3-09-2594/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2594 Otsuse kuupäev

1. detsember 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vladimir Luite kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 29.07.2009 käskkirja nr 1-3.13-7/805 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Vladimir Luite; Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 21.01.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. jaanuaril 2009 esitas Vladimir Luite (taotleja ID 100368) PRIA-le investeeringutoetuse taotluse kiviaia rajamise ja taastamise toetuse saamiseks segatüüpi kiviaia taastamiseks Kurevere külas. PRIA jättis
4. juuli 2009 käskkirjaga nr 1-3.13-7/805 taotluse rahuldamata. Vladimir Luite esitas PRIA-le
5. septembril 2009 vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
6. oktoobri 2009 vaideotsusega nr 13-48/94 otsustas PRIA jätta Vladimir Luite vaide rahuldamata.
7. novembril 2009 esitas Vladimir Luite Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
8. juuli 2009 käskkirja nr 1-3.13-7/805 tühistamiseks. 1 Kaebuse põhjendused Põllumajandusministri
9. novembri 2008 määruse nr 110 „Kiviaia rajamise ja taastamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus) § 10 lg 2 näeb ette,, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 1 punkti 2 alusel. Esimeses järjekorras rahuldatakse kiviaia taastamise eest toetuse saamiseks esitatud nõuetele vastavad taotlused ning kiviaia taastamise ja rajamise eest toetuse saamiseks esitatud nõuetele vastavad taotlused kiviaia taastamise eest toetuse saamise osas. Käskkirjas konstateeris PRIA, et käesoleva vooru eelarve oli 20 (kakskümmend) miljonit krooni ja esitati 702 taotlust. Eelarve piires rahuldati hindepunktide alusel 150 taotlust summas 20 (kakskümmend) miljonit krooni. Paremusjärjestuse kohaselt kuulusid rahuldamisele taotlused kiviaia taastamise eest ning kiviaia taastamise ja rajamise eest toetuse saamiseks esitatud taotlused kiviaia taastamise osas, millel oli minimaalselt 1,64 punkti. Kõikide taotlejate projektide punktide summa on avaldatud PRIA kodulehel http://www.pria.ee/support/view/229/. Kõnealuste projektide punktide summad olid välja toodud Exceli tabeli formaadis, mis oli käskkirja lisaks. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 457 lg 1 p 2 sätestab, et kui nõuetele vastavad taotlused on käesoleva seaduse § 456 kohaselt hinnatud, rahuldatakse hindamise tulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 456 lg 4 sätestab, et põllumajandusminister kehtestab maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja taotluse hindamise korra. Nimetatud korras nähakse ette kriteeriumid, mille alusel hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta. PRIA ei ole käskkirjas toonud välja ega viidanud eelnimetatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 456 lg-le
10. Samuti ei ole kõnealune seadusesäte Põllumajandusministri
11. novembri
12. a. määruse nr 110 „Kiviaia rajamise ja taastamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ andmise aluseks. Antud olukorras ei ole PRIA vaidlustatav käskkiri selge ega kaebuse esitajale mõistetav. Samuti on käskkiri vastuolus HMS §-ga 54, kuivõrd see ei vasta haldusaktile eelnimetatud seadusesättest esitatavatele nõuetele. Praegusel hetkel puudub kaebuse esitajal võimalus tuvastada Taotluse hindamiskriteeriumeid ja Taotluse hindamise korda. Kaebuse esitajale jäid käskkirjast ja jäävad ka vaideotsusest täiesti selgusetuks kriteeriumid ja metoodika, mille alusel PRIA hindas esitatud Taotlust. 2 Kaebuse esitaja ei saa kontrollida, kas taotlust hinnati vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 456 lg-s 4 sätestatud tingimustele. Käskkirja lisaks olevast Exceli tabelist ei nähtu, mille alusel ning kuidas konkreetseid projekte, sh kaebuse esitaja projekti hinnati (kaebuse esitaja projekt eeltoodud tabelis sisalduva informatsiooni kohaselt vaid 1 punkti) ning kuidas taotluste rahuldamise/rahuldamata jätmise aluseks olnud hindepunktide summa kujunes. PRIA ei ole käskkirjas motiveerinud taotluse rahuldamata jätmist. Seda ei ole tehtud ka vaideotsuses, mistõttu kaebuse esitajale jäid ning on kuni käesoleva hetkeni täiesti selgusetud Taotluse rahuldamata jätmise põhjused. Kaebaja palub HKMS § 26 lg 1 p 1 ja HMS § 87 lg 1 alusel: 1.Tühistada PRIA 29.juuli 2009 käskkiri nr 1-3.13-7/805;
