kostja taotlus viivise vähendamiseks. Kuna kostja on jätnud viivise suuruse määramise kohtu äranägemisel, siis leiab kohus, et arvestades väljakujunenud kohtupraktikat viivise nõude vähendamisel, tuleb kostjalt välja nõuda viivis põhinõude suuruses ehk 70 000 krooni.

1. Hageja on palunud kostjale välja mõista viivised kohustuse täitmisega viivitamise eest kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et kuna hageja viivisnõue ületab põhinõude suurust ja seetõttu on kohus kostja taotlusel seda vähendanud põhinõude suuruseni, siis puudub alus viivise väljamõistmiseks kostjalt kohtuotsuse järgselt poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud protsendina.
2. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
3. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 5