Obsah (10)

§ 40§ 61§ 107§ 59§ 6§ 18§ 16§ 19§ 12§ 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2442 Haldusasi V. V. kaebus Tallinna Linna

§ 40

kohaselt sundlammutamisele - Ebaseaduslik ehitis varjab garaaži-töökoja 3 projektikohast akent, takistab täieliku valguse ligipääsu akende kaudu, seega on vastuolus PS § 32 lg 2 esimeses lauses sätestatuga. - Tekitatakse keelatud varjavaid mõjutusi ja selle lõpetamist nõuab kaebaja lähtudes AÕS § 89 lg 1 ja selle kõrvaldamist saab nõuda lähtudes Riigikohtu seisukohtadest. - Ka peale osalist lammutamist jääb ebaseaduslik ehitis suures osas kaebaja kinnistu piiresse. V. V. lisab rea dokumente, mis kinnitavad et ta oli eelnevalt pöördunud katastriüksuste küsimuses 23.07.06.a. Maa-ametisse ja sai sealt vastuse 24.01.07 (tlk 16 I kd). Vastusest nähtub, et Xxxxxxxxxx tee x katastriüksus on mõõdistatud AS Elisor poolt, koostatud on katastriüksuse plaan 05.12.97, 3 piiriprotokoll 08.12.97 ja see registreeriti katastris 06.06.2000. Xxxxxxxxxx tee xx moodustati olemasoleva plaanimaterjali alusel, registreeriti katastris 10.05.2000. Vastuses selgitati, et Xxxxxxxxxx tee xx katastriüksusel olev kõrvalhoone on Xxxxxxxxxx tee x elamuga kokku ehitatud 8,1 m ulatuses, toodi ära ehitise seina ja piiri vahed lähtudes piiriandmetest ja täpsustatud piirist ning pakuti, et vajadusel teostatakse piiride kindlaksmääramiseks katastrimõõdistus. 26.11.07 sai kaebaja vastuse oma pöördumisele 23.10.07.a. TLPA-lt (tlk 20 I

1. kd)ja selles TLPA märgib, et paikne ülevaatus kinnitas, et Xxxxxxxxxx tee xx elamu külge on ehitatud puidust terrass-rõdu ja see muudatus ei vasta kehtivale ehitusloale nr 9289 20.06.90.a. Kirja koostas R. S., ehitusjärelevalve teenistuse direktor. Kirjas märgitakse, et selle rõduga suureneb kinnistu täisehituse protsent ca 46 %-ni ja tuleohutuskujade ja tuleviku küsimuses tuleb pöörduda Põhja-Eesti Päästekeskuse poole. Visuaalselt tuvastati, et omanik on piirdeaia tõstmisega hõivanud temale mittekuuluva maa-ala krundi tänavapoolses osas. Teatati, et ehitusprojektiga mittevastavuses oleva hoone osas alustati ehitusjärelvalvelist menetlust asjaolude selgitamiseks ning omanikule järelevalve tegemiseks. TLPA on Õ. P.u tellimuse 09.03.98 suhtes teatanud Xxxxxxxxxx tee xx projekteerimistingimused, mille kohaselt võib paikneda krundil väikeelamu ja 3 abihoonet; krundil lubatud maksimaalne täisehituse protsent erandina 36 %. Tingimused kehtisid kuni 01.04.2000. TLPA on vastanud kaebaja 23.08.06 kirjale ja teatanud 22.09.06 (tlk 29 I kd), et naabri kõrvalhoone asub maamõõdufirma A-EGO OÜ töö põhjal krundipiiril ja arhiivi andmetel puudub selle püstitamiseks ehitusprojekt ja ehitusluba, mistõttu on algatatud ehitusjärelvalveline menetlus ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse esitaja sai ka tlk 30 I kd asuva dokumendi, millel on naabri krundi asendiplaanile tehtud märkus, et kooskõlastus kehtib ainult pärimise vormistamiseks tingimusel, et pärast pärimist korrastatakse maakasutusdokumendid ja projektiväline ehitus lammutatakse tähtajaga 01.02.98.a. Kaebajale sai teatavaks ka teatis tlk 31 I kd hoonete ja ehitiste kohta, mida Õ. P. vajas pärimisasjade ajamiseks ja sellel on märkus, et garaaži kohta on esitamata projekt, andmed ehitise püstitamise õigusliku aluse kohta puuduvad. 18.03.08 pöördus kaebaja TLPA-sse avaldusega (tlk 32 I
2. kd)ja selles märgib, et 2007.a. novembris toimus Xxxxxxxxxx tee kinnistu paikvaatlus ning selgitati, et kinnistu täiehituse protsent ulatub kuni 46%, külastuse tulemusel peatati abihoone eelprojekti PR 080/06 käsitlemine ja TLPA edastas töö ekspertiisi. Tulemusel leiti, et projekt ei vasta ehitusloa taotlemise nõuetele ja vajab korrigeerimist. Kaebaja märgib, et ta oli sedasama arvamust esitanud juba 1,5 a. 06.03.08 esitati järjekordne korrigeeritud projekt ja kaebaja leiab, et seal on ikkagi valeandmed ja vastuolud. Kaebaja esitas 5 küsimust seotult krundi täisehitusprotsendiga ja küsimusega, milline konkreetne ehitusjärelevalve teostatakse. Kaebaja viitab seal abihoone vundamendi ja katuse ning terrassi küsimustele ja tuleohutuse küsimustele ning märgib, miks sisuliselt projekti realiseerimisel jääb alles vaid sisehoovi poolne sein, leiab, et esmalt peaks olema koostatud lammutusprojekt. Kaebaja püstitab küsimuse, kas tegemist on olemasoleva hoone laiendamisega, kui hakatakse ehitama vundamendist ja lammutatakse 3 seina. Ta tõi esile projekti vasturääkivused ja kinnitas, et ei anna nõusolekut vahetult kinnistu piirile ehitise püstitamiseks ja nõuab ehitusloata rajatud hoone kiiret lammutamist. V. V. esitas rea fototahvleid. 18.12.08 vastuses kohtule märgib, et temale esitatud vastustest ja seadustest tulenevalt oleks tulnud otsustada küsimus vaid ehitise lammutamiseks ja anda tähtaeg, mitte aga otsida abihoone seadustamise viise. TLPA tegi küll ettekirjutuse 05.12.06.a. nr 511 ja selle p-is 5 jõudis õigele järeldusele, et kõrvalhoone on ehitatud õigusliku aluseta, mille peab lammutama; märgitakse ka ära, et tuleohutuse nõuetele mittevastavuse tõttu on see ka ohtlik, kuid ettekirjutus lõpeb kaheselt mõistetavalt ja naaber vaidlustas selle. Sellele järgnes Xxxxxxxxxx tee xx kinnistu suhtes TLPA-is menetlus. Kaebaja leiab, et seadusliku järelevalve kohustuse panemine on võimalik, et teha ehitusjärelevalvet ebaseadusliku ehitise üle ja ehitusjärelevalve tuleb läbi viia

§ 40

lg 2 kohaselt ettekirjutusega, et õigusliku aluseta ehitis lammutataks omaniku poolt etteantud tähtajaks või kohustuse täitmisel korraldataks selle lammutamine asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt. V. V. esitas kohtule ka 05.12.06 a TLPA tehtud ettekirjutuse (tlk 50 I kd), millest nähtub, et ettekirjutuse p 6 märgib ära, et ehitis tuleb viia vastavusse ehitistele esitatavate nõuetele või lammutada ehitusloata 4 püstitatud tuleohtlik ehitis

§ 40lg 1 kohaselt tähtajaga 20.03.07.a.

ja p-s 7 hoiatus, et

§ 61lg 6 tuginedes rakendatakse sunnivahendit, so p 6.1.

mittetäitmisel määratakse sunniraha. Kaebaja esitas õiguskantsleri vastuse 05.12.2008 (tlk 51 I kd), milles teatatakse asja menetluse lõpetamisest, kuid märgitakse, et päringu tulemusel sai õiguskantsler vastuse Tallinna Linnavalitsuselt; õiguskantsler märkis, et TLPA ei viinud läbi menetlust mõistliku aja jooksul ja ka ei vastanud õigeaegselt 18.03.2008 teabenõudele; TLPA on jätnud õigusvastaselt tähelepanuta taotlused ehitusjärelevalve algatamiseks. Kantsler leidis, et rikuti isiku põhiõiguste-ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava, mistõttu ta tegi ettepanekud Tallinna Linnavalitsusele. Kaebaja lisas ka ettepaneku linnapeale seotult rikkumiste tuvastamisega (tlk 53 I kd). Tallinna Linnavalitsus vastas õiguskantslerile 23.12.08 (tlk 62 I kd). TLPA andis 07.11.08 kirjaliku nõusoleku nr 35240 väikeehitise laiendamiseks (tlk 63 I kd), mille kaebaja palub tühistada. TLPA vastas kaebajale 22.12.08 kirjaga (tlk 67 I kd), et ta lahendas kaebaja taotluse teostada ehitusjärelevalvet abihoone üle selle likvideerimiseks ja leiab, et likvideerimise küsimust ei olnud otstarbekas lahendada enne, kui lahendatakse kirjaliku nõusoleku menetluses Õ. P.u taotlus, millega omanik asus seadustama abihoonet ja esitas ehitusprojekti. Lammutamine on äärmuslik abinõu. Kuna aga abihoonele väljastati kirjalik nõusolek, siis ei ole otstarbekas alustada ehitusjärelevalve menetlust ja kui ehitustööde käigus ei järgita projekti ja nõusoleku tingimusi, asub TLPA teostama ehitusjärelevalvet vastavalt ehitusseadusele. Kirjas märgitakse, et keeldumist ehitusjärelevalve teostamiseks saab vaidlustada halduskohtus. Kaebaja tunnistas, et ta sellele eraldi vaidlust ei esitanud. 20.01.09.a. teatas V. V. kohtule, et ta loobub taotlusest Xxxxxxxxxx tee xx kinnistul õigusliku aluseta ehitatud abihoone lammutamise nõudest, kuid tema taotlus nr 2 hõlmab mitte ainult õigusliku aluseta ehitatud abihoone ehitusjärelvalvet, vaid kõikide kinnistul paiknevate ehitiste järelevalvet, kuna leiab, et 26.11.07 R. S.i kirjas toodud ehitusjärelevalvet ei alustatud tänase päevani, samas oli ametnik juba 30.03.07 kirjas nr 3-1/579-4 märkinud, et TLPA alustas ehitusjärelevalvet ehitiste üle. Tegelikult seda kunagi ei teostatud. Seega kinnitas kaebaja, et tema taotleb teise palvepunkti all teiste ebaseaduslike ehitiste järelevalvet, so piirdeaia ja naabri elamu rõdu osas. Samas jäi kaebaja seisukohale, et tema nõuet kõigi ebaseaduslike ehitiste, sh abihoone lammutamiseks, ei lahendatud. Kaebaja lisab TLPA kirja 26.11.07 nr 3-4/579-4, milles märgitakse, et paikse ülevaatuse käigus ilmnes, et Xxxxxxxxxx tee xx elamu külge on ehitatud puidust terrass-rõdu ja see muudatus ei vasta viimasele kehtivale ehitusloale nr 9289 20.06.90.a. ega projektile. Rõduga koos suureneb kinnistu täisehitusprotsent ca 46 –le ja tuleohutusnõuetest tulenevalt tuleb pöörduda Põhja- Eesti Päästekeskuse poole. Visuaalselt tuvastati naabri poolt piirdeaia tõstmine temale mittekuuluvale maa-alale. Abihoone osas algatati järelevalvemenetlus ettekirjutuse tegemiseks, kuid ka selle alusel ehitist ei lammutatud. Ka lisab kaebaja TLPA kirja 30.03.07.a. (tlk nr 3-1/579-4, milles teatatakse haldusmenetluse läbiviimisest TLPA-is ehitusjärelvalve teostamiseks. 05.03.09 teatab kaebaja, et taotlus kohustamisnõudes nr 2 hõlmab mitte ainult ebaseaduslikku abihoonet, vaid kõiki ehitisi ja ta jääb ka tühistamisnõude juurde. Kaebaja kordab, missugused pöördumised ta tegi eelnevalt ja rõhutab, et tegi 18.03.08 avalduse konkreetse ehitusjärelevalve teadasaamise kohta, kuid ka mitmele täiendavale päringule ei vastatud. Kaebaja toob esile, et tema õiguste rikkumine selgus, kui ta pöördus oma ehitisele 05.09.06 kasutusloa saamiseks TLPA-sse, selle menetlusest keelduti ja märgiti, et puudub nõutav tuleohutuskuja, ehk tema eluhoone kasutusloa andmine seati sõltuvusse naabri ebaseaduslikust ehitisest. Kaebaja lisab kirja, mille ta koostas 23.10.07 ja milles ta nõuab TLPA-lt naabri eramu juurdeehituse vastavusse viimist projektile; kinnistu täisehituse protsendi, tuleohutuskujade järgimist, piirdeaia paigutamist seadusjärgsele maakasutusele (tlk 89 I kd). Tuleohutuse alase olukorra fikseerimiseks taotles Põhja-Eesti Päästekeskuse spetsialisti kaasamist. Veel lisab ta toimikusse tema avaldused TLPA-le 01.11.07 (tlk 91 I kd), kordavalt TLPA kirja 26.11.07 (tlk 92) ; avalduse TLPA-le 04.12.07.a. (tlk 93), milles ta esitab küsimuse, kas abihoone ehitamine on võimalik vastavuses projektiga 5 nii, et abihoone hakkab vastama Põhja-Eesti Päästekeskuse ettekirjutusele nr 5-1/06.1252 ja kas on nõutav abihoone tuleohutuse saavutamine projekti kaudu või on vaja esmalt hoone lammutada. Kaebaja lisab kordavalt avalduse 18.03.08 TLPA-le, milles on 5 küsimust (tlk 95); samuti avalduse 23.04.08 T. A.ale (tlk 99); TLPA vastuse 25.04.08 (tlk 100 I