13. kohustada PRIA-t uuesti läbi vaatama V.Luite taotlus Eesti maaelu arengukava 2007-2013 2.5.1 investeeringutoetuse taotluse kiviaia rajamise ja taastamise toetuse saamiseks segatüüpi kiviaia rajamiseks Kurevere külas ning kohustada andma välja uus käskkiri, millega rahuldada V.Luite taotlus ning maksta talle välja toetus summas 522 145 krooni. Vastustaja vastuväited Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja palub jätta kaebus rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmise alusteks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 45 7 lg 1 p 2, Põllumajandusministri määruse nr 110 „Kiviaia rajamise ja taastamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 8 lg 2 s.o taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine, § 9 s.o taotluse hindamiskriteeriumid ja § 10 lg 2 s.o taotluse rahuldamata jätmise alus. Taotleja poolt vaides viidatud seaduse § 454 lg 2 ja § 455 lg 2 ja 3, mille alusel määrus on kehtestatud, ei oma taotluse hindamise ja selle rahuldamata jätmise seisukohalt mingit tähtsust, kuna kriteeriumid, mille alusel taotlusi hinnatakse, hindamise kord, samuti taotluse rahuldamata jätmise alused, on eraldi sätestatud meetme tingimustes ehk „korras“. Alusetu on kaebaja väide, et vaideotsuses puuduvad motiveeringud ja selgitused asjaoludele ja küsimustele, millele vaide esitaja on viidanud ja selgitusi palunud. Vaideotsuses on taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid kaebajale täiendavalt selgitatud. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 456 lg 4 näeb ette, et Põllumajandusminister kehtestab maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja taotluse hindamise korra. Nimetatud korras nähakse ette kriteeriumid, mille alusel hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta. Taotluste hindamiskriteeriumid on kehtestatud Põllumajandusministri
14. novembri
15. a määruse nr 110 „Kiviaia rajamise ja taastamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ §-s 9, mida kaebuse esitaja ise kaebuse punktis 10 tsiteerib, seetõttu on vale väita, et taotleja ei saanud aru, milliste kriteeriumide alusel taotlust hinnati. Kriteeriumid on selged, konkreetsed 3 ning ei võimalda vastustajal teha suvalist ja meelevaldset otsustust. Eraldi metoodikat hindamise puhul ei ole määrusega nr 110 kehtestatud. Määruse nr 110 § 9 toodud viiest kriteeriumist lähtuvalt on taotlust ka hinnatud. Taotlejal puuduvad Määruse nr 110 § 9 punktides 2-4 toodud kohustused. Katastriüksusel 30101:002:0266 ja 30101:002:0154 ei asu ühtki põllumassiivi. Kui pole põllumassiivi, siis pole võimalik seal omada ka kehtivat kohustust. Kehtivate kohustuste puudumist kinnitab ka taotleja ise taotluse real 3 (alajaotus 5), märkides, et tal pole loetletud kohustusi. Seega saab taotlus kriteeriumide 2-4 täitmise eest 0 hindepunkti. Taotleja ei ole ei vaides ega ka kaebuses väitnud, et tal on § 9 punktides 2-4 toodud kohustused ja et ta oleks pidanud saama mõne kriteeriumi alusel rohkem hindepunkte. Iga taotleja hindepunktide summa on avaldatud PRIA kodulehel, kohta paremusjärjestuses on samuti võimalik kodulehelt kindlaks teha. Hindepunktide summa, millest alates jäid taotlused rahuldamata ja eelarve suurus on ära toodud käskkirjas endas. Seega on võimalik kontrollida taotluste hindamise arvutuskäiku ja saadud lõpptulemust ja see ei pea kajastuma taotluse rahuldamata jätmise otsuses endas. Taotleja ei ole soovinud tutvuda taotlustoimiku materjalidega (seda ei ole võimalik talle ka kohustuseks teha) ega ole käesoleva kaebusega otsust ka sisuliselt vaidlustanud. Haldusakti faktilised ja õiguslikud alused on taotluse rahuldamata jätmise otsuses olemas, samuti on täidetud motiveerimise miinimumnõuded. HMS § 58 näeb ette, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul ei ole aga ka menetlus- ega vorminõudeid rikutud. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja poolt vaidlustatud PRIA peadirektori 29.juuli 2009 käskkirjaga jäeti rahuldamata tema 19.jaanuaril 2009 esitatud kiviaia rajamise ja taastamise toetuse kui ühe maaelu arengu toetuse taotlus. Käskkirja andmisel on aluseks võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 457 lg 1 p 2 ja põllumajandusministri 17.novembri 2008 määruse nr 110 „Kiviaia rajamise ja taastamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 8 lg 2, § 9 ja § 10 lg
16. Käskkirjas on selgitatud, et määruse nr 110 § 10 lg 2 alusel rahuldati parimad taotlused; eelarve oli 20.0 milj. krooni, esitati 702 taotlust; eelarve piires rahuldati hindepunktide alusel 150 taotlust summas 20 miljonit krooni; paremusjärjestuse kohaselt kuulusid rahuldamisele taotlused kiviaia taastamise eest ning kiviaia taastamise ja rajamise eest toetuse saamiseks esitatud taotlused kiviaia taastamise osas, millel oli minimaalselt 1,64 punkti. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korra ja neid rakendavad asutused, riigiabina antavate täiendavate otsetoetuste andmise alused ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatus on reguleeritud 24.märtsi 2004 „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega “ (edaspidi (ELÜPS). Ühise 4 põllumajanduspoliitikaga kaasnevaid maaelu arengu toetuste andmist reguleerib seaduse 41 peatükk. Selles peatükis on põllumajandusministrile antud maaelu arengu toetuste andmise korraldamisel rida volitusi. ELÜPS § 453 lg 5 sätestab, et põllumajandusminister kehtestab igaks eelarveaastaks antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused ning määrab maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse. ELÜPS § 454 lg 2 kohasel võib põllumajandusminister kehtestada maaelu arengu toetuse saamiseks nõuded taotleja, kavandatud tegevuse ja taotluse kohta ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. Selles, et kaebuse esitaja taotlus vastas toetuse saamiseks esitatud nõuetele, vaidlust ei ole. Käskkirjas märgitud ELÜPS § 457 lg 1 p 2 märgib, et kui nõuetele vastavad taotlused on käesoleva seaduse § 456 kohaselt hinnatud, rahuldatakse hindamise tulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. ELÜPS § 456 lg 3 annab PRIA-le õiguse hinnata nõuetele vastavaid taotlusi sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud hindamiskriteeriumide alusel. ELÜPS § 456 lg 4 sätestab, et maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja taotluse hindamise korra kehtestab põllumajandusminister. Nimetatud korras nähakse ette kriteeriumid, mille alusel hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi. Nähtuvalt kaebusest ja kohtumenetluse käigus esitatud täiendusest, on kaebaja põhiseisukoht selles, et kuna ELÜPS § 456 lg 4 alusel ei ole maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriumeid ja taotluse hindamise korda vastu võetud, ei saanud PRIA kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmisel neid ka rakendada. Kaebaja tugineb oma väites sellele, et ei vaidlustatud käskkirjas ega ka põllumajandusministri määruses nr 110 ei ole viidatud ELÜPS § 456 lõikele
17. Kohus märgib, et kaebaja väide, et vaidlustatud PRIA peadirektori käskkirjas, ega ka põllumajandusministri 17.11.2008 määruses nr 110 „Kiviaia rajamise ja taastamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“, ei ole nende vastuvõtmisel viidatud ELÜPS § -le 456 lg 4, on õige. Kuid antud asjaolu ei tähenda, et vastavaid hindamiskriteeriumeid ei ole kehtestatud ja neid ei saanud vastustaja rakendada. Põllumajandusministri määruse nr 110 §-s 1 on märgitud, et määrusega kehtestatakse ka kiviaia rajamise ja olemasoleva kiviaia taastamise toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord. Sellise volituse andis põllumajandusministrile just ELÜPS § 456 lg
18. Taotluste hindamist ja taotluste paremusjärjestuse moodustamist reguleerib määruse nr 110 § 8 ning taotluste hindamise kriteeriumid on välja toodud sama määruse §-s
19. Asjaolu, et PRIA ei ole vaidlustatud käskkirjas teinud viidet ELÜPS § 456 lõikele 4, ning et sama sätet ei ole märgitud ka määruse nr 110 preambulas, ei tähenda, et põllumajandusminister ei ole vastavaid kriteeriume kehtestanud ning et PRIA ei võinud neid kriteeriume kohaldada. ELÜPS § 456 lõike 4 alusel kehtestatud taotluste hindamiskriteeriumid ja hindamise kord ei pea olema vormistatud eraldi õigusaktiga. Põhjendamatud on kaebuse esitaja seisukohad, et vaidlustatud käskkiri ei ole selge ega mõistetav ning on vastuolus HMS §-ga
20. Käskkirjas on ära toodud nii selle väljaandmise õiguslik alus kui faktiline alus. Käskkirjas on märgitud, et eelarve piires (20 miljonit krooni) rahuldati hindepunktide alusel 150 taotlust. Paremusjärjestuse kohaselt kuulusid rahuldamisele 5 taotlused kiviaia taastamise eest ning kiviaia taastamise ja rajamise eest toetuse saamiseks esitatud taotlused kiviaia taastamise osas, millel oli minimaalselt 1,64 punkti. Käskkirjas on märgitud, et iga konkreetse taotleja projekti punktide summa on avaldatud PRIA kodulehel, näidates ära ka kodulehe andmed. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebuses esitatud põhjendustel puudub alus vaidlustatud PRIA peadirektori 29.07.2009 käskkirja 1-3.13-7/805 tühistamiseks. Sellest tulenevalt puudub ka alus kohustada vastustajat kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks ning toetuse summas 522 145 krooni välja maksmiseks. Antud juhul on kaebuse esitaja taotlus ja kaebuse põhjendused vastuolus. Kui kaebaja leiab, et ELÜPS § 456 lg 4 alusel ei ole maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriumeid ja taotluse hindamise korda välja töötatud, siis ei saaks PRIA taotlust uuesti läbi vaadata ega ka kohus otsustada, et kaebaja poolt taotletud toetus kuuluks välja maksmisele. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud summas 4330,0 krooni, sellest õigusabikulud 4080 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 6