3-10-1945/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2010, Jõhvi 3-10-1945 A. K kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 06.07.2010 korralduse nr 839 tühistamiseks
2. november 2010 A. K, tema esindaja Marko Tiirik, Jõhvi Vallavalitsuse esindajad Indrek Arming ja Reet Mendes ning OÜ JEWE Keskuse esindaja Margo Lemetti Resolutsioon 1.Tühistada Jõhvi Vallavalitsuse 06.07.2010 korraldus nr
3. 2.Mõista Jõhvi Vallavalitsuselt A. K kasuks välja menetluskulu 15 200 (viisteist tuhat kakssada) krooni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 30.12.
4. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Jõhvi Vallavalitsuse 06.07.2010 korraldusega nr 839 (tl 85-87) otsustati Jõhvi linnas Raudtee 1, 1a ja 3 piirnev 654 m2 suuruse maa jagamine füüsilisest isikust ettevõtja A. K ja JEWE Keskuse OÜ vahel, määrati neile erastatavate maade suuruseks vastavalt 201 m2 ja 337 m2 ning märgiti, et peale omandamist seatakse maadele teise omaniku kasuks täies ulatuses juurdepääsutee kasutamise reaalservituudid. 1 28.07.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Jõhvi Vallavalitsuse 06.07.2010 korralduse nr 839 tühistamise nõudega A. K kaebus (tl 1-9). Selles kirjeldati üksikasjalikult Jõhvi linnas Raudtee 1, 1a, 3 ja Narva mnt 4b asuvate kinnistutega piirneva maatüki erastamisega seotud menetluste käiku ning leiti, et korraldus on motiveerimata ja kaalutlusvigadega ning haldusorgan on selle andmisel kohaldanud materiaalõigust vääralt, rikkunud menetlusnorme, võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtet. Neid seisukohti põhjendas kaebaja „Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise korra“ § 6 lg 7 tuginedes väidetega, et talle pole korralduses kinnitatud erastatava maa jagamise varianti ettepanekuna esitatud ning märkis, et tähelepanu ja põhjendusteta on jäetud asjaolu, et piirnevaid kinnistuid on kolm. Veel viitas kaebaja maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 1, 4 ja 7 ja märkis, et tegelikult tagab sõnamurdlikult tagasi võetud esimene jagamise variant kõige paremini osaliste võimalused enda kinnisasjade kasutamiseks ja vaidluste vältimiseks ning lisas Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-53-01 osundades, et antud juhul kaaluvad tema kui omaniku taotlusest lähtuva kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise argumendid üle selle kuju geomeetrilised soovitused. Jõhvi Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (tl 39-40) paluti kaebus rahuldamata jätta ning leiti, et vaidlustatud haldusakt on selge ja üheselt mõistetav. Seejuures kirjeldati maatüki erastamise menetluses toimunut ja selle jagamisel arvestatut ning väideti, et kaebaja poolt nimetatud rikkumised pole aset leidnud, kuna puudus kohustus otsusega kinnitatud piiride kulgemise ettepaneku esitamiseks pooltele, kolmanda isiku sarnase ettepanekuga pole kaebaja nõustunud ja on seega saanud oma arvamust avaldada. Veel väideti, et hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, sest menetluse käigus on üksikasjalikult järgitud õigusaktide nõudeid, kaasatud maakorraldusosalised menetlusse, antud neile mitmel korral võimalus oma seisukohtade esitamiseks ning neid ka arvesse võetud. Kolmanda isikuna kaasatud JEWE Keskuse OÜ kirjalikus seisukohas (tl 103-105) ei nõustutud samuti kaebusega, paluti see rahuldamata jätta ning märgiti, et kaebaja pole selgitanud, milles seisneb vaidlustatud haldusakti õigusvastasus. Veel märgiti, et maa lõplik jagamine ei saanud olla üllatav, kuna sel viisil on see olemasolevaid piire ja kinnistute paiknemist arvestades ainuvõimalik ja arutlusel olnud ka varem ning lisati, et seisukohad maaüksuse kolmes võrdses osas jagamise ja kasutamise võimaluse suhtes on ekslikud ja moonutatud. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kirjalikult esitatud väidete ja taotluste juurde. Marko Tiirik esitas 15 200 kroonise menetluskulu hüvitamise nõude ning juhtis tähelepanu, et detailplaneeringu järgi moodustatakse kolmanda isiku omandis oleva kinnistuga liitmiseks uus krunt ja tekib nurk, mis ei järgi vaidlustatava korralduse seisukohta korrapärasest krundist. Ta leidis, et vaidlusalune probleem on lihtne, sest otsustada on vaja ainult selle üle, kas primaarne on visuaalselt ilus ja geomeetriliselt korrapärane kinnistu või selliste kinnistute moodustamine, mida oleks võimalik majanduslikult otstarbekamalt kasutada. Veel leidis ta, et vallavalitsus pole kõiki asjaolusid ja eriti kaebaja huvisid kaalunud ning lisas, et korralduses on servituutide seadmist vähe käsitletud, puuduvad tingimused ja tähtajad ning neid ei saagi haldusaktiga seada. A. K väitis, et varem sai ta kolmanda isikuga hästi läbi, kuid praegu on olukord muutunud ja korraldus jätab ta läbisõidust ilma. Indrek Arming väitis, et vaidlustatud korralduse andmisel pole ilusa kuju järgimine olnud peamine ning märkis, et servituut ongi ainuke, millega saab suhteid reguleerida ja selle paneb paika maavanema poolt sõlmitav erastamisleping. Reet Mendes väitis, et vastuolu korralduses märgitud jagatava ja jagatud maa suurustes tuleneb arvutusveast ja sellest, et seda niisugustel juhtudel üle ei mõõdeta. Margo Lemetti leidis, et vald on teinud kõik endast oleneva osapoolte ära kuulamiseks ja kokkuleppele viimiseks, kinnitas valmisolekut servituutide seadmiseks, soovis 18 591,50 krooni suuruse menetluskulu hüvitamist kaebaja poolt ning lisas, et kaebaja pakutud 3,5 meetri laiuse ribaga variant ei võimalda veoautode ligipääsu ega lahenda probleemi. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Jõhvi Vallavalitsuse 06.07.2010 korraldus nr 839 on antud maareformi seaduse § 22 lg 12 alusel, mis reguleerib eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa erastamist, mille suhtes pole iseseisvalt kasutatavat kinnisasja võimalik moodustada. Niisuguse maa erastamise täpsem kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega
5. Selle § 2 lg 1 ja 2 ja § 3 lg 1 kohaselt toimub kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine maavanema loal ja korraldamisel ning kohalik omavalitsus algatab vaid maa piiride väljaselgitamise menetluse, teostab erastamise eeltoimingud ja selgitab välja erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Määruse § 6 lg 1, 4 ja 6 kohaselt tuleb linna- või vallavalitsusel väljastada liitmiseks sobiva maaga piirnevate kinnistute omanikele teatis ja maa plaan, anda tähtaeg erastamise avalduse esitamiseks, teha selle esitanutele ettepanek sõlmida maa jagamise kohta kirjalik kokkulepe, jagada maa kokkuleppe mitteesitamise korral selle suurust, otstarbekust, planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades taotlejate vahel võimalikult võrdselt ning teha eraldi igale taotlejale erastatava maa piiride kulgemise ettepanek. Määruse § 6 lg 7 annab taotlejale õiguse esitada piiride kulgemise ettepanekuga mittenõustumise korral 15 päeva jooksul oma kirjalikud motiveeritud vastuväited ning kehtestab, et kui linna-või vallavalitsus peab neid põhjendatuks, koostab ta uued ettepanekud, mittearvestamise korral aga kinnitab oma otsusega piiride kulgemise ettepanekud näidates ära põhjused, miks pole vastuväiteid võimalik arvestada ja millistel kaalutlustel on piirid määratud. Käesoleva kohtuasja toimikusse esitatu kinnitab, et Ida-Viru maavanem on andnud oma 23.05.2007 korraldusega nr 720 (tl 81) loa Raudtee 1, 1a, 3 ja Narva mnt 4B piirneva maa erastamiseks märkides, et iseseisva kinnistu moodustamine ligikaudu 