1. kd)sellest, et Amet tellis 05.02.08 abihoone ekspertiisi ja Ametile esitati eksperdile muudetud ehitusprojekt, kaebajat kutsuti sellega tutvuma ja arvamust esitama, peale seda lubati teha otsus abihoone kirjaliku nõusoleku andmise või keeldumise kohta. Vastati, et 18.03.08 avaldusele saab vastata peale kirjaliku nõusoleku taotluse menetluse lõpetamist. Kaebaja lisab kirja 07.08.08 T. A.ale, milles ta nõuab ebaseaduslike hoonete lammutamist ja ootab seisukohta ebaseadusliku abihoone seadustamise küsimuses (tlk 101 I kd); veel lisab ta kirja E. S.ele 12.09.08, milles märgib, et temale ei vastata ja esitab küsimused (tlk 104 I kd); TLPA vastuse 15.09.08.a., milles lubatakse vastata tema avaldusele 18.03.08.a. ja uuesti 22.12.08 a kirja TLPA-lt ehitusjärelvalvest keeldumise kohta; TLPA kirja 04.10.06 (tlk 108 I kd), milles märgitakse, et kaebaja kasutusloa taotlust pole võimalik menetleda varem esitatud kirjades toodud põhjustel ja märgitakse ka, et selgusetuks jääb kruntide vaheline piir; tlk 109 I kd esitas kaebaja Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo ettekirjutuse, millega kontrolliti V. V. avaldust ehitustegevuse kohta Xxxxxxxxxx tee xx ehitustegevuse vastavusest tuleohutusnõuetele ja millega tehti ettekirjutus, et naabri abihoones ei tohi kütta kütteseadega, mis ei vasta ehitise või kütteseadme projektile; kuuri katusele ehitatud rõdu viia vastavusse tuleohutusnõuetega, et tuli ei leviks; takistada tule leviku võimalus kaebaja elumajale ja tagada hoonetevaheline kuja 8 m. Kaebaja seda ettekirjutust ei vaidlustanud. V. V. lisab tema enda hoonete kasutusloast keeldumise 02.10.06, mille koostas Põhja-Eesti Päästekeskuse Insenertehniline Büroo (tlk 111 I
2. kd)ja milles märgitakse, et kasutusloale ei anta heakskiitu, kuna puudub tuleohutuskuja naabri kinnistul paikneva hoonega; õlipaagiruumis vedelkütuse mahutid ei ole paigaldatud mahuti ülaservani ulatuvasse kaitsevanni; katlaruumi ja õlipaagiruumi ühine tuletõkketsoon ei ole terviklik. Kohtuistungiks esitas kaebaja veel ka avalduse, mille ta 16.04.09 saatis TLPA-le (tlk 160 I kd), selles kaebaja esitab rea küsimusi ehitustööde kulgemise kohta, mis teostatakse kirjaliku nõusoleku alusel, mille kohus tagastas kirjaga 16.04.09, kuna kaebaja ei selgitanud, miks selline kiri esitati. 3) Lisaks selgitas kaebaja nii kirjalikult kui ka suuliselt kohtuistungil, et ta elab P. tee 9 arvates 1971.a. sügisest ja elamu ehitamise ajal oli omanikuks tema isa. Kaebaja sai eramu omanikuks 1993.a. peale isa surma. Probleemid algasid 2005.a., kui naaber alustas laiendavalt ehitustegevust ja Tõnu P. soovis kõik ümber ehitada, sj ajutist garaaži ja abihoonet-puukuuri. See oli algselt rajatud ca 1980 a paiku varasema omaniku J. P. poolt, kes rajas selle vahetult kinnistute vahelisele piirile ja osaliselt ca 0,6 m ulatuses kaebaja kinnistu piiridesse. Selles osas, kus on ehitatud kinnistu piiridesse, puudus abihoonel sein ja seinaks oli V. eramu sein. Kaebaja garaaži aknad avanevad selle tõttu naabri abihoone sisemusse. Abihoone on ehitatud praktiliselt vundamendita, osaliselt tellistest ja osaliselt puidule kinnitatud eterniidist. Kuid kaebaja isa ei tahtnud suhteid naabriga rikkuda ja ta leppis tahtmatult selle solvava olukorraga. Tavainimestena eeldas kaebaja koos enda isaga tol ajal, et naabril on siiski ehitusluba ja et ta rikkus selle tingimusi, kui pikendas hoone seina kaebaja elamu seinani. 2005.a. suvel aga oli naabrite poeg ehitanud abihoone kohale terrassi ja kinnitas kaebaja hoone seina külge terrassi toetamiseks kandekonstruktsioonid, seega rippus see ehitis kaebaja hoone küljes. Kuigi kaebaja kinnitas naabrile, et ta sellega ei lepi, jätkas naaber ehitamist ning kattis abihoone välisseinad puitvoodriga, ka selle kinnitas osaliselt kaebaja hoone külge. Sinna rajati saun, selle korsten asus kaebaja elumajast vaid 6 m kaugusel, väljuv suits tuli V. eluhoone tubadesse, lenduvad sädemed tekitasid tuleohu. Kaebaja pöördus PõhjaEesti Päästekeskusesse, et teha kindlaks tuleohutuse küsimused ja TLPA-sse, et arhiivimaterjali abiga teha kindlaks ehitusloa olemasolu. Päästekeskus käis kohapeal ja tegi ettekirjutuse 22.08.06.a. nr 51/06/1252. TLPA arhiivist leidis kaebaja selle dokumendi, mis kinnitas, et juba 1997 a oli TLPA teinud pärijatele kohutuseks ehitis lammutada tähtajaga 01.02.1998.a. 1998.a. hakkas Õ. P. taotlema luba maja juurdeehituse tegemiseks ja kaebaja leidis dokumentidest projektloa nr PT-89-98 skeemi, millelt enam ei nähtunud ebaseaduslikku lammutamisele määratud kõrvalhoonet. Tegelikult lammutamist ei viidud 6 läbi ja esitati valeandmed. Siis saigi kaebaja teada abihoone ebaseaduslikkusest. TLPA kinnitas abihoone ebaseaduslikkust ja 05.12.06.a.tehti Õ. P.ule TLPA poolt ettekirjutus–hoiatus nr 511, et viia ehitis vastavusse esitatavatele nõuetele, eelkõige tuleohutusalastele, seejärel see lammutada. Selline ettekirjutus tuli täita 20.03.2007.a., kuid naaber vaidlustas ettekirjutuse, sellest ajast kestavad vaidlused ja naaber esitas taotluse abihoone seadustamiseks. Abihoonele tehti tagantjärgi projekt, üritati saada kooskõlastus Põhja-Eesti Päästekeskuselt, Pirita LOV-ilt, kaebajalt; seda projekti on muudetud ca 6 -7 korda. Päästekeskus suhtus projekti pealiskaudselt ja vastuses leiti, et nad lahendavad asja vaid tuleohutuse seisukohalt. Projekti ei kooskõlastanud ka Pirita LOV, krundi täisehitusprotsent koos ebaseadusliku hoonega moodustab ca 46 %. Seda kinnitas ka TLPA ehitusjärelvalve teenistuse direktori R. S.i 26.11.07 vastus nr 3-4/579-4. Tegeliku olukorraga tutvuti alles hiljem ja tuvastati, et krundi täisehitusprotsent on 46% ja mitte 37,6%, nagu oli väidetud abihoone projektis. Pirita LOV andis kooskõlastuse tingimustel, kuid selle p-i 5 eirati. Kogu protsessi tulemusel tegi TLPA kindlaks, et ebaseaduslik kõrvalhoone asub kaebaja kinnistul ja veel teisegi naabri kinnistul. Piirdeaia tõstmisega hõivati ca 300 ruutmeetrit riigimaad. Vaatamata märgitule hakkaks legaliseerimise tulemusel ikkagi paiknema kaebaja kinnistul osa abihoonest, kinnistu täisehituse % -iks jääks 46 %. Selle tõttu pöördus ta juba 18.03.08 taotlusega TLPA poole, päringu tegi ka Pirita LOV. Sellest ajast esitas kaebaja veelgi päringuid. 25.04.08 sai ta kirja TLPA-lt nr 3-4/3967 ja teatati, et abihoone projekti kohta algatatakse ekspertiis. Projekti oli selleks ajaks muudetud uuesti, sellega kaebaja ei saanud nõustuda. 12.09.08 pöördus ta linnapea poole, siis sai ta vastuse T. A.alt 15.09.08.a. Teatati, et kirjaliku nõusoleku andmisest pole veel keeldutud, kaebaja 18.03.08 avalduse küsimustele ei saadud vastata, kuna menetlus ei olnud lõppenud. Enamikule küsimustele ei ole siiani vastatud. 30.09.08.a. toimus Pirita LOV–is nõupidamine ja seal kaebaja kinnitas, et ta pole hoone tagantjärgi seadustamisega nõus. Ta viitas

§ 40lg 2 nõudele, et õigusliku aluseta ehitatud hoone tuleb lammutada.

Seal selgitati linna esindaja poolt, et 1997 a nõue ehitise lammutamiseks on tühine, puudub seadus, mis reguleeriks kinnistu täisehituse protsenti. Samas oli TLPA esitanud tavalise töö käigus nõudeid täisehituse protsendi osas, see ei ületa 46 %. Pirita linnaosa soovib selle säilitada 25% piires ja mitte üle 30%. Linna esindaja aga selgitas, et juhinduda tuleks mitte seadusest, vaid Riigikohtu lahenditest, mil ehitatut ei lammutata mingil juhul; ehitatud hoone tuleks ümber ehitada tuleohutuks. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas ulatuslike lammutuste korral uuesti ehitamine on vähem koormavam, kui täielik lammutamine. Veel selgitati, et legaliseerida tuleb ehitis ka põhjusest, et kohalik omavalitsus on seda hoonet pikka perioodi talunud. Kirjalikus nõusolekus aga märgiti, et kaebaja on seda juba pikka aega talunud, seega tuleks taluda ka edaspidi, kuigi teise ehitamine riivab kaebaja omandiõigust, tekitab kahju ja mõjutab pere elukvaliteeti ja kinnistu väärtust. Harju Maakohtus on arutamisel hagi ebaseadusliku abihoone renoveerimistöödega tekitatud kahju osas ja kaebaja hoonele tekitatud vigastuste kõrvaldamiseks, sellesse hagisse ei kuulu ebaseaduslike ehitiste kõrvaldamise ja lammutamise nõue kogu ulatuses. 4) Subjektiivsete õiguste rikkumisena märgib kaebaja vajadust seada jalule õigus, lisaks märgib kaebaja, et ta oli 05.09.06. pöördunud TLPA-i poole oma elamule kasutusloa saamiseks, kuid sellest menetlusest keelduti (lisa 12). Keeldumise alusena on märgitud tuleohutuskuja puudumine kaebaja eramu ja Xxxxxxxxxx xx ehitiste vahel (lisa 13). Kaebaja esitatud ja taotletav kasutusluba on seatud seega sõltuvusse naaberkinnistu ebaseaduslikest ja tuleohtlikest ehitistest. Selle tõttu oligi ta taotlenud kompleksset ülehoonestatud kinnistu ehitusjärelvalvet. Tulemusena ei saa ta projektijärgse ja seadusliku eramu kasutusluba naabri ebaseaduslike ehitiste tõttu, kuid naaber saab ehitusloa nii, et see ehitis paikneb osaliselt kaebaja kinnistul. Naabri abihoone hakkab paiknema vaid 12-20 cm kaugusel tema eramu seinast, millega puudub kaebuse esitajal juurdepääs oma eramu seinale. Naabri ebaseaduslik ehitis varjutab kaebaja eramus paikneva garaaži 3 projektikohast akent; samas valitseb lisaks otsene tuleoht kaebaja kinnisvarale. 7 Ülaltoodust tulenevalt kaebaja kinnitas, et ta on esitanud TLPA vastu 1) tühistamisnõude, so tühistada TLPA kirjalik nõusolek nr 35240 07.11.08.a. 2) kohustamisnõudes, so et TLPA kohustataks kohtuotsusega tegevusetuse tõttu viivituseta algatama ehitusjärelvalvet Xxxxxxxxxx tee xx kinnistu osas ebaseaduslike ehitiste üle. 5) 10.06.09 esitas kaebaja seisukohad advokaadi vahendusel, seal märkis kaebaja kohustamisnõude osas, et täiendavate vastuste alusel saab järeldada, et 14.04.09 kontrollis vastustaja ehitamist kooskõlas ehitusprojektiga ja ekspertiisiga tuvastas, et abihoone tulemüüril puudub nõutav vundament. Paikvaatluse ajaks oli kaebaja oma kulul ühendanud lahti kaebaja eluhoone küljest ebaseadusliku ehitise. Kaebaja leiab, et osaliselt teostati ehitusjärelevalvet ja tuvastati ehitamisel ehitusprojektist mittekinnipidamine, toodi esile ka muud puudused, nt laotud seina tulepüsivus, tulemüüri ehitamise problemaatilisus, kuna ehitamine võib kahjustada kaebaja kinnistu haljastust, seega edasipidigi tuleb jätkata abihoone osas ehitusjärelvalvet. Kolmas isik rajas aia reformimata riigimaale. Ehitusjärelvalve on kaebaja taotluse alusel tegemata. Vastustaja keeldumine ehitusjärelevalvest on õigusvastane ja

§ 107

lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega, kuid vastustaja ei ole teostanud

§ 59

lg 1 p 4 ehitise nõuetele vastavuse kontrolli ja

§ 59lg 1 alusel on see omavalitsuse pädevuses.

Tallinna linna Ehitusmääruse § 63 lg 1 märgib, milles seisneb ehitusjärelevalve olemasolevate ehitiste üle ja vastustaja ei ole esile toonud, miks ta ei peaks teostama valvet ehitiste üle. Pärast kaebuse esitamist ei saa keeldumisena tõlgendada kirja 22.12.08, sest see esitati peale kaebuse esitamist kohtusse. See kiri kinnitab, et vastustaja jättis teostamata ehitusjärelvalve toimingud. Kohustamiskaebuse osas on kaebajal kaebeõigus, kuna juba see, et mõistliku aja jooksul ei teostatud ehitusjärelevalvet, annab selle õiguse. Kaebaja leidis, et võiks lõpetada kohustamiskaebuse menetluse järelevalve osas kolmanda isiku elamu osas, kuna peale kaebuse esitamist järelvalvet hakati teostama. Kaebaja jäi tühistamisnõude juurde ja leidis, et haldusakt anti vorminõuete rikkumisega sest kirjalikus nõusolekus ei ole märgitud ehitise koordinaate. See võis mõjutada asja sisulist otsustamist, kuna kaebaja seadis kahtluse alla kinnistute vahelise piiri ja ehitiste omavahelise paiknemise. Eksitav on ka viide projekti nimetuse ja kuupäeva osas, kuna muudetud projektile ei ole nõusolekus viidatud ja teadaolevalt on olemas vaid eelprojekt, mitte ehitusprojekt. Need puudused ei võimalda haldusakti kontrollida. Projekti ja selle kooskõlastustes on puudusteks: nõusolek anti projektile, mille järgi tegelikult ehitada ei saa. Vastustaja ei tellinud ekspertiisi viimasele projektile, kuid vundamenti ei saanud rajada eelprojekti alusel, millest lähtudes anti kirjalik nõusolek. Kui vastustajale esitati ettepanekud projekti muutmiseks, siis ei saanud anda nõusolekut esitatud projekti alusel. Arusaadav ei ole, kas Põhja-Eesti Päästekeskuse poolt anti kooskõlastus 2007 septembris või 2008 aprillis koostatud projektile. Nii haldusaktis kui ka lisas viidatud projektid on koostatud pärast väidetud kooskõlastuse kuupäeva 11.06.

