. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada..
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TLS § 79 kohaselt pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. TLS § 80 lg. 1 kohaselt tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Asjaolust, et töölepingut ei ole sõlmitud, ei tulene töölepinguliste suhete puudumine. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele töötas hageja alates 01.09.2009 kuni 23.09.2009 kostja juures ehitustöölisena töötamiskohaga Norras, palkmajade ehitustöödel. Seega oli hageja algusest peale teadlik, et ta töötab kostja juures vaid kokkulepitud aja. Poolte vahel kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Kostja võtab hagi omaks selles, et pooled sõlmisid töölepingu (kirjalikult vormistamata) ja hageja töötas alates 01.09.2009 kuni 23.09.2009 kostja töötajana Norras. Kostja väitel pidi hageja töö kestma kuni 30 päeva, kuid hageja lahkus töölt 24.09.2009 omavoliliselt. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli sõlmitud hagejaga tööleping tähtajaga 30.09.2009.a.. Seega asub kohus seisukohale, et hageja töötas kostja juures kostja tööobjektil Norras palkmajade ehitustöödel tähtajalise töölepinguga alates 01.09.2009 kuni 23.09.2009.a. Kuna tähtajalise töölepingu sõlmimine ei olnud vastuolus seadusega, siis lõpeb see leping tähtaja möödumisel , ilma, et pooled peaksid sellest teineteisele eelnevalt teatama. Hageja väitel töötas ta kostja töö objektil Norras 201 tundi töötasuga 8 EUR’i tunnis, millest tulenevalt on ta õigustatud saama töötasu oma töötatud aja eest 1608 EUR’ i (25125,60 EEK), kuid kostja ei ole kuni käesoleva ajani mingit töötasu maksnud, vaatamata korduvatele meeldetuletustele. 2 Kostja võtab hagi osaliselt omaks selles, et hagejal on õigus saada töötasu 136 töötatud tunni eest tunnihinnaga 3 EUR’t (46,8 EEK) tunni eest, kokku 6364,80 krooni. Kohus märgib, et kostja ei ole ka tõendanud asjaolu, miks ta ka omaksvõetud osas ei ole hagejale tehtud töö eest kuni käesoleva ajani tasunud. Töölepingu kohustuslikuks tingimuseks on kokkulepe töötasu kohta. TLS § 29 lg. 2 kohaselt, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja väitel lepiti töötasu suuruseks 8 EUR’i (125,1728 EEK) tunnis. Kostja vaidleb sellele vastu ja märgib, et kokkulepitud töötasu suuruseks Norras palkmajade ehitustöödel oli 3 EUR’i (46,8 EEK) tunnis ja 374,4 EKK päevas, seega oli hageja õigustatud saama kogu Norras töötatud perioodi eest töötasu kokku 6364 krooni. Eesti Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr. 90 kohaselt (jõustus 01.07.2009) kehtestati töötasu alammääraks Eesti Vabariigi territooriumil tunnis 27 krooni ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Tulenevalt Eesti Vabariigis kehtivast tunni alammäärast ei saa kohus lugeda veenvaks ja mõistlikuks kostja seisukohta, et hageja töötasuks Norras lepiti kokku 3 EUR’i tunnis, kuna see vastab EV-s kehtivale 1,8 kordsele tunni alammäära suurusele ning hageja ei nõustunud sellise töötasu suurusega Norras kvalifitseeritud tööde teostamisel, palkmajade kokkupanemisel, samuti oli nimetatud töötasu suurus alla Norras kehtivat tunnitasu alammäära (umbes 64 EEK), ning millest kinnipidamist Norras ametiühing pidevalt kontrollis. Seega kohus asub seisukohale, et tuleb lähtuda hageja esitatud kinnitusest, et poolte vahel töölepingu sõlmimisel lepiti kokku tunnitasu suuruseks Norras töötamisel 8 EUR’i tunnis. Kuna tööandja , kelle kohustuseks oli pidada tööaja arvestust, ei ole seda kohtule esitanud, siis tuleb lugeda tõeseks hageja esitatud väide, et koos ületundidega töötas ta ajavahemikul 01.09.2009 kuni 23.09.2009 kostja tööobjektil Norras 201 tundi. Seega on hageja õigustatud saama töötasu eelmärgitud perioodi eest 25 159,73 krooni (1 EUR=15,6466 EEK; 8 EUR’i=125,1728 EEK; 201 töötundi x 125,1728 EEK = 25 159,73 EEK). Tulenevalt hageja EUR’i ja EEK’i väärtuse arvutamise ebatäpsusest on 201 töötunni eest töötasu 25 159, 75 krooni, millise summa ulatuses kohus hagi rahuldab. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja hagi saamata jäänud töötasu nõudes summas 25 159, 75 kooni ja mõistab nimetatud summa kostjalt välja hageja kasuks. Hageja palus välja mõista tema kohtuistungil osalemise kulud (sõidukulud 77,50 EUR’i (1212,60 EEK). Kuna sõidukulude nõue on menetluskulu, siis selles osas toimub menetlus peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.