Obsah (6)

§ 92§ 210§ 116§ 134§ 135§ 140

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-17971 Määruse tegemise aeg ja koht 03. november 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kohtla-Järve Linna (Linnavalitsuse ka

§ 92lg 2 ja 3).

L. P.`i vanemad N.L. ja T. P. elasid vabaabielus. Lapse ema N.L. viibimiskoht on teadmata. Elukoha andmed puudusid ka N.L. emal T.L.l, väidetavalt elab N.L. Rootsis. Lapse isa T. P.`ilt on välja mõistetud elatis alaealise L. P.`i ülalpidamiseks T.L. kasuks. T. P. ei ole kunagi osalenud lapse kasvatamisel ega tema eest hoolitsemisel, lapsega suhelnud ei ole. Ka alaealise ema N.L. ei ole osa võtnud lapse kasvatamisest, ei ole tema eest hoolitsenud ega teda materiaalselt toetanud. Avaldaja leiab, et kuna vanemad oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei täida, on olemas kõik alused vanema õiguste äravõtmiseks nii N.L.lt kui T. P.´ilt alaealise L. P.`i suhtes.

1. Kohtuistungil 25.10.2010 jäi avaldaja avalduses toodu juurde. Avaldaja esindaja selgitas, et N.L. kohta puudub igasugune info juba viimased paar aastat. Kontakt puudub ka T.L.l. Lapse eestkostja T.L.ga on eestkosteasutus pidevalt kontaktis, lapse probleemidest ollakse teadlikud. Lapsega on käidud nii kodus vestlemas kui konsulteeritud erinevate erialaspetsialistidega. Puudutatud isik T.L. selgitas, et lapsel on diagnoositud aspergeri sündroom – so mõttekäigu- ja kohanemishäired. Doktor soovitas koduõpet. Sisuliselt on tüdruk aasta aega õppimata olnud, senini ei ole Ahtme Gümnaasiumist õpetajat koju leitud. Tüdruk õpib
2. klassis. Mõni aeg tagasi oli eestkostja sõnul L. väga sõjakas ja ärritatud, praegu rahulikum ja vaiksem. Öösiti magab väga halvasti, päeval istub arvutis või mängib telefoniga. Temaga on raske suhelda, vanaema tema sisemaailma ei tea. Millest lapsel sellised probleemid on tekkinud, ei tea, kuigi omalt poolt on püüdnud teda hästi kasvatada. Puudutatud isik T. P. selgitas, et aidata millegagi ei saa. Kui vanema õigused tuleb ära võtta, siis tuleb. Puudutatud isik väitis, et võiks küll L.ga rääkida, aga seda oleks tulnud teha juba varases lapsepõlves, nüüd on juba hilja. Kui lahkuminek toimus, polnud puudutatud isiku sõnul temal hinge taga midagi, ühetoalisesse korterisse last kaasa võtta ei saanud, sissetulekut samuti ei olnud. T. P. leidis, et toimis õigesti kui jättis lapse vanaema kasvatada. Käesoleval ajal on T. P.`il teine pere ning tüdrukut võõrasse perre võtta ei saa, uue perega selliseid probleeme tal ei ole. Puudutatud isik leidis, et ei saa vanemliku hoolitsuse puudumises ainult teda süüdistada, lapsele elatist maksab, aga midagi enamat lapse heaks teha ei saa. T. P. leidis, et vanema õigused tuleks talt ära võtta kuna lapse eest ta hoolt kandnud ei ole ning antud probleemidega tegeleda ei taha. 2 Puudutatud isik N.L. kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse tehti teatavaks avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Alaealisele L. P.`ile määratud esindaja Owe Ladva leiab kohtule esitatud arvamuses, et avalduse rahuldamine on L. P.`i huvides. Laps oli ja on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. Avalduse rahuldamine on sisuliselt juba aastaid kehtinud olukorra juriidiline fikseerimine. N.L. ega T. P. lapse eest hoolitsenud ei ole ega tee seda ka käesoleval ajal. Lapse ema viibimiskoht on teadmata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Puudutatud isikud N.L. ja T. P. on 27.07.1997.a sündinud L. P.`i vanemad (tl 7) Kohtla-Järve Linnakohtu 19.12.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2-197/01 määrati alaealisele L. P.`ile eestkostjaks tema vanaema T.L.. (tl 5-6) Eestkoste määrati põhjusel, et lapse vanemad N.L. ja T. P. lapse kasvatamisega ei tegele, laps on ilma jäänud vanemlikust hooolitsusest. Vanaema tegeleb aktiivselt lapselapse kasvatamisega. Ema N.L. asukoht on teadmata ning isal T. P.`il on uus perekond. Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo vastuse kohaselt puuduvad andmed N.L. viibimiskoha kohta. (tl 10) Ahtme Gümnaasiumi iseloomustuse kohaselt võeti L. P. Ahtme Gümnaasiumi tingimusel, et põhjuseta puudumisi ei ole. Tüdruk koolis ei käi, puudumise põhjust ei selgita. Tüdruk on väga kinnine, ei kontakteeru, toorutseb. Kool on vanaemaga tihedas kontaktis. Kodu on külastanud klassijuhataja, psühholoog ja gümnaasiumi sotsiaaltöötaja. Kõikidele meetmetele vaatamata põhjuseta puudumised jätkuvad. Vanaema on tunnistanud, et lapse kasvatamisega toime ei tule kuigi püüab lapselapse jaoks teha kõik. (tl 11)
5. Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 sätestas, et kohus võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Vastavalt § 55 lg 1, kaotas isik, kellelt vanema õigused ära võeti, lapse suhtes kõik õigused.
6. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (

) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2010, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust (

§ 210lg 2) Kohus kohaldab alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust.

7. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus). (

§ 116

lg 2) Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellel lisatud tõenditest nähtub, et N.L. ja T. P. tütre L. P.`i kasvatamises ei ole osalenud, ei osale ega tahagi osaleda. Lapse ema asukoht on teadmata ning isal on uus perekond. T. P. kinnitas ka kohtuistungil 25.10.2010, 3 et L. P.`iga suhelda ei kavatse, seda oleks tulnud teha varases lapsepõlves. Temal on uus pere ning ei näe võimalust (ega soovi) võtta tütart enda juurde. 8.

§ 134

lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). 9. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (

123). Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest. 10. Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et N.L. ja T. P. ei ole oma tütre L. P.`i eest hoolitsenud, hoolitse käesoleval ajal ega kavatse seda teha ka tulevikus. Mõlemal vanemal on oma elu, milles L. P.`il kohta ei ole. Vanemad lapse käekäigu vastu huvi ei ole tundnud ega tunne ka praegu. Menetluses on kohtule selgeks saanud, et puudutatud isikud on loobunud lapse kasvatamisest. Seega on nad jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused lapse eest hoolitsemisel. Lähtudes põhimõttest, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb, on põhjendatud N.L.lt ja T. P.`ilt hooldusõiguse täielik äravõtmine alaealise lapse suhtes, kuna kumbki vanem laste kasvatamises ei osale vähimalgi määral. 11.

§ 135

lg 1 ja 2 lubab lapse vanematest eraldada ja vanemalt isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud (lapse suhtes kasutusele võetud muud toetavad abinõud) ei ole tulemusi andnud. Kuna N.L. ja T. P. oma lapse kasvatamises ei osale ega soovi osaleda, ei saa ka lapse hooldusõigus neile kuuluda. 12. Kohus selgitab, et

§ 140

lg 2 taastab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine. 13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 116, § 123, § 134, § 135, § 140, Ts

MS § 550 lg 1 p 2, võtab kohus ära N.L.lt ja T. P.`ilt hooldusõiguse täielikult. Menetluskulud 13. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus on määranud alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 sätestatule, jäävad alaealise esindaja menetluskulud riigi kanda. Kohtunik Evi Kool 4