1. Kaebaja leiab, et kooskõlastust ei antud projektile, milles on märgitud terrass. Sisuliselt ei vasta projekt selle kooskõlastusele, mille Põhja-Eesti Päästekeskus andis varasemalt. Nt on katuse ja tulemüüri osas näidatud tulepüsivuse nõue REI120, kuid muudetud projekt näeb REI160 ja ebaselgeks jääb kohustus korstnale redeli paigutamise osas. Projektil puuduvad muud kooskõlastused, ei saa eeldada, et Keskkonnaamet andis kooskõlastuse oluliselt muudetud projektile; Pirita LOV oli jätnud kooskõlastuse andmata 10.09.07.a., kaebaja ei ole andnud kirjalikku nõusolekut ehitamiseks kinnistu piiri juurde. Kirjalikku nõusolekut ei ole võrreldud kehtiva detailplaneeringuga, ka pole andmeid, kas ala kohta on koostatud DP. Kaebajale teadaolevatel andmetel ei ole kaebaja ja kolmanda isiku kinnistu ala hõlmatud DP-ga ja kui tõlgendada PlanS § 3 lg 2 p 1 nii, et DP koostamine on kohustuslik kõigi suuremate kui 20 ruutmeetrise ehitusaluste pindadega hoonete ehitamisel, siis ei saanud anda kirjalikku nõusolekut ehitamiseks. Kui aga tõlgendada, et DP koostamine ei ole kohustuslik üksikelamu, suvila ja aiamaja kõrvalhoonete puhul sõltumata nende suurusest, peaks vastustaja kirjaliku nõusoleku käigus lahendama samad põhimõttelised küsimused, mis tuleks lahendada DP käigus. St, et määrata PlanS § 9 lg 2 p-des 8 2,3,6 asjaolud, so ehitusõigus krundil, hoonestusala, kuja ehitiste vahel. Vastustaja määras krundi ehitusõiguse osaliselt, osaliselt projekti kaudu ka hoonestusala, kuid jättis kuja määramata. Kuja ei ole määratud kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega nr 315, kuja laius peab olema 8 m ja seda nõudis ka 22.08.06 a Põhja –Eesti Päästekeskuse ettekirjutus nr 5-1/06/1252, kuid väiksema kuja põhistus puudub. Et linnal puudub üldplaneering, siis sellele ei saa toetuda. Vastustaja jättis tähelepanuta enda varasemad haldusaktid, so projekteerimistingimused 1998.a., mis andsid kaebajale põhjendatud ootuse, et tema kinnistu naabruses ei muutu täisehitusprotsent üle 36 %. Terrassi rajamine vähendab kaebaja privaatsust ja sellele viitas Pirita LOV. Terrassilt näeb kaebaja eluhoone aknasse. Arvestatud ei ole garaaži aknast vaate sulgumisega ja valguse vähenemisega, kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-25-02 p 21, milles märgitakse, et olemasoleva hoone akendele ei tohi liiga lähedale ehitada uue hoone seina, kui aken kaotab sellega otstarbe. Omavalitsus peab igal üksikjuhul otsustama, kas vahekaugus on piisav ja otsus ei saa olla kontrollimatu. Projekt ja ehitis ei vasta nõuetele, kui ehitise projektijärgne kasutamine kahjustaks isiku õigusi ebamõistlikult. Ka ei saa ehitada nii, et elamu vajaminevaid parandus- ja hooldustöid ei saa teostada. Vastustaja jättis põhjendamata, miks ta ei lasknud ebaseaduslikku ehitist lammutada. Terrassi ehitamisel ei ole tagatud tule levimine välisseina pidi ja projekt ei vasta määruse nr 315 nõuetele selle kaudu. Sauna küttekeha korsten asub kaebaja elamu vahetus läheduses ja korstna kõrguseks on 5, 1 m nulljoonest. Korsten jääb kaebaja II korruse eluruumide kõrgusesse ja lähedusse ning suits võib sattuda kaebaja elamusse. Jääb arusaamatuks, miks rajati uus saun, kui elamus on juba saun olemas. Tsiviilasjas kasutatud tõendid ei ole kohased selles asjas. Vastustaja tegi kaalutlusvea, kui leidis, et kaebaja probleem seisneb üksnes abihoone ulatumise tema kinnistule. Kaebaja huvi on suunatud tema enda ehitise sihipärasele kasutamisele, st saada akendest valgust, hoida korras hoone välissein, kuid neid kaalutlusi ei nähtu. Kaebuse esitaja ei pea naabri ehitist taluma, kuna pole täidetud Riigikohtu praktikas nimetatud tingimused- naaber peab taluma ehitist, mis on lubatud planeeringuga, sobib ümbrusesse ja on ka muidu õiguspärane. Ehitusmääruse § 64 lg 2 kohustab õigusliku aluseta ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel, kuid vastustaja ei ole põhjendanud, miks ehitusmäärust ei järgita. Määruse nr 315 § 16 lg 1 p 1 nõuab muuhulgas abihoone terrassi ehitamist nii, et tuli ei leviks piki välisseina pinda. Pragune lahendus ei eralda tuletõkkega ehitisi, järelikult ei vasta ehitusprojekt määruse nr 315 nõuetele ja ehitamiseks ei oleks saanud anda luba. Suitsu levik korstnast kaebaja kinnistule ja eluhoonetesse on vältimatu, seda ei ole kaalutud. Kolmas isik on naabrusõigused ja kaebaja õigused sisustanud liiga kitsalt, kuna õigus oma vara kaitsele ei seisne üksnes vara rahalise väärtuse hinnangus, asjakohane ei ole selle tõttu tsiviilasjas esitatud eksperdi arvamus. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja lõhkus nüüdseks kolmanda isiku abihoone enda elamu küljest lahti ja kolmanda isiku ehitised paiknevad nüüdsest tema enda kinnistul. V. Õ. ütlused ei ole kohased. Palub jätta menetluskulud vastustaja kanda, kuna kaebaja on vastustaja tõttu piisavalt kannatanud. Kaebaja lisab TLPA 13.11.08 a teate kirjaliku nõusoleku väljastamisest; TLPA vastuse avaldusele 9.05.09, mis esitati kaebaja 16.04.09 kirja vastuseks ja milles märgitakse, et ehitusjärelvalvet teostav ametnik on pädev kontrollima ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele ja seal nimetatakse ära, millised minetused leiti kontrollimisel objektil 14.04.
2. Kaebaja lisab ka tulemüüri ekspertiisi Xxxxxxxxxx tee xx kohta, töö 0904P04; Põhja –Eesti Päästekeskuse 05.12.07 vastuse kaebajale (tlk 18 pöördel II kd); Pirita LOV kirja vastustajale 07.10.08, milles märgitakse ära p-is 5, et terrassi katusele ei peaks rajama (tlk 19 II kd): Pirita LOV 03.07.08 kirja, milles avaldati arvamust, et abihoone tuleks lammutada ja projekt mitte kinnitada (tlk 19 pöördel II kd). Samas taotles kaebaja aega kompromissi sõlmimiseks ning kaebuse nõuete selgitamiseks. Kolmas isik oli nõustunud abihoones puuküttega kerise asendamist elektrikerisega, millega puuduks vajadus korstnale, kuid kaebuse esitaja ei nõustunud kompromissiga ja esitas tingimused, millega kolmas isik ei nõustunud. Kuna kaebaja ei saavutanud kompromissi ja otsustas siiski mitte loobuda kohustamisnõudest, siis jäi kaebuse esitaja 02.09.09.a. seisukohale, et ta jääb seni esitatud motiivide ja kohtumäärusega vormistatud 9 nõuete juurde. Kaebaja märgib, et kohustamisnõudes on vastustaja asunud täitma oma kohustusi, st osaliselt täitnud. Kaebaja soovib täpsustada tühistamisnõudes, et võimatu on aru saada, missuguse kuupäevaga projektdokumentatsiooni võeti nõusoleku andmisel aluseks, jääb ebaselgeks, milline on hiljem projektis tehtud muutuste seos vaidlustatud nõusolekuga. Päästekeskuse siuline nõusolek anti 09.07.07.a. ja sellele eelnesid märked erinevatel projektidokumentidel 11.06.07 ja 04.03.
3. Samas taotles kolmas isik projektis olulisi muudatusi peale neid heakskiite. Kordab, et vastustaja jättis kaalumata abihoone terrassilt kaebaja eluruumi akna kaudu avaneva vaate küsimuse ja sauna korstnast tuleva suitsu küsimuse. Kolmas isik ei ole asunud Päästekeskuse ettekirjutust täitma ja täitmise tähtaega pikendatakse. Kaebuse esitaja esitab väidete kinnitamiseks Päästekeskuse
4. ja 22.juuli 2009 kirjad ja 17.07.09 vaideotsuse. Vastustaja on võtnud ekslikult nõusoleku väljastamisel aluseks kolmanda isiku esitatud ebaõiged andmed ja jättis kontrollimata, kas eelprojekti järgi saab üldse ehitada, et täita tuleohutusnõuded. Kaebaja esindaja peab vajalikuks kirjeldada 3.isiku tegevust ka ehitamisel. Viimased ehitustööd tehti 12.05.09 ja tööd päädisid vaid ühe osa tulemüüri ehitustöödega, need tehti ebakorrektselt ja tulemüüri alla ei rajatud nõuetekohast vundamenti. Pärast 12.05.09 ei ole ehitustöid jätkatud, ka tulemüüri all puuduva vundamendi projektimuudatustega kaasnevaid ehitustöid ei tehta. Päästekeskus andis aja 31.08.09 abihoone ehitustööde lõpuleviimiseks ja tuleohutuse tagamiseks, seda tähtaega ei järgitud. Ehitise praegune olukord kinnitab kaebaja arusaama, et koostatud eelprojekt ei võimalda nõuetekohast ehitamist. Vastustaja pidi seda ette nägema. Vaidlustatud nõusoleku õigusvastasuse täiendava lausena nimetab, et kirjalik nõusolek peaks aitama justkui naabrite kinnistu vahelise piiril tuleohutuse tagamise ja senise piiririkkumise kõrvaldamise. Kaebaja ei pea neid meetmeid piisavateks, mis võeti ette ja nõusolekuga ei määratud mingit tähtaega, kolmas isik jätkab senise ehitise kasutamist takistamatult ja ei kavatsegi seda viia kooskõlla vaidlustatud nõusolekuga. Seega loob nõusolek olukorra, kus kaebaja peab naabri ehitist taluma aga samas ei saa nõuda selle vastavust nõusoleku tingimustega. Vastusena kolmanda isiku seisukohtadele märgib, et abihoone rikub kaebaja ootust mõistliku eluruumi säilimisele esialgsetes piirides ja esialgsete kasutusvõimalustega, kuid abihoone rajati kogu ümbruskonna ja Xxxxxxxxxx tee asjaomast külje suhtes ebaloomulikult ja valesti. Tuleohutuskuja ja teatav naabrite privaatsus on alati tagatud seeläbi, et krundi hoonestatakse ühel poolel. Seadustatava tegevusega piiratakse väljavaade ja juurdepääs valgusele olemasolevatest akendest ja ta ei nõustu ka tõlgendusega, mis anti Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-3-
5. Eelprojekti järgi ehitamine on võimatu või ei soovi kolmas isik ehitustöid läbi viia. Kaebaja esindaja lisab rea Põhja-Eesti Päästekeskuse dokumente 2009 a seisuga tlk 69-70 ja Päästeameti vaideotsuse tlk 70-
6. Kui kohus kaasas menetlusse Põhja-Eesti Päästekeskuse, siis esitas kaebaja küsimused- kas Põhja-Eesti Päästekeskus kooskõlastas projekti, mille alusel anti välja kirjalik nõusolek; kas praegune abihoone vastab tuleohutuse nõuetele; kas kirjaliku nõusoleku aluseks olev projekt tagab tuleohutu ehitamise. 04.09.09.a. kaebaja märgib täpsustavalt, et ta jääb kohustamisnõude juurde ja palub kohustada vastustajat tegema ehitusjärelevalvet ebaseaduslike kolmanda isiku ehitiste üle. Vastustaja tegevus ehitusjärelvalve üle ei ole järjepidev, sihikindel ja eesmärgipärane, st ei vasta haldusmenetluse tõhususe põhimõttele. Kolmanda isiku elamu laiendamine on ebaseaduslik, see aga suurendas ehituskrundi täisehitusprotsenti ja halvendas piirkonna elukvaliteeti. Abihoone rajamine oli ebaseaduslik ja juba ammu oleks vastustaja pidanud otsustama abihoone lammutamise kohustuse, kokkuvõtvalt taotleb vastustaja järelevalvetegevuse ebapiisavuse tuvastamist ja vastustaja kohustamist järelevalve teostamiseks kõigi kolmanda isiku kinnistul asuvate ja külgnevate rajatud ehitiste suhtes Xxxxxxxxxx tee xx. Kaebaja kinnitab samas, et ta ei muuda senist kaebust ja kordab motiive, mis esitati varem. Vastustaja tegevus on ebapiisav, kuna elamu osas on kolmandal isikul järgimata ettekirjutus nr 37790 21.08.09; abihoone osas on järgimata Päästekeskuse ettekirjutused ja tähtaeg möödus 31.08.09.a. Abihoone ei ole saavutanud tulepüsivust, stabiilsust ega esteetilist välimust, piirdeaed paikneb riigimaal ja vastustaja ei ole astunud samme, et tegelik olukord paraneks. Abihoone osas on kaebaja pikka aega taotlenud selle lammutamise kohustuse panemist, selle lahendus lükati korduvalt edasi põhjendusega püüda see seadustada ja kui 10 nõusolek annab selle võimaluse, siis kolmas isik ei vii hoonet vastavusse nõuetega. Kaebuse esitaja peab taluma elumaja küljes kolmanda isiku pooleliolevat ja ohtlikku ehitist ja kui järelevalvet oleks tehtud, siis oleks abihoone lammutatud. HMS § 5 lg 2 ei ole järgitud. Kaebuse esitaja ei esitanud taotlust nõuete muutmiseks. Kaebaja kinnitas, et on jäänud senise kaebuse juurde ning mõistab, et uue vaidluse teema on puudujäägid ehitamises (tlk 220 protokoll). Kaebuse esitaja taotles menetluskulude hüvitamist õigusabile summas 12 130, 00 kr ja tasutud riigilõivu 80 hüvitamist ja dokumentide hankimiseks tehtud kulutuse hüvitamist summas 120, 00 kr. Kokku summas 12 330,00 kr. 02.09.09 taotles kaebaja täiendavalt 16 873 krooni menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Esitab arved koos aruannetega ja maksekorraldused ( tlk 208-214). Ülaltoodust tulenevalt nähtub, et kaebus on esitatud TLPA vastu 1) tühistamisnõudes, so tühistada TLPA kirjalik nõusolek nr 35240 07.11.08.a. 2) kohustamisnõudes, so et TLPA kohustataks kohtuotsusega tegevusetuse tõttu viivituseta algatama ehitusjärelvalvet Xxxxxxxxxx tee xx kinnistu osas ebaseaduslike ehitiste üle. KAASATUD ISIKU PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE SEISUKOHAD 6) Leiab, et kaebaja kaebuses nimetatud asjaolud ei ole õigustatud ja kuivõrd ta on arvamuse andja, siis leiab, et ta on teinud kõik selleks, et oleks kontrollitud tuleohutuse nõuded, samas kinnitab, et vajalikud kooskõlastused on tema poolt antud selleks, et vastustaja saaks väljastada kirjaliku nõusoleku. VASTUSTAJA TLPA SEISUKOHAD 7) Kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 7.
7. Kirjaliku nõusoleku tühistamiseks puudub õiguslik alus ja põhjendus. Tegelikult ei ole nõusoleku väljastamisega rikutud kaebaja õigusi ja kaebaja omandiõigust. Kasutusluba kaebaja elamule ei väljastatud 05.09.06 taotluse alusel põhjustest, mis nimetati ära Põhja-Eesti Päästekeskuse 02.10.06 kirjas, seal oli toodud 3 põhjust ning neist esimene omab puutumust käesoleva kaebusega, so tuleohutuskuja küsimus. Kirjaliku nõusoleku alusel rajatakse kaebaja naabri kinnistul olevale ehitisele tulemüür, mida aktsepteerib ka Põhja-Eesti Päästekeskus, seega ei ole kaebaja suhtes takistusi kaebajale kasutusloa väljastamisest märgitud põhjusest. Nõusoleku andmisel aktsepteeriti kõigi isikute huve ja õigusi ja tulemuseks paraneb Xxxxxxxxxx tee x kinnistu olukord. Nõusolek anti ehitusprojekti alusel, mille vastavust nõuetele kontrolliti ja mille suhtes ekspertarvamus kinnitab, et abihoone asukoht on põhimõtteliselt õige- külgnevast naabrist põhja pool. See asend nõuetekohase tulemüüriga ei kitsenda kaebaja kinnistu kasutamist. Nõustuda ei saa väitega, et kaebaja kinnistu eramule puudub ligipääs ühele seinale ja akendele. Õ. P.u abihoone hakkab asuma täiel määral tema kinnistul, omanik ei saa eeldada, et ligipääs toimub teise isiku kinnistu kaudu. Laiendatav ehitis ei hakka paiknema kaebaja kinnistul. Nõusolek väljastati väikeehitise laiendamiseks

§ 6

p 2 tulenevalt on ehitise laiendamine ehitamine ning sama seaduse § 12 lg 1 tulenevalt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile. Nõusoleku p 3.1 kohaselt anti nõustumine abihoone projekti alusel, so töö PR 080/06 01.09.

1. Selles töös fikseeritakse ära, et abihoone jääb 100% Õ. P.u kinnistule. Sama tingimus fikseeritakse nõusoleku kirjeldava osa p-is
2. Seega ei jää abihoone kaebaja kinnistule,. 11 Projektis ei ole toodud valeandmeid. Kaebaja toob välja, et krundi täisehitusprotsent oli viimasena esitatud projektis 37, 6 %, kuid TLPA tegi paikse ülevaatuse ja fikseeris, et naabri kinnistul ei ole kinni peetud ehitusloa projektist ja elamu külge ehitati terrass-rõdu, mis suurendas täisehituse protsenti ca 46 %-ni. Nõusoleku väljastamisel aga ei arvestatud ega saagi arvestada nende ehitistega, mis ei ole seadustatud. P. tee 11 kinnistu täisehitusprotsent on pärast abihoone ehitamist 37, 6 %. Kinnistu on pindalaga 600 ruutmeetrit, elamu on pindalaga 168, 0 ruutmeetrit ja abihoone pindalaks jääb 57, 7 ruutmeetrit. Nõusoleku aluseks oleva ehitusprojekti ja motiveeritud põhjenduste vahel ei ole vastuolu. Vastustaja ei nõustu väitega, et ei kajastatud kõiki nõudeid ebaseadusliku ehitise lammutamise osas. Tegelikult on kirjalikus nõusolekus märgitud, et lammutamisele kuuluvad hooneosad, mis ei asu xxxxxxxxxx tee XX kinnistul, samuti selgitati, et ehitusprojekti ja tuleohutusest lähtuva tulemüüri ehitusliku lahenduse selgitused näitavad, et lisaks tuleb lammutada ebaseadusliku abihoone kogu kinnistu poole jääv sein, olemasolev sein ei vasta tulemüüri nõuetele, abihoone Xxxxxxxxxx tee poole jääv otsasein ning suur osa olemasolevast katusest, et oleks võimalik ehitada tuleohutusnõuetele vastav tulemüürideks kujundatud seinad ja tuleohutu betoonist katuslagi.

§ 18

lg 1 lähtuv vajalik ehitusprojekt on koostatud ja

§ 18lg 3 projektile esitatud nõuded täideti.

Kirjaliku nõusoleku puhul on tegemist haldusaktiga HMS mõistes. HMS § 56 lg 1 tulenev nõue kirjaliku põhjendamise kohta täideti, kuna kaebajale kättesaadavas dokumendis avaldati kõik põhistused, mis vastustaja pidas vajalikuks. Ehitusprojekti ülesandest tulenevalt haldusakti põhjendused on erinevad ja ehitusprojekti ei pea ümber kirjutama haldusakti põhistustesse. Nõusolekus ei ole ka vasturääkivusi. Kaebaja viitab, et esineb vasturääkivus ja ta viitab siinkohal täisehitusprotsendi küsimusele. Tegelikult ei ole vastuolu, kui kaebaja viitab, et TLPA oli andnud 09.03.98 projekteerimistingimused, kus märgiti krundi lubatud maksimaalne täisehitus erandina 36%. Viidatud projekteerimistingimused kehtisid kuni 01.04.2000.a., need enam ei kehti, seega fikseeriti haldusaktis, et täisehitusprotsenti xxxxxxxxxxx tee xx kinnistu suhtes ei ole ühegi kehtiva õigusaktiga fikseeritud. Vastustaja esitas omakorda juba kaebaja poolt esitatud TLPA kirja 04.10.06.a. (tlk 143 I kd) põhjustest kaebajale kasutusloa mitteväljastamisest ning Põhja –Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo ettekirjutuse 22.08.06 (tlk 144 I kd); Põhja –Eesti Päästekeskuse Insenertehnilise büroo kirja 02.10.06.a. (tlk 146 I kd), milles märgitakse ära kasutusloa andmise takistused; ekspertarvamuse Xxxxxxxxxx tee xx abihoone projekti töö nr PR 080/06 kohta (tlk 147 I kd). 7.

