L. P.`i vanemad N.L. ja T. P. elasid vabaabielus. Lapse ema N.L. viibimiskoht on teadmata. Elukoha andmed puudusid ka N.L. emal T.L.l, väidetavalt elab N.L. Rootsis. Lapse isa T. P.`ilt on välja mõistetud elatis alaealise L. P.`i ülalpidamiseks T.L. kasuks. T. P. ei ole kunagi osalenud lapse kasvatamisel ega tema eest hoolitsemisel, lapsega suhelnud ei ole. Ka alaealise ema N.L. ei ole osa võtnud lapse kasvatamisest, ei ole tema eest hoolitsenud ega teda materiaalselt toetanud. Avaldaja leiab, et kuna vanemad oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei täida, on olemas kõik alused vanema õiguste äravõtmiseks nii N.L.lt kui T. P.´ilt alaealise L. P.`i suhtes.
) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2010, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust (
7. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus). (
lg 2) Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellel lisatud tõenditest nähtub, et N.L. ja T. P. tütre L. P.`i kasvatamises ei ole osalenud, ei osale ega tahagi osaleda. Lapse ema asukoht on teadmata ning isal on uus perekond. T. P. kinnitas ka kohtuistungil 25.10.2010, 3 et L. P.`iga suhelda ei kavatse, seda oleks tulnud teha varases lapsepõlves. Temal on uus pere ning ei näe võimalust (ega soovi) võtta tütart enda juurde. 8.
lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). 9. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (
123). Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest. 10. Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et N.L. ja T. P. ei ole oma tütre L. P.`i eest hoolitsenud, hoolitse käesoleval ajal ega kavatse seda teha ka tulevikus. Mõlemal vanemal on oma elu, milles L. P.`il kohta ei ole. Vanemad lapse käekäigu vastu huvi ei ole tundnud ega tunne ka praegu. Menetluses on kohtule selgeks saanud, et puudutatud isikud on loobunud lapse kasvatamisest. Seega on nad jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused lapse eest hoolitsemisel. Lähtudes põhimõttest, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb, on põhjendatud N.L.lt ja T. P.`ilt hooldusõiguse täielik äravõtmine alaealise lapse suhtes, kuna kumbki vanem laste kasvatamises ei osale vähimalgi määral. 11.
lg 1 ja 2 lubab lapse vanematest eraldada ja vanemalt isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud (lapse suhtes kasutusele võetud muud toetavad abinõud) ei ole tulemusi andnud. Kuna N.L. ja T. P. oma lapse kasvatamises ei osale ega soovi osaleda, ei saa ka lapse hooldusõigus neile kuuluda. 12. Kohus selgitab, et
lg 2 taastab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine. 13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
MS § 550 lg 1 p 2, võtab kohus ära N.L.lt ja T. P.`ilt hooldusõiguse täielikult. Menetluskulud 13. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus on määranud alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 sätestatule, jäävad alaealise esindaja menetluskulud riigi kanda. Kohtunik Evi Kool 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.