651 m2 suurusel maal pole otstarbekas. Jõhvi Vallavalitsus on 29.08.2007 väljastanud teatise ja asendiplaani (tl 83), saanud tähtaegsed avaldused maa erastamiseks (tl 66 ja 84), andnud 15.01.2010 tähtaja kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks (tl 67) ja pikendanud seda (tl 68), kuid pole tähtaegset kokkulepet saanud (tl 69-70 ja 72-73), on jaganud maa 22.03.2010 kaebaja sisukohti arvestades võrdseteks osadeks ning teinud mõlemale taotlejale erastatava maa piiride kulgemise ettepanekud (tl 74-76). A. K on ettepanekuga nõustunud (tl 90), JEWE Keskuse OÜ pole seda aga teinud ja on esitanud oma vastuväited (tl 9192). Seejärel on vallavalitsus koostanud veel ühe ettepaneku tema seisukohti arvestades (tl 97-98). Sellega pole kumbki maaomanik nõustunud (tl 42-44 ja 99) ning lõpuks on vallavalitsus maa vastavas korralduses oma äranägemise järgi ära jaganud (tl 85-87). Vabariigi Valitsuse määruses nr 50 kehtestatu ei kohusta tegema korduvaid piiride kulgemise ettepanekuid ega ka keela seda, kuid selle § 6 lg 7 tuleneb selgelt, et neid ei pea lõputult tegema ning linna- või vallavalitsus saab oma ettepaneku kinnitada, kui tal ei ole võimalik selle kohta esitatud vastuväiteid arvestada. Käesoleval juhul on küll olemas mitu erinevat piiride kulgemise ettepanekut, milledega maaomanikud ei ole nõustunud, kuid puudub niisugune nagu vaidlusaluse korraldusega kinnitati. Seega ei olnud määruse nr 50 § 6 lg 7 kehtestatud alus piiride kulgemise ettepaneku kinnitamiseks veel tekkinud ning Jõhvi Vallavalitsusel üldse puudus õigus vaidlustatud korralduse andmiseks. Vaidlusaluse korralduse puhul jääb täielikult arusaamatuks veel ka see, kuidas sai jagada 654m2 suuruse pindalaga maad nii, et selle tulemusel tekkinud maatükkide suurus on kokku vaid 538m
6. Kohtuistungil Jõhvi Vallavalitsuse esindajad küll selgitasid (tl 119), et tegemist on arvutusvea ja visuaalselt määratud tavaliselt tegelikkusele mittevastava suurusega ning moodustus ka kolmas maatükk, mis on kavas munitsipaalomandisse jätta, kuid korraldus sisaldab väite vaid niisuguse maaüksuse moodustumise ja kaebaja maatükkidega liitmise võimatuse kohta ega nähtu, kui suur see on ja mis sellest saab ning korralduse alusel kinnitatud piiride kulgemise ettepanekud erinevad 3 ilmselgelt kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta saadetud teatisele lisatud ja kõigile järgnevatele asendiplaanidele märgitud piiridest. Korralduse andmist õigustava aluse puudumine ning põhjendamata jäetud vastuolu maa suurustes on mõlemad piisavaks aluseks kaebuse rahuldamisel. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid, kuid märgib ära, et kinnisasjaga liitmiseks sobiliku maa piiride määramine ja kinnitamine on väga ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtavad otsustused, millede kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud. Halduskohus saab kontrollida vaid seda, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused ning järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, kuid tal puudub õigus hinnata otsustatu sisulist otstarbekust. Eeltoodust tulenevalt pole Jõhvi Vallavalitsuse 06.07.2010 korraldus nr 839 õiguspärane ning A. K kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses rahuldada. Jõhvi Vallavalitsus peab halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt hüvitama A. K tema poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 15 200 krooni suuruse menetluskulu (tl 47 ja 125-129). See on asja keskmist keerukust ja mahtu arvestades igati mõistliku suurusega ja reaalselt kantud. JEWE Keskuse OÜ 18 591,50 krooni suurune menetluskulu (tl. 130-136) jääb sama seadustiku § 92 lg 7 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 4