1. 02.10.09 märkis vastustaja, et kaebaja seisukoht, et kirjalikus nõusolekus viide projekti nimetusele ja kuupäevale on eksitav, ei nõustu. Nõusoleku lisaks motiveeritud põhjendustes on p 8 alusel näha, et „ 5.veebruaril 2008 esitati TLPA-le ehitusprojekti ekspertiis ning vastavalt ekspertarvamusele korrigeeriti projekti ning esitati parandatud ja märkusi arvestav projekt ametile“. Projekti tiitellehelt nähtub, et korrektuur tehti aprillis
2. Koostoimest nende dokumentide kaudu on üheselt arusaadav, et nõusolek väljastati projektile, milles on arvestatud tehtud muudatusi. Väited seotult sellega, justkui poleks selge, kas nõusolek anti projektile või eelprojektile on arusaamatu. Ehitusprojekti koostamisel on erinevad staadiumid- eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt ning ka eelprojekt on ehitusprojekt, selle alusel saab anda kirjaliku nõusoleku. Väide, et projekti alusel ei saa ehitada, kuna kaebaja väidab, et tulemüüri ekspertiis andis tulemuse, et vundamenti ei saa rajada eelprojekti alusel, ei ole õige, kuna ekspertiisis asuti seisukohale, et asjaolud , mis ei sisaldu eelprojektis, tuleb lahendada põhiprojektis. Kaebaja ei nimeta ühtegi nõuet, millele ehitusprojekt ei vasta. Seisukoht, et Põhja-Eesti Päästekeskuse kooskõlastus on antud projektile, kus ei ole ette nähtud katusele puidust terrassi rajamist, on vale. Kaebaja leiab, et 12 Põhja-Eesti Päästekeskuse kooskõlastus projektile on antud tingimusel, et nii katus kui ka tulemüür on tulepüsivusega REI120; 21.04 08 tehtud projekti muudatus näeb ette katuse tulepüsivuseks REI
3. tegelikult on kooskõlastatud tulemüüride tehnilise lahenduse jooniselt näha, et joonise lahutamatu osa on seletuskirja osa, milles on ära toodud täpsustused joonisele. Seletuskirja kohaselt märgitakse „Tulenevalt hoone paiknemisest krundil ja naaberhoonestuse asukohast peab abihoone katuslagi vastama REI 60 nõuetele“ (haldusmenetluse toimik lk 93). Ebaõige on seisukoht, et Pirita LOV ja Keskkonnaamet ei ole kooskõlastanud projekti, kuna Keskkonnaamet andis kooskõlastuse 03.09.07 ja hilisemat muudatust ei pidanud ta kooskõlastama, kuna muudatused ei puudutanud tema valdkonda. Pirita LOV kooskõlastas 07.10.08 ja varasem keeldumine ei mõjuta olukorda. Viide

§ 16

lg 4 p 2 ja 3 on asjassepuutumatu.

§ 19

lg 1 p 1 sätestab et ehitusprojekti aluseks on detailplaneering detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. DP koostamise kohustusega alad ja juhud sätestab PlanS § 3 lg

1. PlanS § 23 lg 2 p 1 tuleneb üheselt, et üksikelamu kõrvalhoone laiendamiseks ei ole DP koostamine vajalik. Kui tulenevalt planeerimisseadusest on DP kohustuslik, siis ei ole võimalust vastustajal kaaluda ehitusprojekti koostamise lubamist ning kirjaliku nõusoleku väljastamist ilma DP-ta. Asjassepuutuv ei ole viide PlanS § 3 lg 2 p 1 ja selle tõlgendused, kuna see käsitleb DP kohustuslikkust uute hoonete püstitamisel. Antud juhul on tegemist olemasoleva hoone laiendamisega vastavalt PlanS § 3 lg 2 p
2. Kuja küsimuses tagas vastustaja tuleohutuse nõuded ehituslike meetmetega ja see on määruse nr 315 alusel lubatav. Viited PlanS § 45 p 1 on samuti asjakohatu, seejuures nähtub, et Pirita linnaosa üldplaneering oli nõusoleku andmise ajal kehtestamata, õigusvastast olukorda ei teki. Nõusoleku andmisel arvestati, et kaebaja hoone aknad ei ole eluhoone aknad vaid garaaži omad. Vastustaja ei nõustu, et õigusi rikutakse, kuna kaebaja ei saa teha oma hoone seinale remonti ja korraldada hooldust. Sellise võimaluse puudumine ei tekkinud nõusoleku andmisest. Kohustamisnõude asjaolusid põhistab kaebaja väitega, et kinnistu täisehitusprotsent suurenes 3.isiku tegevusest ja see halvendas piirkonna elukvaliteeti. Peale riigimaa erastamist suuruses 376 ruutmeetrit on kinnistu suuruseks 976 ruutmeetrit ja kinnistu täisehitusprotsent 23, 1 ruutmeetrit. (elamu 168 ja abihoone 57, 7 ruutmeetrit). Kaebaja märgib küll, et ta lähtus ootusest, et naabruses ei ehitata üle täisehituse protsendi 36 %, kuid peale maa erastamist vastab protsent ka kaebaja ootustele. Kaebaja õigusi ei rikuta ja ta ei saa kohustada järelevalve teostamiseks vastustajat. Vastustaja märgib seotult ettekirjutuse nr 37790 täitmisega, et vastustaja andis uued tähtaja selle täitmiseks. Piirdeaia küsimuses leiab, et see rajati enne 1.05.2009.a. ja ehitusaluse pinnaga 20 ruutmeetrit, selle rajamiseks vastustaja luba ei olnud nõutav.

nõudeid selle rajamisega ei rikutud ja vastustaja selle üle järelevalvet ei saa teostada, see asub riigimaal, mis erastatakse kolmandale isikule. Väited ehitatud abihoone esteetilise , tulepüsivuse ja stabiilsuse osas on ebaselged, kuna kirjalik nõusolek väljastatigi eesmärgil, et see saavutatakse. 7.

1. 02.06.09 esitas vastustaja täiendavalt vastulause ja märkis (tlk 237 I kd), et Xxxxxxxxxx tee xx kinnistul asub vanast ja uuest hoone osast koosnev elamu ja nõusoleku alusel laiendatav abihoone. Elamu uus osa rajati 20.06.1990 väljastatud ehitusloa alusel ja TLPA tegi paikvaatluse 14.04.09, koostas akti. Selle tulemusel TLPA 21.04.09 tegi ettekirjutuse nr 37790 ja esitas nõude, et ehitis viidaks vastavusse 20.06.1990 väljastatud ehitusloaga nr 9289 tähtajaga 21.08.2009.a. Elamu osas on algatatud ehitusjärelevalve. Abihoonete osas tegi TLPA otsuse aga juba 22.12.
2. Abihoone osas ei ole põhjust algatada ehitusjärelvalvet vastavalt ehitusseadusele. Lisatakse akt 14.04.09 (tlk 239 I kd); ettekirjutus nr 37790 21.04.09.a. (tlk 241 I kd); TLPA otsus ehitusjärelvalvest 22.12.08 (tlk 243 I kd). 7.
3. Kohtuistungil jäi vastustaja seisukohale, et kaebaja väited ei ole põhjendatud, ka kohustamiskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja õigusi ei riku piirdeaia paiknemine riigile kuuluval maal, vastavalt ei ole kaebaja suhtes mõjutusi põhjusest, et selle tõttu krundi täisehitusprotsent muutuks, sest aluseks võeti kaebajale seni kuulunud maa-ala suurus. Lisaks- TLPA ei saa kohustada piirdeaeda kõrvaldama, seda saab teha maa omanik ja seni ei ole sellist nõuet esitatud; samas ei ole kolmas isik saanud maad 13 erastada temast mitteolenevatel põhjustel, kuigi ta on avalduse esitanud ning lähiajal maa ka erastatakse, sellisel juhul paigutatakse piirdeaed vajadusel ümber. Samas on P.u elamule ehitatud terrass-rõdu osas menetlus kulgemas, kuid ka selle ehitise tõttu ei ole muutunud krundi täisehitusprotsent, kuna seda arvesse ei võetud, kui väljastati kirjalik nõusolek. Kaebaja eksib, kui leiab, et tuleks arutada seda, missugused pöördumised ta tegi peale kohtukaebust ja missugused vastused ta sai. Menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD 8) Õ. P. kinnitas, et ta on Xxxxxxxxxx tee xx kinnistu ainuomanik, mille kohta esitas toimikusse kinnistusraamatu väljavõtte ja kaebaja seda asjaolu ei ole vaidlustanud. 8.
4. Kaebaja on esitanud kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.11.2008 kirjaliku nõusoleku (edaspidi kirjalik nõusolek) tühistamiseks. Haldusakti tühistamise nõude eeldused ei ole täietud, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta. Kaebajale väljastatud kasutusloa väljastamist ei tee võimatuks kirjaliku nõusoleku realiseerimine, kuja küsimus ei ole kaebajal mõistetud õigesti, kinnistu piire ei ole ehitamisel ületatud ning kaebaja hoonet ei ohusta Õ. P.u abihoone ka tuleohutuse seisukohalt, kuna see rajatakse projekti kohaselt järgides tuleohutuse nõudeid. Kaebaja peab ka ise täitma kõik Päästekeskuse esitatud nõuded tema ehitiste suhtes, mis tuvastati rikkumisena. Abihoone ei hakka paiknema kaebaja kinnistul. Kinnistu piiride osas jõuti selgusele AS Geomark poolt 2007 a koostatud katastriüksuse plaani alusel ja kolmas isik ehitab projekti järgi, seal on selgelt näha, et abihoone jääb Õ. P.u kinnistule. Juurdepääs oma hoone seinale on kaebajal olemas ja ta ka ei saaks nõuda juurdepääsu teise isiku kinnistu kaudu. Abihoone rajati 1980 a lõpus ja kaebaja isa ning kinnistunaaber J. P. olid sõbrad, abihoone rajati ühiselt ning H. V. heakskiidul, mis välistab kaebeõiguse. V. Õ. andis haldusmenetluses ütlused, mis kinnitasid eeltoodut. Harju Maakohtus olevas tsiviilasja menetluses oli kaebaja nõustunud, et abihoone lammutatakse osas, mis asub kaebaja kinnistul ja kaebaja kinnitas, et ta ei sekku muude hoonete küsimustesse. Loomuliku valguse küsimuses Riigikohtu 02.03.06 lahendist nr 3-3-1-3-06 tulenevalt saab järeldada, et ehitusloa vaidlustamise aluseks ei ole naabri vaate halvendamine, loomuliku valguse ja privaatsuse vähenemine, kuivõrd need ei ole kaitstud avaliku õigusega. Lisaks Riigikohtu 11.04.05 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05 saab järeldada, et ei ole takistusi ja keeldu kinnisasja läheduses ehitamiseks, ehitamine ei riku kaebaja õigusi. Kirjalik nõusolek on seaduslik haldusakt, see ei sisalda krundi täisehitusprotsendi andmeid valesti ja kaebaja viide TLPA kirjale 26.11.07 ei ole asjakohane, see ei sisalda ehitusregistri andmeid ning eluhoone andmete korrastamine toimub eraldi menetluses. Ehitusprojekti kõiki andmeid ei pea kandma üle kirjalikku nõusolekusse, nõusolek anti kooskõlas ja ehitusprojekti alusel, ehitustööde teostamine viiakse läbi ehitusprojekti alusel. Väide, et täisehituse protsent ei ole määratud ühegi õigusakti alusel, on väär ja eksitav on viidata seejuures TLPA vanadele 09.03.98a projekteerimistingimustele. Viimase dokumendiga puutumust ei ole, kuna selle akti kehtivus on möödas. Seejuures suureneb kolmanda isiku kinnistu 376 ruutmeetri võrra, kui ta saab maad juurde erastada. Nõusolekule anti kõigi vajalike organite kooskõlastused, abihoone tuleohutusnõuded on kooskõlastatud. 8.
5. Kohustamisnõude osa. 14 Ehitusjärelvalve algatamine kogu kinnistu ulatuses tähendab, et eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. V. V. ei ole põhjendanud, kuidas ülejäänud hooned tema õigusi rikuvad, va abihoone osas on põhistus esitatud koos tühistamisnõudega. TLPA tegi otsuse 22.12.08, milles märkis, et kuivõrd väljastati kirjalik nõusolek, siis ei algatata Xxxxxxxxxx tee xx abihoone osas järelvalvemenetlust. Tegu on kehtiva haldusaktiga ja kaebaja seda ei ole vaidlustanud. Kohustamisnõuet ei saa põhistada tegevusetusega taotluse lahendamisel, kuna vastustaja lahendas küsimuse 22.12.08.a. Kirjaliku nõusoleku kaudu tagati hoone tuleohutus, hoone paiknemine kolmanda isiku kinnistul ja puudub alus ehitusjärelvalve algatamiseks. Kolmas isik esitas T. R.a ekspertarvamuse; kirjaliku nõusoleku aluseks oleva ehitusprojekti koopia, V. Õ. ütlused ja tsiviilasja nr 2-07-22240 09.05.08 protokolli koopia. 8.
6. Kohtuistungil jäi kolmas isik esitatu juurde ja märkis kokkuvõttes järgmist. Kirjalik nõusolek ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi kaebaja poolt märgitud põhjusel. Kui kaebaja märgib, et tema ei ole saanud kasutusluba naabri ebaseadusliku tegevuse tõttu, siis ei ole see õige. Põhja Eesti Päästekeskus 02.10.06 kirjaga keeldus Xxxxxxxxxx tee x hoone kasutusloa taotluse kooskõlastamisest seetõttu, et kaebaja poolt rajatu ei vastanud nõuetele. Kaebaja ekslikult märgib, et hoonetevaheline kuja peab olema 8 m, vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.04 määrusele nr 315 võib see olla väiksem, kui tuleohutus tagatakse muude meetmetega. Kaebaja ehitas samuti kinnistu piiri äärde sarnaselt kolmanda isiku abihoonega. Kirjaliku nõusoleku väljastamine ei muuda võimatuks kaebaja hoonele kasutusloa andmist, ta peab täitma Päästekeskuse kirjas esitatud nõuded. Teise väidetava subjektiivse õiguse rikkumisena märgib kaebaja, et kirjaliku nõusoleku tõttu hakkab abihoone paiknema osaliselt kaebaja kinnistul, mis ei ole õige. Abihoone ei paikne kaebaja kinnistul ega hakka seal ka paiknema. V. V. esitas hagi tsiviilasjana Harju Maakohtus nr 2-07-22240, mille raames teostati eksperdi abiga kontroll ja tulemusel fikseeriti, et Xxxxxxxxxx tee x katastriüksuse plaanil ehitise koordinaate või paiknemise mõõte ei ole märgitud, kuid puudub alus väita, et Xxxxxxxxxx xx abihoone asuks osaliselt Xxxxxxxxxx tee x katastriüksusel. Ekspert ei välistanud, et kontrollimisel selgub hoopiski, et Xxxxxxxxxx tee x garaaži seina ja Xxxxxxxxxx tee xx abihoone ei asunud ka enne kirjaliku nõusoleku alusel tehtud ümberehitustööde teostamist Xxxxxxxxxx tee x kinnistul) ekspertarvamuse p 1.5 lk 7 ja 8). Isegi kui Xxxxxxxxxx tee xx abihoone oleks paiknenud osaliselt kaebaja kinnistul, siis kirjaliku nõusoleku alusel tehtav ehitustöö jätab abihoone täies ulatuses Xxxxxxxxxx tee xx kinnistule. Kirjalik nõusolek väljastati ehitusprojekti PR 080-06 alusel. Selle projekti koostamisel võeti aluseks AS Geomark poolt 2007.a. koostatud Xxxxxxxxxx tee katastriüksuse plaan, sealt nähtub üheselt, et abihoone paikneb ümberehituse tulemusel täies ulatuses Xxxxxxxxxx tee xx kinnistul.

