Kohtuistungi korraldamist menetluse lõpetamise otsustamiseks ei pea hageja vajalikuks. Hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õigulikest tagajärgedest (
) on hageja teadlik.
lg 2 p 2 alusel taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist summas 2500 krooni.
lg 5 ja 1741 lg 1 alusel taotleb hageja menetlust lõpetavas määruses menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 5000 krooni. Kuna pool tasutud riigilõivust kuulub tagastamisele, palub hageja koos kulude jaotusega määrata kostja poolt hüvitatavate menetluskulud rahliseks suuruseks 2500 krooni. 13.12.2010.a kohtule esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt pankrotihaldur Tarmo Villman ei vaidle vastu avalduses toodule ning nõustub sellega. Samal päeval kohtule esitatud kirjalikus seisukohas teatas OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees Inna Golovina, et ta ei vaidle vastu avalduses toodule ning nõustub sellega. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Menetluskulud
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Vastavalt
lg 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
2/3 2-10-47198
asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskuluna poole riigilõivu summas 2500 krooni kostjalt väljamõistmist.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista poolt hageja poolt menetluses tasutud riigilõivust summas 2500 krooni. Riigilõivu osaline tagastamine
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesolevas menetluses tasus hageja AS SEB Pank oma kontolt Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072136 riigilõivu kokku 5000 krooni. Makse summas 250 krooni oli tehtud 04.10.2010.a ning makse summas 4750 krooni oli tehtud 07.10.2010.a. Hageja esindaja taotlusel tuleb tagastada hageja AS-i SEB Pank kontole XXX pool menetluses tasutud riigilõivust summas 2500 krooni. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.