) § 208 lg 1 ja 4 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et arvete nr 8410394 ja nr 8410644 alusel kostja hagejale raha maksnud ei ole. Seega ei ole kostja täitnud omapoolset müügileping kohustust tasuda kauba ostuhind.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Arve-saatelehtedel märgitud maksetähtaegadega vastavalt arvele nr 8410394
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda 3 2-09-56612 selle täitmist. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale arve-saatelehtede alusel saadud kauba eest, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kauba müügihinna tasumist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arve-saatelehe nr 8410394 alusel kauba ostuhind 5061.80 krooni ja arve-saatelehe nr 8410644 alusel kauba ostuhind 3 642.20 krooni, kokku 8 704 krooni. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt
§-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse
§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja leiab, et pooled on kokku leppinud arve-saatelehtede esitamisega viivise määras 0,5 % tasumata arvelt tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja vaidleb sellele vastu, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe viivise maksmine hageja märgitud suuruses. Kohus ei nõustu hageja järeldusega, et arve esitamisega teisele poolele saab automaatselt lugeda tõendatuks pooltevahelise kokkuleppe viivise osas. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-144-09 17 detsembrist 2009.a. asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt. juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei anta. Arve vastuvõtmine või sellel allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt. juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nr mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Hageja on kohtule esitanud asjaolud, mille kohaselt on kostja ka varasemalt viivitanud maksete tasumisega, kuid kostja ei ole tasunud hageja nõutud viivist (t.l. 40). Kostja ei ole oma varsema käitumisega näidanud, et aksepteeriks arve-saatelehel märgitud viivise suurust. Seega ei ole tõendamist leidnud, et pooltevahel oleks kokkulepe viivises 0,5 %. Kuna kostja on aga olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, siis tuleb kohaldada seadusejärgset viivise määra. Arve nr 8410394 summas 5 061.80 krooni maksmisega on viivitatud järgmiselt: 15.04.2008 30.06.2008 (77 päeva) 11% (4% intressimäär + 7% aastas) – ühe päeva viivis 1.525 krooni (s.o 5061.80 krooni x 11% : 365), kokku ajavahemiku viivis on 117.43 krooni; 01.07.2008 09.12.2008 (162 päeva) 11% (4% intressimäär + 7% aastas) - ühe päeva viivis 1.525 krooni, kokku ajavahemiku viivis on 247.05 krooni; 10.12.2008 - 31.12.2008 (22 päeva) 9,5% (2,5% intressimäär + 7% aastas) - ühe päeva viivis 1.32 krooni (s.o 5061,80 krooni x 9,5% : 365), kokku ajavahemiku viivis on 29.04 krooni; 01.01.2009 - 31.12.2009 (365 päeva) 8% (1% intressimäär + 7% aastas) - ühe päeva viivis 1.11 krooni (s.o 5061,80 krooni x 8 % : 365), kokku ajavahemiku viivis on 405.15 krooni; 01.01.2010 – 01.06.2010 (152 päeva) 8% - ühe päeva viivis 1.11 krooni, kokku ajavahemiku viivis on 168.72 krooni. Kokku viivis summalt 5 061.80 krooni ajavahemiku 15.04.2008 kuni 01.06.2010 eest (778 päeva) 967.39 krooni. Arve nr 8410644 summas 3 642.20 krooni maksmisega viivitamisel on viivis arvestatud: 10.06.2008 – 30.06.2008 (21 päev) 11% - viivis päevas 1.1 krooni, kokku 23.1 krooni; 01.07.2008 – 09.12.2008 (162 päeva) 11% - viivis päevas 1.1 krooni, kokku 178.20 krooni; 10.12.2008 – 31.12.2008 (22 päeva) 9,5% - viivis päevas 0.95 krooni, kokku 20.9 krooni; 4 2-09-56612 01.01.2009 – 31.12.2009 (365 päeva) 8% - viivis päevas 0.8 krooni, kokku 292 krooni; 01.02.2010 – 01.06.2010 (152 päeva) 8% - viivis päevas 0.8 krooni, kokku 121.6 krooni. Kokku viivis summalt 3642.20 krooni ajavahemiku 10.06.2008 kuni 01.06.2010 eest (722 päeva) 635.80 krooni. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja viivise nõue rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 1 603.19 (967.39 + 635.80) krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 10 307.19 krooni (8 704 krooni põhivõlgnevuse katteks ja 1 603.19 krooni viiviste katteks). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus hagi rahuldab põhivõlgnevuse osas ja viivise nõude arvestas kohus vaid ümber, siis kohus leiab, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.