§ 12

lg 1 tulenevalt tuli ehitamiseks koostada ehitusprojekt, antud juhul tuli enne väikeehitise ehitamist koostada enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekt, seega tuli ehitamisel lähtuda sellest ehitusprojektist. Sealt on selgelt näha ehituse asumine Xxxxxxxxxx tee xx kinnistul. Kirjaliku nõusoleku motivatsioonis tõesti märgitakse, et ehitis hakkab paiknema projekti kohaselt seina osas 7-25 cm krundi piirist ja ca 12-20 cm Xxxxxxxxxx tee kinnistul paiknevast garaažist, kuid kaugused on esitatud abihoone ülemisest servast, mitte maapinnast. Maapinnal on kaugused garaaži ja abihoone vahel 65 cm kuni 55 cm. Vastavalt on käesolevaks ajaks tööd teostatud. Hoonete vahekauguse erinevus on tingitud asjaolust, et Xxxxxxxxxx tee x hoone sein ei ole ehitatud vertikaalse sirgena, vaid astmeliselt suunaga Xxxxxxxxxx tee xx suunas, hoone katuseräästas ulatub Xxxxxxxxxx tee xx kinnistule ja seda ka kaebaja tellitud AS Geomark poolt 2007.a. koostatud katastriüksuse plaani alusel. Kirjaliku nõusoleku ehitusprojekt näeb selgelt ette abihoone ehitamise täies ulatuses Xxxxxxxxxx tee xx kinnistule. 15 Subjektiivsete õiguste rikkumine selles, et kaebajal ei ole juurdepääsu oma hoone seinale, ei ole õigustatud. Kaebaja rajas eluhoone koos garaažiga krundi piirile sõltumatult kolmanda isiku tegevusest ja ta ei taganud sellega juba vaba ligipääsu; ta ei saanud loota, et tal tekib õigus kasutada selleks kolmanda isiku kinnistut. Samas nähtub, et projektlahenduse tulemusel kaebaja olukord ei muutu, ta on saanud rajada aia, ta saab liikuda enda kinnistu poolt selles ulatuses, mis ta ise oli ehitamisel jätnud. Väide, et õigusi rikutakse valguse sulgemise või vähenemisega garaaži akende kaudu, ei ole õigustatud. Ligi 20 aastat on sealt olnud vaade ja valguse saamine takistatud, kuna abihoone on kogu aeg seal asunud ja kaebajal vastuväiteid ei olnud. Abihoone oli rajatud endise Xxxxxxxxxx tee x omaniku nõusolekul. Kirjaliku menetluse kestel võeti selgitused ja eeltoodut kinnitas V. Õ.. Jääb ebaselgeks, kuidas rikutakse õigusi, kui amortiseerunud abihoone ehitatakse kaasaegseks; ka varem ei avanenud vaadet naabri hoovi, valguse juurdepääs ja juurdepääs hoone seinale oli samane. Üksi õigusnorm ei näe ette garaaži loomuliku valguse ligipääsu, tavapäraselt on garaažid akendeta. Subjektiivsete õiguste rikkumine väitel, et kaebaja ei saa parandada hoone seina, on alusetu, kuna ta ise rajas hooned krundi piirile. Kaebaja nimetas ka subjektiivsete õiguste rikkumisena projektis ettenähtud abihoone terrassi väidetud tuleohtlikkuse. Ta jätab tähelepanuta, et Põhja-Eesti Päästekeskus on pädev hindama objekti tuleohutust ja projekt on kinnituse saanud. Kaebaja rajas ise enda hoonele puidust rõdu-terrassi, mis ei vasta ehitusloa alusel väljastatud projektile. Kaebaja ei ole tõendanud subjektiivsete õiguste rikkumist. Naabri vaate halvenemine, loomuliku valguse ja privaatsuse vähendamine ei ole aluseks ehitusloa vaidlustamisel, kuivõrd vastavad õigused ei ole avaliku õigusega kaitstud. 8.

