KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-3226 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus OÜ GKpankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotimenetluse väljakuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja tema esindaja Erika Õ , võlgnik OÜ GK(registrikood XXX, asukoht XXX) ja ajutine pankrotihaldur Peeter A Kohtuistungi toimumise aeg 15.11.2006.a. Kohtuistungil osalenud isikud Võlausaldaja esindaja Erika Õ ja ajutine pankrotihaldur Peeter A RESOLUTSIOON Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) pankrotiavaldus OÜ GK(registrikood XXX, asukoht XXX) pankroti väljakuulutamiseks. Välja kuulutada OÜ GK(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot 04.12.2006 kell 15:
- Nimetada pankrotihalduriks Peeter A (OÜ Haldur ). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 07.11.2006 algusega kell 11:00 Harju Maakohtu ruumides aadressil Tartu mnt 85 Tallinn. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile. Teha käesolev kohtuotsus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1 Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Välja mõista pankrotivarast ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks 15 127 (viisteist tuhat ükssada kakskümmend seitse) krooni Peeter A kasuks. Tasu ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara mittejätkumisel maksta puudujääv osa Peeter Ale välja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt kohtu deposiiti ajutise halduri tasuks makstud rahalistest vahenditest. Jätta kohtukulud võlgniku kanda. Avalduse sisu ja varasem menetluse käik 07.08.2006.a esitas võlausaldaja pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul maksuvõlg kokku 3 703 964 krooni. Võlgnikul on võlausaldajale esitamata maksudeklaratsioonid alates
- aasta maikuust, millede esitamisel võib võlgnevus veelgi suureneda. Samuti on võlgnikul esitamata äriregistrile majandusaasta aruanded alates
- aastast. Maksuvõla sissenõudmiseks 21.06.2005 algatatud täitemenetluse käigus ei ole nõude rahuldamine osutunud võimalikuks. Arvestades võlgnevuse pikaajalisust, on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kuulutada välja võlgniku pankroti. Harju Maakohus algatas 20.06.2006.a võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter A. Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise pankrotihalduri poolt koostatud aruande kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse XXX.a. registrikoodi nr. XXX all, ärinimega OÜ AI. Alates XXX.a. on ärinimi GK. Ettevõtte tegevusalaks on olnud kinnisvarahooldus, transporditeenused, kaubanduslik vahendustegevus, kinnisvaratehingud ja kinnisvaraarendus. Osakapital alates XXX.a. 400 000 krooni. Võlgniku ainuosanik oli alates 28.06.2002.a. kuni 06.06.2005.a. USA kodanik TSF, alates 06.06.2005.a. on ainuosanik kodakondsuseta Läti Vabariigi elanik NL. Võlgniku nõukogu liikmed olid alates 12.05.2005.a. kuni 07.06.2005.a. KF, MKja JKMG. Alates 07.06.2005.a. on nõukogu liikmed AB, SNja AA. Võlgniku juhatuse liikmed olid alates XXX.a. kuni 06.07.2005.a. (s.o vähem kui aasta pankrotimenetluse algatamisest) TSF, alates 29.05.2002.a. kuni 25.05.2005.a. KF ja MK ning alates 06.07.2005.a. on juhatuse liikmeks NL. Võlgniku 2001.a majandusaasta käive oli 1 041 916 krooni ja kahjum 641 752 krooni. 2002.a majandusaastal oli käive 1 385 945 krooni ja kasum 523 744 krooni. Järgmiste majandusaastate aruandeid pole koostatud ja äriregistrile esitatud. Raamatupidamise 2 korraldamise eest vastutav isik oli kuni 06.07.2005.a. juhatuse liige TSF ning käesoleva ajani juhatuse liige NL. Võlgniku poolt on koostatud ja esitatud äriregistrile