1. Kohustamisnõue. Taotlus kohustada TLPA teostama ehitusjärelvalvet ebaseaduslike ehitiste üle täpsustatud motiivil, et kaebaja taotleb senise järelvalvetegevuse ebapiisavuse tuvastamist ja vastustaja kohustamist järelevalve teostamiseks kõigi 3.isiku kinnistul asuvate ebaseaduslike ehitiste üle, jääb ebaselgeks. Järeldades motivatsioonist, et kaebaja peab ebaseaduslikeks Xxxxxxxxxx tee xx asuva elamu rõdu, abihoone ja piirdeaia osa, leiab, et kaebaja on ekslikult seisukohal, et eluhoone laiendamine toimus ilma lubade ja kooskõlastusteta, tegelikult väljastati elamu laiendamiseks 20.06.1990 ehitusluba nr 9289, seega laiendamine ei ole tehtud õigusliku aluseta. Järelevalve teostamine on haldusorgani toiming ja kohustamiskaebuse esitamise aluseks saab olla tegevusetus kaebaja taotluse lahendamisel, lähtudes HKMS § 6 lg 2 p 2 saab taotleda sooritamata toimingu sooritamist. Kaebaja taotluse alusel algatas vastustaja elamu osas järelvalvemenetluse seoses hoone välisfassaadis esinevate muudatustega võrreldes projektiga ja täitmise tähtajaks määrati 21.08.
2. 02.09.09 määras vastustaja vastava nõude täitmise uue tähtaja 02.11.09, seega asus vastustaja teostama järelvalvet elamu osas ja juba selle tõttu ei saa nõuet rahuldada. Seejuures tuvastati, et ka kaebaja enda eluhoone ei vasta ehitusloa aluseks olevale projektile ja ka kaebajale tehti 10.09.09 ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Seisukoht, et abihoone tõttu puudub kaebajal juurdepääs oma hoone otsaseinale, ei ole õigustatud, kuna kaebaja saab juurdepääsu ulatuses tema kinnistu vabaks jääva maa kaudu; kaebaja on ehitanud peale abihoone rajamist aia, seega on vaba maad isegi ehitustööde teostamiseks, kuid kaebajal ei olegi õigus nõuda, et temal peaks olema juurdepääs oma hoone seinale teise isiku kinnistu ulatuses. 16 Järelevalve abihoone osas. Vastustaja otsustas (kiri kaebajale 22.12.08), et V. V. taotlusel (05.03.09 kaebuse täpsustuses lisa 11) kirjaliku nõusoleku väljastamise tõttu ei algatata abihoone osas ehitusjärelvalve menetlust, seda otsust kaebaja ei vaidlustanud, seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. Kohustamiskaebuse aluseks saab olla haldusorgani tegevusetus taotluse lahendamisel. Käesolevalt on aga taotlus lahendatud 22.12.08.a. ja kohustamiskaebuse esitamise alus puudub. Kuigi otsus võeti vastu peale kaebuse esitamist kohtusse, ei muuda see olematuks vastavat otsust ja fakti, et järelvalvemenetlusest keelduti. Järelevalve teostamise otsustamine on haldusorgani diskretsiooniotsus ja kohus ei saa ise haldusorgani eest taotlust lahendada. Käesoleval juhul on aga taotlus lahendatud ja kui kaebaja leidis, et otsus ei ole põhjendatud, oleks tulnud see vaidlustada. Viide Põhja-Eesti Päästekeskuse ettekirjutuse mittetäitmise kohta ei ole asjakohane, kuna vastustaja ei teosta järelvalvet Põhja-Eesti Päästekeskuse ettekirjutuse täitmise üle, kelle vastu kaebaja nõuet ei ole esitanud; viimane on seejuures ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendanud 01.10.09.a. ja käesolevaks ajaks on see sisuliselt täidetud. Vastuväited piirdeaia osas. Piirdeaed asub riigile kuulval maal, mille erastamise menetlus kolmandale isikule on pooleli ja menetlus ei viibinud maad taotlenud isikust tingitult. Harju maavanem otsustas 12.03.09 korraldusega nr 639 anda nõusoleku maa erastamiseks ja 27.04.09 teatas Tallinna Linnavaraamet, et erastamiseks on võimalik tellida maa mõõdistamine. Mõõdistustööd telliti koheselt OÜ-lt Geomark, need tööd teostati ja koheselt kooskõlastati vajalikud toimingud, käesolevalt on ettevalmistamisel Tallinna Linnavalitsuse korraldus maa erastamiseks. Piirdeaia asukoht ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna maa omanikuks ei ole kaebaja ja maa omanik ei ole selles osas pretensiooni esitanud. Maa erastamine on pikk protsess, kuid selle pikkus ei sõltu kolmandast isikust. 8.
3. Palub välja mõista HKMS § 92 lg 7 õigusabitasu summas 14 160 kr (koos käibemaksuga) kaebuse esitajalt ja lisab arved, spetsifikatsioonid ja konto väljavõtte arve tasumise kohta (tlk 200-207). KOHTU SEISUKOHAD 9) Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 10) TLPA kirjaliku nõusolekuga 07.11.2008.a. lubatakse laiendada väikeehitist ehk abihoonet Pirita linnaosas Xxxxxxxxxx tee xx, selle väljastamiseks esitati Õ. P.u taotlus 03.09.07 nr
4. Kohus nõustub menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, et kolmas isik Õ. P. sai TLPA loal võimaluse ehitada temale kuuluvale kinnistule abihoone, seejuures hoone ehitamiseks on väljastatud ehitusprojekt. Vastavalt märgitakse ka vaidlustatud kirjalikus nõusolekus, et esitatud on abihoone ehitusprojekt PR 080/06 01.09.2007.a. Muude lisadena asja otsustamiseks märgitakse: motiveeritud põhjenduste esitamine 07.11.08 kirjaliku nõusoleku väljastamise kohta ja et ehitustööde läbiviimisel arvestati Pirita LOV 07.10.08 kooskõlastuse nr 2-1.1/596 tingimusi, va tingimus nr
5. 17 11) Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohaga, et kirjaliku nõusoleku puhul on tegemist kaalutlusotsusega, vastavalt märgib selle ära ka lisatud kirjaliku nõusoleku selgitus, milles on märgitud, et TLPA kaalutlusõiguse alusel annab loa väikeehitise laiendamiseks Xxxxxxxxxx tee xx vastavalt ehitusprojektile PR 080/
6. Menetlusse oli kaasatud Põhja-Eesti Päästekeskus, Tallinna Keskkonnaamet, Pirita LOV, Xxxxxxx tee xx kinnistu omanik E. E., Xxxxxxxxxx tee xx kinnistu endine omanik V. Õ. ja kaebaja. Menetluse kestel viidi läbi paikvaatlus kinnistutel. 12)V. V. esitas haldusakti tühistamisnõude ja palus kohustamisnõude raames teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks eesmärgiga lammutada kirjalikus nõusolekus ehitamiseks lubatud naabri abihoone; kohustada vastustajat esitama lammutusnõue Õ. P.u krundil asuv piirdeaia suhtes, mis asub reformimata riigimaal ning Õ. P.u eluhoone terrass. 13) Kohus uurib esmalt kaebaja väiteid tühistamisnõudes. 13.
7. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kohtule esitatud materjalist nähtub, kuidas V. V. on pikemat aega soovinud saada selgust Õ. P.u kinnistul toimunud ehitustegevuse kohta ja et ta on ka pöördunud õiguskantsleri poole. Õiguskantsler on märkinud kokkuvõtvalt nt kirjas E. S.ele (tlk 53 I kd), et avaldaja soovis järelvalvet õigusliku aluseta püstitatud ehitiste kõrvaldamiseks ja et avaldaja ei pidanud asjaomast menetlust teostatuks mõistliku aja jooksul. Samas märgib kohus, et kaebuse esitaja ei ole pöördunud käesolevalt kohtusse selleks, et panna vastustajale kohustus vastata seni vastamata teabenõudele ning võtta seisukoht, kas vastustaja lahendas teabenõuded õigeaegselt. Kaebaja soovib kirjaliku nõusoleku tühistamist ja ehitiste lammutamist. 13.
8. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et Xxxxxxxxxx tee xx kinnistule on püstitatud abihoone, mis suure tõenäosusega ulatus kaebaja kinnistule ning Xxxxxxx tn kinnistule, põhimõtteliselt ei vaidle sellele vastu ka vastustaja, kuivõrd asja kontrollimisel selgus, et Õ. P. oli ehitanud osa abihoonest kaebaja hoone külge. Kuigi kolmas isik märkis, et tegelikkuses võib olla krundipiiride suhtes toimunud muutusi kolmanda isiku kahjuks ja sellel põhjusel ei pruugi olla väide hoone asukohast kaebaja kinnistul õigustatud, nähtub, et kolmas isik leppis krundipiiride hilisema määramisega nii, et kolmanda isiku abihoone lubatud asukoha määramisel tuli osa abihoonest lammutada. Samas nõustub kohus, et kolmandal isikul ei olnud õiguslikku alust ehitada abihoone ja selle terrass viisil, et see kinnitub kaebaja hoonele. Vaidlust ei ole jäänud küsimuses, et abihoone püstitamiseks ei olnud kolmas isik küsinud ehitusluba või kirjalikku nõusolekut. Kui abihoone püstitamiseks oleks antud varem ehitusluba ja see oleks olnud nõuetekohaselt ka realiseeritud ning väljastatud kasutusluba, siis ei saaks kõnelda ehitusloata püstitatud ehitisest. Antud juhul sellist olukorda ei tekkinud ja nähtub, et ehitati ilma loata. V. V. oli pöördunud ka Põhja-Eesti Päästekeskuse poole ning viimase menetlusbüroo tegi 22.08.06.a. Xxxxxxxxxx tee xx omanikule ettekirjutuse mitte kütta seadmega, mis ei vasta ehitise või kütteseadme ehitusprojektile ja abihoone katusele ehitatud rõdu tuli viia vastavusse tuleohutusnõuetega. Kuivõrd asjaoludest ja materjalidest nähtub, et kaebaja oli pöördunud viimatinimetatud organi poole ja käesolev kaebus ei ole esitatud Päästekeskuse vastu, siis kõikvõimalikud etteheited, mis puudutavad Päästekeskuse tegevust, ei ole asjakohased, kuivõrd kohus saab arutada vaid TLPA tegevust vastavalt kaebuse nõuetele. 13.
9. 23.08.06 oli kaebaja esitanud TLPA-le avalduse, milles taotles ehitusjärelvalve algatamist ning TLPA oli kaebajale teatanud menetluse alustamisest 22.09.06.a. 18 Samal ajal palus kolmas isik 24.11.06.a. ehitusluba abihoonele. TLPA on ehitusjärelvalve käigus 05.12.06 koostanud ettekirjutuse –hoiatuse, kuna leidis, et abihoone oli ehitatud ehitusloata ja samas ei vastanud tuleohutusnõuetele. Seega on TLPA tuvastanud, et ehitamine oli läbi viidud ehitusloata. Vaidlust ei ole küsimuses, et TLPA tegi ettekirjutuse, millega andis võimaluse viia abihoone kooskõlla ehitisele esitatavate nõuetega või tuleohtlik ehitis hoopiski lammutada, samas nähtub, et kaebaja eraldi seda ettekirjutust ei ole vaidlustanud, kuigi ta esitas avalduse 08.12.06, et abihoonele ei väljastataks ehitusluba. Selles avalduses kinnitas kaebaja oma tahet abihoone lammutamisele. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et TLPA teatas seejärel kaebajale juba 18.12.06.a, et ta menetleb abihoone suhtes esitatud ehitusloa taotlust ning kaebajale anti võimalus esitada taotluse suhtes seisukoht. Kaebuse esitaja sai ka tutvuda abihoone projektiga 28.12.06, mille suhtes ta eraldi vaidlust ei esitanud, kuid teatas 29.12.06.a, et ta on ehitusloa andmise vastu ja nõudis ehitise lammutamist. Kuna ehitusluba on haldusakt, mille eesmärgiks on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatava ehitustöö vastavus ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse- ja tuleohutuse- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist, siis on kaebaja järeldanud, et antud juhul ei olnud enne ehitamist luba taotletud, järelikult oli vastustaja ainsaks võimaluseks nõuda abihoone lammutamist. Kohus siinkohal nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et ehitamise lubamine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb arvestada naabri õigusi ja huve, kuid ka isiku huve, kes sellise taotluse esitab. Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suurt kahju naabrile ja omavalitsusorgan ei tohi võimaldada ühe isiku omandiõiguse teostamist viisil, et piiratakse teiste isikute ja avalikku huvi. Samas võib naabri huve riivava ehitusloa anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga, sobib ümbrusse ning on muidu õiguspärane. Seejuures nähtub, et heast haldustavast peab kohalik omavalitsus enne küsimuse lahendamist võimaldama projekti suhtes esitada oma arvamus puudutatud isikutel, kelleks võib olla ka naaber ja kelle puhul on ette näha, et tulevane ehitis võib tema õigusi riivata ( vt nt Riigikohtu Halduskolleegiumi seisukoht lahendis nr 3-3-1-42-03 13.06.03.a. ). Antud vaidluses oli tekkinud olukord, kus naaber oli juba ehitama asunud, samas nähtub, et V. V. ei olnud nõus olemasoleva ehitisega ja ei nõustunud selle seadustamisega, ehkki oli pikemal perioodil talunud naabri ehitamist. Seega tekkis olukord, mil vastustajal tuli võtta seisukoht, kuidas lahendada tekkinud naabritevaheline huvikonflikt ning samas lõpetada Õ. P.u poolt ebaseaduslik ehitamine. V. V. nägi ainsa võimalusena seniehitatu lammutamist ja ta ei nõustunud abihoone ehitamisega. Kuivõrd naaber oli aga juba ehitanud ja soovis ehitamist ka legaliseerida, tuli vastustajal vältimatult lahendada küsimus tagajärgedest, kui nõuda abihoone täielikku lammutamist ning kolmandatele isikutele tekkivat kahju. Samas tuli vastustajal kaaluda, kas kogu abihoone lammutamine on vajalik või saab osa abihoonest säilitada ning kõrvaldada puudused, kuna omavalitsusel on ka õigus jätta omavoliline ehitis lammutamata. Antud juhul hakkas juba märgitud ajast vastustaja lahendama üheaegselt nii kaebaja taotluste alusel lammutamisele suunatud avaldust kui ka ehitamisele suunatud avaldust, mis oli esitatud Õ. P.u poolt. Samas nähtub, et nii või teisiti oli kaebaja läbiviidud haldusmenetluses saanud esitada oma seisukohad ja vastustajal ei olnud seadusest tulenevalt otsest keeldu anda V. V. huve riivavat 19 haldusakti ka siis, kui kaebaja ei nõustunud ehitamisega. Vastustaja oli seejuures nõudnud Õ. .ult ehitusprojekti koostamist. Kuna ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks, st luba ehitamiseks ehitusprojektis näidatud tingimustel, siis antud juhul ei ole vaidlust selles, et projekt esitati ja kaebaja märgib õigesti, et neid esitati mitu ja korduvalt. Kuid kohus ei nõustu kaebajaga, et projektide korduvesitamine tooks kaasa haldusakti tühistamise aluse. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et isik võib esitada taotlusi ehitusprojekti muutmiseks. Seega nähtub, et kaebuse esitaja sai teada ja tutvuda ehitusprojektiga, mis esitati algselt ning mille alusel kirjalikku nõusolekut ei väljastatud. Samuti nähtub, et koheselt asuti kontrollima ka Xxxxxxx tn naabri seisukohta, kes lõpuks nõustus ehitamisega tingimusel, et abihoone ei ulatu tema kinnistule. Kaebaja selgitused, et kolmas isik käitus veel teisegi naabri õigusi ignoreerivalt, võivad olla iseenesest õiged, kuid ei muuda olukorda, kuivõrd teine naaber nõustus abihoone ehitamisega. Seejuures kaebaja seisukoht, et tema ei ole kunagi andnud projektile kooskõlastust, on samuti kaebaja poolt esitatud materjalidega kinnitatud, kuid kohus etteruttavalt märgib, et naabri nõusolekuta ehitamine on lubatav, kui ehitise rajamine on planeeringuga lubatav ja õiguspärane ega riku naabri õigusi. Lubatav ehitamine tehakse kindlaks omavalitsuse poolt, kui otsustatakse väljastada ehitusluba. Kaebusele lisatud materjalidest ja kaebaja selgitustest nähtub, et Õ. P. vaidlustas seejuures temale tehtud ettekirjutuse ja ta esitas vaide 03.01.07.a. TLPA on 02.02.07 tunnistanud ettekirjutuse –hoiatuse kehtetuks. Samas nähtub, et TLPA teatas 08.01.07 V.le, et ta menetleb Xxxxxxxxxx tee xx omaniku ehitusloa taotlust abihoone seadustamiseks. Seega saab siiski järeldada, et vastustaja hoidis kaebuse esitajat kursis läbiviidud menetlusega ning ta ka teatas, et selline taotlus on esitatud ja tuleb lahendada. Seejuures oli teatatud ka projekti puudustest ning tagastamisest, et puudused kõrvaldada. V. V. on uuesti avaldusega 05.02.07 taotlenud vastustajalt ehitusjärelevalve algatamisest abihoone suhtes. Avalduses püstitas kaebaja küsimuse, et ehitis võib asuda osaliselt temale kuuluval maal, samas nähtub, et kaebaja kurtis tuleohutuse üle, kuivõrd märkis, et naaber kasutas abihoones olevat kütteseadet, terrassil, mis on abihoone katusel, tehti lõket. Märgitud tuleohutuse põhjustel nõudis kaebaja uuesti abihoone lammutamist. Uuesti esitas ta sisult samasuguse nõude veel ka 13.03.07 ja palus teavet 05.02.07 avalduse lahendamise kohta. Kohtumaterjalidest ja kaebaja seletusest saab järeldada, et 30.03.07 teatati kaebajale, et Õ. P. esitas uuesti ehitusloa taotlemisega seotult ehitusprojekti 26.03.07, millele on antud kooskõlastus Põhja-Eesti Päästekeskuse poolt ja kooskõlastus anti ka Pirita LOV poolt. Ka sellel juhul anti kaebuse esitajale võimalus tutvuda abihoone ehitusprojektiga ja kaebaja ei vaidle vastu, et ta tutvus sellega 02.04.07, teatas kirjaga 09.04.07 , et ta ei kooskõlasta abihoone projekti ja jääb lammutamise nõude juurde. Märgitud ajal keeldus vastustaja 13.04.07 otsusega abihoonele ehitusloa väljastamisest. Seega nähtub, et vastustaja tegeles taotlusega väljastada ehitusluba ning ei jätnud siiski kaebuse esitajat menetlusest eemale, mistõttu ei ole käesolevalt puhkenud vaidluses vajadust pöörduda tagasi küsimuse juurde, kas vastustaja oli olnud piisavalt tõhus või mitte. Kaebuse esitaja oleks saanud pöörduda vahetult kohtusse, kui teda ei rahuldanud menetluse kiirus ja ta nägi ohtu, et ebaseaduslik ehitis võidakse seadustada. 20 Xxxxxxxxxx tee xx omanik Õ. P. vaidlustas 16.05.07 ehitusloast väljastamise keeldumise, mistõttu nähtub, et selle lahendamise kestel ei nõutud abihoone lammutamist. Samas on kolmas isik esitanud 19.06.07 uue ehitusloa taotluse. TLPA teatas ka seekord V. V.le 19.06.07, et selline taotlus saabus ja et lisatud on projekt, millel on kooskõlastused PõhjaEesti Päästekeskuselt ning et taotluse suhtes algatati menetlus. Seega nähtub, et kolmas isik jõudis üsna kiirelt esitada uuegi taotluse, mille menetlust tuli vastustajal vältimatult alustada ja kohus ei näe siinkohal võimalust jätta taotlus menetlemata, kuivõrd abihoone täieliku lammutamise suhtes oli vastustajal kõhklusi ning ta kontrollis asjaolusid. Lammutamisele asumine on äärmuslik abinõu, mis nõuab kaalutletud otsust. Ka sellel korral sai V. V. tutvuda projektiga, so 25.06.07, mil ta uuesti keeldus projekti kooskõlastamast. V. V. esitas ka seisukoha, miks ta loeb andmed ebaõigeteks. Õ. P. kasutas õigust abihoone projekti muutmiseks, esitas uue variandi 02.07.07.a. ja taas on kaebaja saanud avaldada projekti suhtes oma seisukoha, so 19.07.07.a. Kuna V. V. esitas projekti puuduste kohta arvamuse, siis arutati 23.08.07.a. küsimust osapoolte juuresolekul, lisaks olid kohal TLPA jurist, projekteerija, TLPA ehituslubade osakonna juhataja ja kaebaja kinnitas kohtuistungil sellise arutelu läbiviimist ning märkis, et talle selgitati kohtupraktikat jms. Järgnevalt esitas Õ. P. aga 03.09.07.a. kirjaliku nõusoleku taotluse väikeehitise laiendamiseks. Selle taotluse alusel algatatud menetluse tulemusel on koostatud käesolevalt vaidlustaud haldusakt. 13.
10. Menetlusse kaasati Põhja-Eesti Päästekeskus, Tallinna Keskkonnaamet, Pirita LOV, Xxxxxxx tn xx omanik, Xxxxxxxxxx tee xx endine omanik ning V. V.. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku esindaja seisukohaga, et kirjaliku nõusoleku andmisega saab lahendada küsimusi, kas ja missugustel tingimustel on ehitamine võimalik ning ühtlasi määrata lammutamisele kuuluvad ehitise osad, kui see on vajalik. Kuivõrd kaebaja oli nõudnud ehitise lammutamist, siis on loogiline vastustaja tegevus ja seisukoht, et enne lammutamist oli vajalik jõuda selgusele, kas esitatud projekti järgi on võimalik ehitada ja määrata projektikohaselt lammutamisele kuuluv osa. Samas nõustub kohus kaebajaga, et kui otsustatakse ehitada kirjaliku nõusoleku alusel, tuleb vältimatult kaaluda põhimõtteliselt neidsamu küsimusi, mis DP puhul ning olulisi erinevusi, missugused on asjakohased kaalutlused, kohus ei näe. Kohus on eelnevalt märkinud kaalutlused, millest lähtutakse, kui tuleb otsustada, kas ehitamine on lubatav. Kohus ei nõustunud kaebuse esitajaga, et ebaseaduslik ehitis tuleb seaduse kohaselt ilmtingimata lammutada. Kuigi ka järgnevalt pidi kaebaja uuesti küsima, millises staadiumis on abihoone ehitusloa menetlemine ja ta palus teavet kirjalikult ka 08.10.07, nähtub, et 23.10.07 sai ta teabe kirjaliku nõusoleku saabumisest ja vastuse sellest, et nõusolekut ehitamiseks ei ole väljastatud; samas ka teatati, et taas on tagastatud abihoone projekt puuduste kõrvaldamiseks, teatati kaebajale ka võimalusest kontrollida projekti. 23.10.07 taotles kaebaja uues avalduses ehitusjärelvalve teostamist abihoonete nõuetele vastavuse üle. Kuivõrd kolmandale isikule anti aeg esitada projekt parandatult ja 24.10.07 ta selle ka esitas, siis nähtub, et V. V. esitas 01.11.07 abihoone lammutamise nõude. Samas nähtub, et kaebaja tutvus projektiga 08.11.07 ja keeldus seda kooskõlastamast; kaebaja märkis, et sellel puudub Põhja-Eesti Päästekeskuse kooskõlastus. Ka seekord on vastustaja 21 vastanud, so 26.11.07, mille tõttu V. V. 04.12.07 nõudis abihoone lammutamist ja tuleohutuseksperdi kaasamist. V. V. sai esitada ka küsimusi seotult projektiga ning sai vastuse 11.01.08, milles teavitati kaebuse esitajat abihoone ehitusprojektile ekspertiisi tellimisest. Vaidlust ei ole ka küsimuses, et selline ekspertiis viidi läbi ja see esitati TLPA-le 05.02.08.a. Seega nähtub, et ehitusprojekt läbis ekspertiisi. 18.03.08 on V. V. nõudnud Xxxxxxxxxx tee xx abihoone lammutamist ja ta esitas ka mitu küsimust, milles soovis saada teavet, et missugune konkreetne ehitusjärelvalve- alane menetlust kulgeb, miks lubatakse ülemäärast täisehitusprotsenti krundi suhtes, miks see võib olla ca 46 %; miks ei võeta midagi ette valeandmete suhtes; miks peetakse võimalikuks erandi tegemine ja kas siis, kui hoonel lammutatakse 3 seina ja seda ehitatakse ülesse vundamendist, on tegemist hoone laiendamisega või on tegemist lammutamisega ja uue ehitise püstitamisega. Kaebaja rõhutas, et ta pöördus ka 23.04.08 abilinnapea poole ja palus teavet 18.03.08 esitatud taotluse lahendamisest. Seega ei ole ka siinkohal vaidlust selles, et kaebaja taotles uuesti abihoone lammutamist ning tegi palju päringuid ja meeldetuletusi, kuid samas nähtub, et TLPA menetles kirjaliku nõusoleku taotlust, kuivõrd see oli esitatud ning tuli menetleda enne, kui kinnitada lammutamise vajadus. Samas tehti vajalikud uuringud, et võtta seisukoht projektikohase lammutamise ja ehitamise suhtes. Kuivõrd ekspertiisiga tehti kindlaks ehitusprojekti vead, siis esitas kolmas isik uuesti muudetud ehitusprojekti vastustajale 24.04.
11. See võimaldas vastustajal teatada kaebajale juba 25.04.08, et küsimustele saab vastata peale menetluse lõppu, samas küsiti kaebajalt uuesti seisukohta projekti suhtes. Kuivõrd vastustaja teatas kaebajale, et ta saab kõigi arvamuste saamisel teha otsuse kirjaliku nõusoleku kohta, siis tähendas see kohtu arvates ka seda, et vastustaja sai lammutamisele suunatud nõude ja ehitamisele suunatud nõude lahendada komplekselt, ei oleks olnud võimalik otsustada lammutamise kasuks, kui oli olnud teada, kas ehitist on võimalik seadustada; lammutamisele suunatud tegevus ja selle elluviimine oleks olnud pöördumatu protsess, mida aga seadusandja ja kohtupraktika ei poolda juhul, kui selleks puudub äärmine vajadus. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et sisuliselt püüti juba ehitatut legaliseerida, vastavalt on seda kinnitanud ka vastustaja, kuid erinevalt kaebajast leiab kohus, et mitte alati ei järgne ebaseadusliku ehitamisega lammutamisvajadus. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja jättis ka seekord abihoone projekti kooskõlastamata ja kordas 09.05.08 lammutamisnõuet. Asjaolud tegi kohtu arvates keerukamaks fakt, et osa abihoonest oli ehitatud kaebaja eelneva nõusolekuta kaebaja hoone külge, mille suhtes ilmselgelt ei olnud vastustajal kahtlusi, et see tuleb lammutada ja kaebaja pahameel, et seda ei suudetud otsustada kiiremini on arusaadav, kuid kohus kordab, et kaebuse esitaja kasutas teistsuguseid õiguskaitsevahendeid ega pöördunud lahenduse saamise kiirendamiseks nt halduskohtusse, ka ei tõrjunud ta kirjaliku nõusoleku väljastamist kohtu kaudu. Samas nähtub, et osa rajatud abihoonest oli siiski ehitatud kaebaja isa teadmisel ja nõusolekul, mille kohta oli vastustajale andnud menetluses teavet V. Õ.. Kaebaja kirjeldas ka ise, mille alusel ta oli teadlik, et ehitamisse ei olnud sekkunud tema isa ja nähtub, et kaebaja ka ise ei kiirustanud uurima, kas ehitamine toimub loa alusel või mitte. Selles olukorras on mõistetav, miks vastustaja järeldas, arvestades ka V. Õ. ütlusi, et abihoonet rajamine oli siiski toimunud naabrite nõustumisel ja teadmisel ja et kolmas isik oli teinud abihoones olulisi parendustöid, siis kogu abihoone lammutamine ei 22 pruukinud olla vajalik. Et teha vastav otsus, on vajalik läbi viia haldusmenetlus, kaasata isikud ja kuulata nad ära, seejuures koostada ehitusprojekt, mille kohaselt saab lammutada ja ehitada. Kohus eelnevalt märkis, et menetlusse olid ja jäid kaasatuks kõik asjassepuutuvad isikud. Kohtu arvates on kirjaliku nõusoleku andmisega leidnud lahenduse küsimus, kas TLPA lubab plaanitud viisil lammutamise ja ehitamise ja kirjaliku nõusoleku andmise õiguspärasuse küsimus ei sõltu sellest, kas kaebaja suhtes lahendati kõik tema taotlused õigeaegselt. Kohus alustas seda kokkuvõtet põhjusest, et näidata ära, et kaebaja ei esitanud kohtukaebuses nõuet tuvastada vastustaja tegevusetus/viivitus tema taotluse lahendamisel, so 18.03.08 avaldusele vastamata jätmisel, kuivõrd ta ei märkinud selle tuvastuse vajadust ka kohtuotsuse resolutiivosas esitamiseks, kaebaja ei olnud selles osas nimetanud ka põhjendatud huvi, vastavalt oleks kohus saanud juhtida kaebaja tähelepanu nõude formulatsiooni puudustele, kui kaebus oli korduvalt jäetud käiguta. Kaebaja selgesõnaliseks sooviks oli, et kui kohus tühistab kirjaliku nõusoleku, siis tuleks kohtul teha ettekirjutus, et abihoone lammutataks. Selline kaebaja soov on tingitud ekslikust järeldusest, et ebaseaduslikku ehitist ei ole kunagi võimalik seadustada. Kaebaja kohustamisnõue tugineb aga väitel, et tühistamise nõude rahuldamisel tuleb asi uuesti läbi vaadata ning teha ettekirjutus abihoone lammutamiseks. Kui kohus ka ei tühista kirjalikku nõusolekut ja abihoone jääb püsima, siis tuleks kohtul kohustada tegema lammutusettekirjutus piirdeaia ja kolmanda isiku eluhoone terrassi suhtes, kuna ka need ebaseaduslikud ehitised rikuvad seaduslikkust ja kaebaja õigusi krundi täisehitusprotsendi mõttes. Kaebaja ei pöördunud kohtusse põhjusest, et tema sooviks on saada vastus küsimusele, kas rikuti Avaliku teabe seaduse alusel olemasolevaid nõudeid. Nähtub, et kaebuse esitajal on vajalik tõrjuda temale väidetult negatiivset tagajärge põhjustav haldusakt ning lahendada krundi täisehitusega seotud küsimus, millele vastustaja on kaebaja arvates andnud ebaõige hinnangu. Kohus kontrollib hilisemalt, kas kaebaja hindas olukorda õigesti või mitte ning kas kaebaja õigusi rikutakse, kui kirjaliku nõusoleku andmisel hinnati krundi täisehituse protsenti ja kas kaebajal on õigus nõuda, et need ehitised lammutatakse. Samas märgib kohus, et kaebaja ei olnud pöördunud kohtusse põhjusel, et kirjaliku nõusoleku saamisest arvates ei ehitata ehitusprojekti kohaselt ning et selleks tuli esitada mitmeid tõendeid ja ettekirjutusi, mis on peale kirjaliku nõusoleku andmist esitatud kolmandale isikule ja mis on täitmata. Kirjaliku nõusoleku andmisest algas ehitustegevus projekti alusel, seejuures ei olnud vastustajal tekkinud veel kohustust võtta seisukohti küsimustes, mis on seotud ehitustööde kontrollimisega ja mille suhtes on kaebaja esitanud rea fototahvleid tlk 174-200 II kd ja küsimustes, kuidas Põhja-Eesti Päästekeskus teostas paikvaatlust 02.10.09 ja mis seal tuvastati. Samuti ei ole asjakohane arutada küsimusi, kas Õ. P. täitis eluhoone terrassi ettekirjutusi. Need probleemid on seotud peale kirjaliku nõusoleku väljastamist tekkinud probleemidega, neid lahendatakse iseseisvalt ja loogilises järjestuses. Kuigi kaebaja lõpuks leidis, et tema poolt esiletoodu ilmestab ja selgitab, kuidas kolmas isik käitub ja et tema tegevus vajab pidevat järelvalvet, on kohus seisukohal, et see taustaolukord on piisavalt selge ja teada ka vastustajale. Projekti järgi ehitamine tähendab muuhulgas, et ehitustööde teostamise üle kulgeb kontroll muuhulgas ilma kohustuse panemiseta kas vastustajale või Põhja-Eesti Päästekeskusele vm järelvalveorganile, kuna vastustaja esitas antud juhtumil kasutusloa taotlemise nõude. Seega kõik projektikohased tööd kontrollitakse juba vältimatult kasutusloa andmisel ja see tulene seadusest. Kaebuse esitaja ei vaielnud vastu vastustaja seisukohale ja teatele, et kasutusluba on antud juhul nõutud. Asjaolu, et nt Põhja-Eesti Päästekeskus kontrollib juba kolmanda isiku poolt ehitustööde kulgemist, ei sõltu vastustaja tegevusest. Vastustaja ei olnud tegevusetu kaebuse esitamisel põhjusest, et hilisemad ehitustööd võeti jälgimise alla ja kolmas isik on selliselt sunnitud ehitama nii nagu projekt seda ette näeb. Kolmas isik peab teostama lammutustööd, mis on ette nähtud projektis ja ta ei 23 tohi sellest kõrvale kalduda. Kuna tööd ei ole lõpetatud, siis ei saa kaebaja viidata tema õiguste rikkumisel tööde vajakajäämistele, sh küsimustes, et ehitamisel ei ole hoone seinad veel viimistletud, viimased ehitustööd toimusid Xxxxxxxxxx tee xx kinnistul 12.05.09 tulemüüri ehitustöödega ja peale seda ei ole ehitustöödega jätkatud, et päästekeskus andis mitmel korral uue aja tööde lõpetamiseks vms. Kohus saab aga hinnata kaebaja väiteid seotult küsimusega, kas ehitamine kirjaliku nõusoleku andmisega ja kinnitatud projekti alusel on võimalik. 13.
12. Käesolevalt ei ole vaidluse all küsimus, kas TLPA on Xxxxxxxxxx tee xx ehitatud abihoone tagantjärgi seadustamise menetluse otsustanud mõistliku aja jooksul ehk erinevalt õiguskantsleri poole pöördumise tulemustest peab kohus hindama, kas kirjalik nõusolek, mille vaidlustas kaebaja, rikub V. V. õigusi ja tuleb tühistada. 13.
13. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et käesolevalt asuti seisukohale, et lahendatakse kirjaliku nõusoleku taotlust, mis annab võimaluse võtta seisukoht kaebaja nõudes abihoone lammutamiseks, selleks kohaldati

§ 1

lg 3 alusel haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades ehitusseadusest tulenevaid erisusi ja et see on lubatav.

§ 16

lg 5 tulenevalt saab omavalitsus lahendada kirjaliku nõusoleku alusel taotluse, kui soovitakse ehitada 20-60 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga väikeehitist. Vaidlust ei ole selles, et taotlus esitati sellise ehitise rajamiseks. Kuigi kohus eelnevalt märkis, et kaebaja suhtlemine TLPA-ga on kestnud äärmiselt pikka aega, nähtub, et kaebaja ei ole kohtusse pöördunud põhjusest, et kolmanda isiku taotluse suhtes ületati menetlusaega ja selle tõttu tuleks haldusakt tühistada. 03.09.07 esitatud Õ. P.u taotlust menetleti pikemalt, kui seadusandja seda on oli märkinud, kuid nähtub, et selle ajavahemiku kestel asja arutati ja kuigi seadus nägi ette kirjaliku nõusoleku andmise või keeldumise 10 päeva jooksul, ei ole antud juhul põhjust nõusoleku tühistamiseks ajalimiidi ületamisest, seda enam, et taotleja (Õ. P.) ise ei ole TLPA vastu nõuet esitanud ja nähtub, et Õ. P. ise ei suutnudki tagada kiiremat menetlust, sj tehti ekspertiis projektile ja võeti kooskõlastusi, projekti parandati ning viidi läbi nõupidamisi. Puuduste avastamisel tuleb muuhulgas anda taotlejale aega avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus ei saa eelnevalt äratoodu alusel väita, et kaebaja jäeti menetlusest kõrvale ja et ta ei saanud esitada oma seisukohti ja arvamusi, sj nõudeid ehitusprojekti suhtes. Seejuures isegi juhul, kui kaebaja sõnaselgelt oleks pöördunud kohtusse põhjusest, et tähtaegu ületati, oleks see menetlusviga, mis ei saanud mõjutada ega ka mõjutanud haldusakti sisulist osa. Samas nähtub, et haldusorgan on kaebaja kaasanud menetlusse ning küsinud tema seisukohti, kaebaja ei andnud kooskõlastust koostatud projektile. Menetluse kohta sai kaebaja selgitused, kaebaja ei ole esile toonud takistusi menetluses osalemise ja arvamuse avaldamise kohta. Ta ei nõustu sellega, et tema kooskõlastuse mitteandmine ei takistanud loa väljastamist. Vaatamata menetlusajale tuli vastustajal kindlaks teha 1) kas ehitusprojekt vastab selle esitatavatele nõuetele; 2) kas see vastab kehtivale DP-le; 3) kas ehitise asukoht vastab kehtivale DP-le; 4) kas ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele; 5) kas ehitis vastab ehitise arhitektuurilistele ja ehituslikele lisatingimustele; 6) kas ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist vastab ehitisele esitatavatele nõuetele, st

§ 16lg 4 kontrolli.

24 13.

1. Kaebuse esitaja leiab, et haldusaktis on ka motiveerimise vead ja vastuolulised väited, mistõttu on haldusakt antud olulise motiveerimisveaga ning asjakohaste kaalutlusteta, see ei ole kontrollitav, mis viis õigusvastase tulemuseni, so otsus tehti alusetult kaebaja kahjuks. Kohus märgituga ei nõustu. 13.
2. Kaebaja jäi seisukohale, et vastavalt HMS § 4 lg 2 kohaselt ei ole arvestatud olulisi asjaolusid ja õiguse üldpõhimõtteid tasakaalustatult. Kaebaja jäi tühistamisnõude juurde ja leidis, et haldusakt anti vorminõuete rikkumisega sest kirjalikus nõusolekus ei ole märgitud ehitise koordinaate. See võis mõjutada asja sisulist otsustamist, kuna kaebaja seadis kahtluse alla kinnistute vahelise piiri ja ehitiste omavahelise paiknemise. Eksitav on ka viide projekti nimetuse ja kuupäeva osas, kuna muudetud projektile ei ole nõusolekus viidatud ja teadaolevalt on olemas vaid eelprojekt, mitte ehitusprojekt. Need puudused ei võimalda haldusakti kontrollida. Projekti ja selle kooskõlastustes on puudused. Nõusolek anti projektile, mille järgi tegelikult ehitada ei saagi. Arusaadav ei ole, kas PõhjaEesti Päästekeskuse poolt anti kooskõlastus 2007 septembris või 2008 aprillis koostatud projektile. Nii haldusaktis kui ka lisas viidatud projektid on koostatud pärast väidetud kooskõlastuse kuupäeva 11.06.
3. Kaebaja leiab, et kooskõlastust ei antud projektile, milles on märgitud terrass. Sisuliselt ei vasta projekt selle kooskõlastusele, mille Põhja-Eesti Päästekeskus andis varasemalt. Nt on katuse ja tulemüüri osas näidatud tulepüsivuse nõue REI120, kuid muudetud projekt näeb REI160 ja ebaselgeks jääb kohustus korstnale redeli paigutamise osas. Projektil puuduvad muud kooskõlastused, ei saa eeldada, et Keskkonnaamet andis kooskõlastuse oluliselt muudetud projektile; Pirita LOV oli jätnud kooskõlastuse andmata 10.09.07.a. Kaebaja ei ole andnud kirjalikku nõusolekut ehitamiseks kinnistu piiri juurde. Kirjalikku nõusolekut ei ole võrreldud kehtiva detailplaneeringuga, ka pole andmeid, kas ala kohta on koostatud DP. Kaebajale teadaolevatele andmetel ei ole kaebaja ja kolmanda isiku kinnistu ala hõlmatud DP-ga ja kui tõlgendada PlanS § 3 lg 2 p 1 nii, et DP koostamine on kohustuslik kõigi suuremate kui 20 ruutmeetriste ehitusaluste pindadega hoonete ehitamisel, siis ei saanud anda kirjalikku nõusolekut ehitamiseks. Kui aga tõlgendada, et DP koostamine ei ole kohustuslik üksikelamu, suvila ja aiamaja kõrvalhoonete puhul sõltumata nende suurusest, peaks vastustaja kirjaliku nõusoleku käigus lahendama samad põhimõttelised küsimused, mis tuleks lahendada DP käigus. St, et määrata PlanS § 9 lg 2 p-des 2,3,6 asjaolud, so ehitusõigus krundil, hoonestusala, kuja ehitiste vahel. Vastustaja määras krundi ehitusõiguse osaliselt, osaliselt projekti kaudu ka hoonestusala, kuid jättis kuja määramata. Kuja ei ole määratud kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega nr 315, kuja laius peab olema 8 m ja seda nõudis ka 22.08.06 a Põhja –Eesti Päästekeskuse ettekirjutus nr 5-1/06/1252 ja väiksema kuja põhistus puudub. Et linnal puudub üldplaneering, siis sellele ei saa toetuda. Vastustaja jättis tähelepanuta enda varasemad haldusaktid, so projekteerimistingimused 1998.a., mis andsid kaebaja põhjendatud ootuse, et tema kinnistu naabruses ei muutu täisehitusprotsent üle 36 %. Terrassi rajamine vähendab kaebaja privaatsust ja sellele viitas Pirita LOV. Terrassilt näeb kaebaja eluhoone aknasse, see on kaalutlusviga. Arvestatud ei ole garaažiaknast vaate sulgumisega ja valguse vähenemisega ja kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-25-02 p 21 -olemasoleva hoone akendele ei tohi liiga lähedale ehitada uue hoone seina, kui aken kaotab sellega otstarbe. Omavalitsus peab igal üksikjuhul otsustama, kas vahekaugus on piisav ja otsus ei saa olla kontrollimatu. Projekt ja ehitis ei vasta nõuetele, kui ehitise projektijärgne kasutamine kahjustaks isiku õigusi ebamõistlikult. Ka ei saa ehitada nii, et elamu vajaminevaid parandus- ja hooldustöid ei saa teostada. Vastustaja jättis põhjendamata, miks ta ei lasknud ebaseaduslikku ehitist lammutada. Terrassi ehitamisel ei ole tagatud tule levimine välisseina pidi ja projekt ei vasta määruse nr 315 nõuetele selle kaudu. Sauna küttekeha korsten asub kaebaja elamu vahetus läheduses ja korstna kõrguseks on 5, 1 m nulljoonest. Korsten jääb kaebaja II korruse eluruumide kõrgusesse ja lähedusse ning suits 25 võib sattuda kaebaja elamusse. Jääb arusaamatuks, miks saun rajati abihoonesse, kui elamus on juba saun olemas. Tsiviilasjas kasutatud tõendid ei ole kohased selles asjas. 13.
4. Kohtu seisukohad eeltoodud väiteid arvestades on järgmised. - - Kaebuse esitaja on õigesti aru saanud, et kummagi kinnistu suhtes DP puudub, seega ei saa võrrelda kirjalikku nõusolekut kehtiva DP-ga. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on olemasoleva ehitisega, mille suhtes nähti ette osaline lammutamine. Nõusolek anti seejuures väikeehitise laiendamiseks

§ 6

p2 tulenevalt on ehitise laiendamine ehitamine ja sama seaduse § 12 lg 1 kohaselt peab ehitamine toimuma ehitusprojekti alusel. Käesolevalt nähtub, et nõusolek anti p 3.

1. kohaselt abihoone projekti alusel ehitamiseks, so töö PR 080/06 01.09.07.a. Ehitusõiguse määramisel krundil ei ole jäetud kuja küsimust käsitlemata ja kaebaja eksib, kui leiab, et Vabariigi Valitsuse määrus nr 315 kohustab määrama kuja 8m ja et kohustus tulenes 22.08.06.a. Põhja –Eesti Päästekeskuse ettekirjutusest nr 5-1/06/1252 ja väiksema kuja põhistus puudub. Asja kohtulikul arutamisel kaebaja asus seisukohale, et puudub tuleohutuskuja garaaži ja ehitatava hoone vahel. Vabariigi Valitsuse 27.10.
2. a määrusega nr 315 on kehtestatud ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded ja § 19 lg 2 kohaselt peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Seega oli kaebaja seisukoht ekslik, kui ta nõudis 8 m laiust kuja, kuna õigusnormi kohaselt ei pea hoonetevaheline kuja olema 8 meetrit, see võib olla väiksem, kui on tagatud tule leviku piiramine. Kaebaja hoone asub nii nagu ka kolmanda isiku hoone vahetult krundi piiril ja abihoone ümberehitusprojekti kontrollimisel Põhja-Eesti Päästekeskus lubas õigusnormi kohaselt ehitustehniliste meetmetega tuleohutus tagamist. Tuleohutus tagatakse muude meetmetega, st ehitustehniliste meetmetega ja terrass kaetakse võõbaga, mis takistab tule levikut. Edaspidiselt tuleb omanikujärelvalve korras korrata võõpamist kindlatel perioodidel. Kaebajale ei saa nõuda 8 m kuja olemasolu kunagise ettekirjutuse alusel. -Vajalikud kooskõlastused on olemas. Põhja-Eesti Päästekeskus on ehitusprojekti kooskõlastanud 11.06.07 ning keskuse insenertehnilise büroo juhataja A. M. 14.02.08 on 14.02.08 haldusmenetluse toimingu protokollis asunud seisukohale, et projekti ei ole vaja uuesti kooskõlastada, kuna endine kooskõlastus on kehtiv; märgitakse, et Keskkonnaameti kooskõlastus oli antud 3.09.07; Pirita LOV kooskõlastas projekti tingimusega 07.10.08.a. Kuivõrd kolmas isik oli ehitamisega ületanud Xxxxxxx tee xx kinnistu piiri, siis selle omanik seadis nõusoleku andmisel tingimuse, et hoone rajatakse täielikult Xxxxxxxxxx tee xx krundi piiridesse. Samas on ka menetluse suhtes märgitud, et V. Õ. andis ütlusi 13.03.08, tema ütluste kohaselt ehitati abihoone juba ca 20 aastat tagasi tolleaegsete omanike ühisel kokkuleppel ja probleeme sellest ei olnud. Vastustaja nendib selle alusel, et V. Õ. sõnadega tõendati, et abihoone asus seal arvates 80-ndate aastatest ja omanikud talusid seda rohkem kui 20 aastat. Kaebaja osas märgitakse, et V. V. on korduvalt teatanud, et ei nõustu omavolilise ehitisena abihoone seadustamisega, ta nõuab täielikku lammutamist, kuna ehitis asub osaliselt Xxxxxxxxxx tee x kinnistul, see on tuleohtlik, alandab kaebaja kinnistu väärtust, kinnistu täisehitusprotsent on liiga suur ja tema meelest pole tegemist hoone lammutamisega. Nõusolek võtab kokku, et ehitusprojekt näeb ette, et üle Xxxxxxxxxx tee xx ja Xxxxxxx tee xx kinnistute piiride ulatuvate hoonete suhtes on ette nähtud lammutamine. Seega on arvestatud, et kooskõlastused saadi Põhja-Eesti Päästekeskuselt, Keskkonnaametilt, Pirita LOV-ilt ja seda ei saadud kaebuse esitajalt. Vastab ka tõele kaebaja väide, et Pirita LOV kooskõlastas tingimusega, et pidas silmas vajadust kaaluda terrassi küsimust. 26 -Piiride küsimus. Projekti kohaselt hakkab abihoone xxxxxxxxxx tee x kinnistu poolne sein paiknema 7-25 cm kaugusel krundi piirist ja ca 12-20 cm kaugusel Xxxxxxxxxx tee x kinnistul paiknevast garaažist. Kuigi kaebaja leiab endiselt, et tema kinnistule jääb rajatud abihoone, nähtub, et kirjaliku nõusoleku andmise ajaks oli kontrollitud, et projekt kohustab lammutama nii Xxxxxxx xx kinnistu piiri ületava osa ja et kolmanda isiku abihoone võib projekti kohaselt paikneda üksnes Xxxxxxxxxx tee xx kinnistul. Seega vastab tõele kaebaja väide, et abihoone ületas ka teise naabri kinnistupiiri enne kirjaliku nõusoleku andmist, kuid märgitu ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Ühtlasi on tõendatud, et kui kaebaja kinnistu poole oli piiri ületavalt ehitatud hooneosa, oli see nüüdsest keelatud, kuna kaebaja oli esitanud õigustatult nõude viia ehitamine naabri kinnistu piiridesse. Vastavalt oli selleks projektis märgitud osad ehk vaidlust ei jäänud küsimuses, kas kolmas isik oli tõepoolest ehitanud abihoone koos terrassiga kaebaja hoone külge, oluline on et seati nõue, et ükski hoone osa ei tohi jääda kaebaja kinnistule. Kirjalik nõusolek tagab projekti kohaselt, et üle piiri ulatuvad hooneosad lammutatakse. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et selline seletus ja lisatud projektdokumentatsioon andsid piisava ülevaate eelmärgitud osas. V. V. soov selles, et abihoone ei ületaks krundi piiri, on kirjaliku loa läbi täidetud. Samas jääb ebaselgeks, miks kaebaja kord väidab, et abihoone asub endiselt tema kinnistul, seejärel, et ta siiski ei asu. Kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit, et abihoone asub endiselt tema kinnistul. Osaliselt tegemata tööd objektiivsetel põhjustel ei tähenda, et kolmas isik jätab abihoone lammutamisele määratud osad kõrvaldamata. -Kaebusele vastamisel märkis kolmanda isiku esindaja, et lisaks käesolevas haldusasjas esitatud kaebusele on V. V. esitanud kolmanda isiku vastu ka tsiviilhagi kahju hüvitamise nõudes ja tulenevalt asjaolust, et Õ. P.ule kuuluv abihoone asub kaebaja arvates osaliselt Xxxxxxxxxx tee x kinnistul. Vastava haginõude osas on ka kaebaja kinnitusel Harju Maakohtus menetlemisel tsiviilasi nr 2-07-22240 ning kohtule esitatud seisukohas kaebaja otsesõnu ei märgi, et kolmanda isiku esindaja kokkuvõte tausta-andmetes oleks vale. Selle menetluse raames oli tõepoolest kohtu poolt määratud riiklikult tunnustatud eksperdi hr Toivo R. poolt ekspertarvamuse andmine (esitatud kolmanda isiku 04.05.2009 seisukohtade lisana nr 1). Kuigi selline ekspertarvamus ei kuulu käesolevas asjas eraldi uurimisele, aitab sellele viitamine ja selle esitamine selgitada piiri kujunemisega seotud probleemi. Kaebuse esitaja ei andnud ise täpsemat teavet ja seletust sellest, missugustel põhjustel või dokumentidel ta järeldab, et kasutatakse temale kuuluvat maad ka siis, kui kirjalik nõusolek realiseeritakse. Kaebaja kohtukaebuse alusel arutatakse küsimust, kas projektikohane ehitamine tagab kaebaja õigused maa kasutamisel. Kuigi kaebaja väidab endiselt, et ka abihoone projektikohasel ehitamisel kirjaliku nõusoleku alusel teostatavate ehitustööde tulemusel paikneb abihoone ikkagi tema kinnistul, ei tugine selline seisukoht ühelegi tõendile. Vastupidiselt nähtub, et projektikohasel ehitamisel on abihoone täies ulatuses Xxxxxxxxxx tee xx kinnistul. Kirjalik nõusolek on väljastatud ehitusprojekti PR 080/06 alusel. Kolmas isik nõustus, et ehitab abihoone ümber nii, et võtab abihoone ehitusprojekti koostamisel aluseks kaebaja tellimusel AS Geomark poolt
3. aastal koostatud Xxxxxxxxxx tee x katastriüksuse plaani. Kaebuse esitaja ei ole selle plaani osas avaldanud seisukohta, et selle kasutamine oleks keelatud. See kajastub ka ehitusprojektis. Ehitusprojekti lisaks oleval joonisel nimetusega „lammutatavad hooneosad“ on selgelt ja üheselt näha, et abihoone paikneb ümberehituse tulemusel täies ulatuses Xxxxxxxxxx tee xx kinnistul ning AS Geomark poolt koostatud katastriüksuse plaani aluseks võttes Xxxxxxxxxx tee x kinnistule ulatuv hooneosa kuulub lammutamisele. Seega kaebaja soovi arvestati ja seaduslikkus tagati. Kirjalikus nõusolekus esitatud vahekauguseid on kaebaja tõlgendanud valesti. Ehitusprojekti lisaks oleval joonisel nimetusega „lammutatavad hooneosad“ on selgelt ja üheselt näha, et abihoone paikneb ümberehituse tulemusel täies ulatuses Xxxxxxxxxx tee xx kinnistul ning AS Geomark poolt koostatud 27 katastriüksuse plaani aluseks võttes Xxxxxxxxxx tee x kinnistule ulatuv hoone osa kuulub lammutamisele. -Kuivõrd käesoleval juhul tuli ka väikeehitise ehitamiseks koostada enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekt TLPA nõudmisel, siis ehitamisel peab lähtuma ehitusprojektist. Kohtuistungil teostati kontroll menetlusosaliste juuresolekul ja ehitusprojektis on näha, et abihoone asub ümberehituse tulemusel täies ulatuses Xxxxxxxxxx tee xx kinnistul. Kuna kaebaja ei olnud ehitusprojekti kaebusega koos esitanud, siis on vastustaja kohtuasja arutamise ajaks esitanud kohtule xxxxxxxxxxx tee xx arhiivitoimiku originaali ja ehitusprojektdokumentide kausta, mida menetlusosalistega koos uuriti, et saada selgus kaebaja kaebuses esitatud väidetes. Kohus nõustub kolmanda isiku esindaja ja vastustaja selgitustega, et kirjaliku nõusoleku motivatsioonis on tõepoolest märgitud, et projekti kohaselt hakkab abihoone sein paiknema 7-25 cm kaugusel krundi piirist ja ca 12-20 cm kaugusel Xxxxxxxxxx tee x kinnistul paiknevast garaažist, kuid vastavad kaugused on toodud arvestatuna abihoone ülemisest servast, mitte aga maapinnast. Maapinnal jääb Xxxxxxxxxx tee x garaaži ning Xxxxxxxxxx tee xx abihoone vahelise ala vahemaaks 65 cm - 55 cm. Kolmas isik väidab, et ehitustööd on niimoodi ka teostatud ning kaebaja hoone ning kolmanda isiku abihoone vahe seina alumises osas on 65 cm kuni 55 cm ning abihoone asub täies ulatuses kolmanda isiku kinnistul. Kohus peab usutavaks ka selgitust, et erinevus hoonete vahekauguse osas võrreldes maapinna ning abihoone ülemise servaga on tingitud asjaolust, et Xxxxxxxxxx tee x hoone Xxxxxxxxxx tee xx suunas asetsev sein ei ole ehitatud vertikaalselt sirgena, vaid astmeliselt suunaga Xxxxxxxxxx tee xx suunas nii, et hoone katuseräästas ulatub Xxxxxxxxxx tee xx kinnistule ning seda ka kaebaja tellimusel AS Geomark poolt
4. aastal koostatud katastriüksuse plaani järgi. Kaebaja omapoolselt teistsuguseid tõendeid ei esitanud ja pole ka vaidlustanud, et AS Geomark töö ei ole usaldusväärne ja arvestatav ning et menetlusosalised eksivad. Kirjaliku nõusoleku aluseks olev ehitusprojekt ei ole vastuolus muude esitatud andmetega. Lisaks märgib kohus, et kaebuse esitaja sai seda looduses kontrollida ning saab seda teha jätkuvalt ka enne ehitise vastuvõtmist. Samas nähtub, et V. V. on kohapealse olukorraga tuttav, kahe hoone vahele on krundipiirile rajatud V. V. poolt tara ja vajalik liikumisruum pidi olema selleks ka tagatud. Kohus nõustub siinkohal vastustaja ja 3.isiku seisukohaga, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei tõendatud põhjusest, et tal ei ole lubatud abihoone tõttu juurdepääsu oma hoone seinale. Kaebaja on samuti rajanud oma hoone krundi piirile, ka kohtule jääb arusaamatuks, kuidas ta plaanis ligipääsu tulevikuks, kuid sõltumata kolmanda isiku abihoone olemasolust ei oleks kaebajal soodsamat juurdepääsu enda hoone vastavale osale ka siis, kui hoonet ei oleks, va kui ta kasutaks selleks naabri kinnistut. Sellel põhjusel ehitamist keelata ei saaks ja kaebaja ei saa nõuda, et talle peaks olema tagatud hoone seinale juurdepääs naaberkinnistult. Juhul kui hoone sein on rajatud vastu kinnistu piiri, siis vastavale hoone osale ka juurdepääs puudub ja liikumine on takistatud. Antud juhul siiski see siiski ei puudu, kaebaja sai rajada tara ning ka kolmas isik saab ehitada ning teostada vajadusel viimistlustööd jms vajalik kaebaja kinnistut kahjustamata. Piiriküsimust ei saa kaebaja siinkohal enam tõstatada, kuna ta on nõustunud krundipiiride määramise tööga. -Kaebaja on piisavalt selgitanud ja kohus selle eelnevalt ka kaebaja selgitustes ära nimetanud, missugustel asjaoludel ta veendus dokumentide põhjal, et varasemalt ei ole ehitustegevust seadustatud ja ta ei eita, et tema ning isa ei soovinud tülisid nagu nimetab selle ära V.Õ.. Mistahes põhjustel kaebaja ja tema isa olid eelnevalt ka talunud olukorda, oli kaebajal igal ajal võimalik kontrollida, kas ehitamine oli olnud seaduslik. Kaebaja kinnitab, et pretensioone enne 2005.a. ei esitatud, seega ei ole iseenesest ka valeväide, et abihoone oli rajatud ja olemas pikemal perioodil. Nähtuvalt menetlusosaliste selgitustest on mõlemal kinnistul teostatud ehitamist seaduserikkumistega, samas ei ole kasutuslube taotletud ja kui kaebaja neid taotles, siis ta ei saanud luba, kuni kõrvaldab puudused, mis on täheldatud 28 ehitamisel tema kinnistul olevate ehitiste suhtes. Kaebuse esitajale ei ole heidetud ette üksnes tuleohutuse nõuete mittejärgimist, seega ei ole kasutusloa väljastamata jätmine tingitud vaid kolmanda isiku ehitamisest. Naabri poolt tagab seejuures kirjaliku nõusoleku alusel antud ehitamine, seega peab kaebaja leppima nõuetega, mis seatakse ka tema ehitistele ja kui nõuded on ebaseaduslikud, tuleb keeldumine vaidlustada kohtus. Kuigi kaebaja märgib, et kirjalik nõusolek rikub tema subjektiivseid õigusi, sest tema hoonele ei olevat väljastatud kasutusluba naabri ebaseaduslike ehitiste tõttu nähtub siiski, et Põhja-Eesti Päästekeskuse 02.10.2006 kirja nr 5-2/06/342 kohaselt keelduti Xxxxxxxxxx tee x hoone kasutusloa taotlust kooskõlastamast järgnevatel põhjustel: 1) puudub tuleohutuskuja garaažipoolsel naaberkinnistul paikneva hoonega; 2) õlipaagiruumis vedelkütuse mahutid ei ole paigaldatud mahuti üleservani ulatuvasse mittepõlevast materjalist kaitsevanni; 3) katlaruumi ja õlipaagiruumi ühine tuletõkkesektsioon ei ole terviklik. Seega kirjaliku nõusoleku väljastamine ei muuda võimatuks kaebaja hoonele kasutusloa väljastamist, vastupidi, kirjaliku nõusoleku alusel ehitustööde teostamise tulemusel on võimalik ka kaebaja hoonele väljastada kasutusluba eeldusel, et kaebaja on ka kõik ülejäänud Põhja-Eesti Päästekeskuse 02.10.2006 kirjas esitatud nõuded täitnud. -Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ei ole arusaadav kirjaliku nõusoleku see osa, mis märgitud p-is 5 ja mille kohaselt ei ole tuleohutuse projekti kooskõlastus usutav. Kohtuasja arutamisel on leidnud kinnitust, et tuleohutuse hinnangu kohaselt on võimalik ehitamine, pädev organ Põhja-Eesti Päästekeskus 11.06.07 andis kooskõlastuse projektile, mille kohaselt ehitatav hoone on vastavuses tuleohutusnõuetega. Märgitakse ära ka A. M. 14.02.08 läbiviidud haldusmenetluses protokolli koostamine. Kuja küsimuses võttis kohus seisukoha juba eelnevalt ja märkis, et Vabariigi Valitsuse 27.10.
5. a määrusega nr 315 on kehtestatud ehitisele ja selle osale esitatavate tuleohutusnõuded. Seega oli kaebaja seisukoht ekslik, kui ta nõudis 8 m laiust kuja, kuna õigusnormi kohaselt ei pea hoonetevaheline kuja olema 8 meetrit, see võib olla väiksem kui on tagatud tule leviku piiramine. Kaebaja hoone ja kolmanda isiku hoone asuvad vahetult krundi piiril ja abihoone ümberehitusprojekti kontrollimisel Põhja-Eesti Päästekeskus lubas õigusnormi kohaselt ehitustehniliste meetmetega tuleohutuse tagamist. Käesolevalt nõuab vastustaja kasutusluba, see väljastatakse eeldusel, et kõik ülejäänud Põhja-Eesti Päästekeskuse 02.10.2006 kirjas esitatud nõuded täidetakse. Kaebaja heidab seejuures kohtukaebuses ette, et ei nähtu, kuidas tagatakse projektis ettenähtud terrassi väidetav tuleohutus. Kohus eelnevalt märkis, et see tagatakse vastava võõba kasutamisega ja siinkohal on tõendatud, et projekti on heaks kiitnud Põhja-Eesti Päästekeskus, kes on pädev objekti tuleohutust hindama. Kaebaja leidis, et arusaamatuks jääb Päästekeskuse antud kooskõlastus põhjusest, et ebakõla on kooskõlastuste ajas. Vastustaja selgitas, et kirjalikus nõusolekus ei ole viide projekti nimele ja kuupäevale siiski eksitav, ei vasta tõele, et nõusolek ei viita muudetud projektile. Kirjaliku nõusoleku lisaks oleva motiveeritud põhistuste p 8 märgitakse, et 05.02.08 esitati TLPA-le ehitusprojekti ekspertiis ja korrigeeriti selle alusel projekti ja esitati parandatud märkusi arvestav projekt TLPA-le. Projekti tiitelleht märgib ära aprillis 2008 läbiviidud korrektuuri, selle alusel saab kinnitust, et nõusolek väljastati projektile, milles arvestati tehtud muudatusi. Kohus tegi täiendava päringu menetlusosaliste küsimuste alusel ja kaasas Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusse, kes andis arvamus kirjalikult ja esindaja selgitas olukorda kohtuistungil. Põhja –Eesti Päästekeskuse vastus kinnitab, et vajalikud kooskõlastused on antud ja Päästekeskus on kõigi kaebaja nõuetega kursis ja arvestanud, esindaja M. K. selgitas temale esitatud küsimuste põhjal (tlk 81 II kd) ja kirjalikult kohtule esitatud vastuse (tlk 103 II kd ) põhjal, et 11.06.07 anti heakskiit nr 2139 abihoone rajamiseks Xxxxxxxxxx tee xx eelprojektile nr PR808/06 ning 04.03.08 sama eelprojekti tulemüüri tehnilisele lahendusele, kus on juurde nõutud selgitus ja see vaadati läbi 13.03.08, mida TLPA 07.11.08 kirjaliku 29 - nõusoleku väikeehitiste laiendamiseks andmisel arvestas. Eksimus aastaarvu märkimises ei tee olematuks fakti, et Põhja-eesti Päästekeskus on antud ehitamiseks abihoone projektile heakskiit ja selle projekti alusel ehitamist ka kontrollitakse. Seega nähtub, et haldusaktis ei ole valesti arvestatud, et Päästekeskus andis esialgsele projektile omapoolse kooskõlastuse 11.06.2007 ja kooskõlastuse muudetud projektile 04.03.
6. Asjaolu, et kirjalik nõusolek vastavale kooskõlastusele täiendavalt ei viita, ei muuda vastavat kooskõlastust olematuks. Kooskõlastus on antud ka puidust terrassile ja see on kantud Põhja-Eesti Päästekeskuse kooskõlastusena joonisele, kus on ära toodud ka terrass koos piiretega ning on märgitud, et tuleb tagada rõdu piirete ja konstruktsiooni tulepüsivus tulekaitsevõõpadega. Kaebaja väide, et Põhja-Eesti Päästekeskuse töötaja ei tutvunud enne kooskõlastuse andmist 05.02.2008 vastustajale esitatud ekspertiisiga, ei ole õigustatud, kuna 14.02.2008 toimus Põhja-Eesti Päästekeskuses haldusmenetluse raames Xxxxxxxxxx tee xx abihoone küsimuste arutamine ning nimetatu koostati protokoll, sealt nähtub, et arutluse all oli V. E.i ekspertarvamus, vastav protokoll on projekti juures. Põhja –Eesti Päästekeskus andis 04.03.08 a kooskõlastuse. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et projektil on puudu ka muud vajalikud kooskõlastused. Keskkonnaamet andis projektile omapoolse kooskõlastuse ning projektis tehtud muudatused ei puudutanud Keskkonnameti haldusalasse kuuluvaid küsimusi, seega ei vajanud projekt täiendavat kooskõlastust. Pirita L