- ja 2002.majandusaastate aruanded, hilisemate majandusaastate kohta aruandeid pole koostatud ega esitatud. Ajutisele haldurile pole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, viimane tegevjuht TSF väidab, et andis kõik üle uuele juhatuse liikmele NLile, viimane eitab dokumentide saamist. Dokumentatsiooni üleandmist-vastuvõtmist tõendavat dokumenti ajutisele haldurile pole esitatud. Eeltoodust nähtub, et võlgniku raamatupidamist ei peetud raamatupidamisseaduse ja hea raamatupidamistava nõuete kohaselt, tegemist oli tõenäoliselt raske hooletusega ettevõtte raamatupidamist korraldanud tegevjuhi TSFi poolt. Ülatoodust lähtuvalt pole ajutisel halduril võimalik anda ka põhjalikku hinnangut võlgniku majandustegevuse, s.h. maksejõuetuse põhjuste ja tekkeaja kohta. Pole välistatud, et nimetatud asjaolu oligi võlgniku viimase tegevjuhi, juhatuse liikme TSFi poolt oma kohustuste täitmata jätmise motiiviks. Ajutise halduri poolt kolmandatele isikutele, registritele, krediidiasutustele jms. tehtud järelpärimiste tulemusel võib asuda seisukohale, et võlgnikul on varana vaid raha pangakontol nr. XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas 13 576,68 krooni. Muu kinnis- ja vallasvara puudub. Ajutisele haldurile kolmandate isikute poolt esitatud andmete alusel on võlgniku täitmata kohustusteks maksuvõlg (Põhja Maksu- ja Tollikeskus) 3 703 964 krooni ja renditasu võlg (AS R ) 66 895 krooni. Kokku moodustavad võlad 3 770 859 krooni. Raamatupidamisdokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole ajutisel halduril olnud võimalust anda põhjendatud ja igakülgset hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja kohta. Kuna võlgnikul on vara vaid 13 576 krooni ja võlad 3 770 859 krooni ning võlgniku ettevõtte tegevus on lõppenud 2005.a. kevadel, ei ole võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks põhjalikum analüüs ajutise halduri hinnangul vajalik. Asjaolu, et maksevõlad tekkisid alates kevadest
- aastal, viitavad maksejõuetuse tekkimisele
- majandusaasta esimesel poolel. Samas on tuvastatud mitmed asjaolud, mis annavad alust oletusele, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ettevõtte juhtkonna raske hooletus või kuriteo tunnustega tegu, mille varjamiseks pandi toime mitmed oma iseloomult fiktiivsed tehingud. Nimelt müüs osaühingu ainuosanik ja tolleaegne juhatuse liige TSF 2005.a. juunis oma osa Läti Vabariigis Riias elavale kodakondsuseta isikule NLile. Asjaolu, et nimetatud isik, kes ei oma viimased seitse aastat kindlat töökohta ja pole kunagi tegelenud ettevõtlusega ning kellel puudus igasugune side Eestis asuva äriühinguga, omandas kolmandate isikute vahendusel temale tundmatu osaühingu osa ning alates 06.07.2005.a. määrati võlgniku ainsaks juhatuse liikmeks, viitab tehingu teise poole tegelikule tahtele- soovile vabaneda äriõiguslikust ja ka võimalikust tsiviil- ja kriminaalõiguslikust vastutusest võlgniku maksejõuetuse tekkimise eest. Et tegemist oli fiktiivse tehinguga, s.o nimetatud toimingu eesmärgiks ei olnud ettevõtte tegeliku juhtimise üleandmine teisele isikule, viitab ka asjaolu, et NLile maksti Eestisse sõidu eest 150 Läti latti, ja hiljem hoiduti temaga kontaktidest. Mingeid dokumente NLile üle ei antud, küll aga võeti allkirju mitmele puhtale lehele. Saades aru Eestis tehtud toimingute fiktiivsusest ja seosest võimaliku kuriteoga, pöördus NL Lätis politseiorganite, sealhulgas Interpoli poole. Eeltoodust nähtub, et osaühingu viimase tegeliku osaniku ja tegevjuhi TSFi tegevuses võivad olla ametialase kuritarvitamise, s.o. KarS prg. 289 tunnustel kvalifitseeritava kuriteo, aga ka dokumendi võltsimise (KarS § 344), osanike koosoleku mittekokkukutsumise ja 3 pankrotiavalduse mitteesitamise (KarS § 380), samuti KarS § 384 järgi kvalifitseeritava kuriteo (maksejõuetuse kuritahtliku põhjustamise) tunnused. Võimalusele, et osaühingu viimase tegeliku tegevjuhi TSFi tegevuses on kuriteo tunnused, s.h. osaühingu vara omastamise koosseis, viitab ettevõtte pangakontolt suure rahasumma pööramine nimetatud isiku omandisse nii sularaha väljavõtmise kui ka oma isiklikule kontole ülekannete teel. Nii omandas TSF alates 01.03.2004.a. osaühingu SEB Ühispank kontolt kokku 428 100 krooni, osaühingu Hansapanga kontolt samast ajast alates aga 1 865 100 krooni. Mingeid dokumente, mis kinnitaksid nimetatud summade hilisemat kasutamist ettevõtte huvides, pole esitatud. Lisaks võimalikule kriminaalõiguslikule vastutusele esinevad TSFi viidatud tegevuses asjaolud, mis annavad alust tsiviilõiguslikuks nõudeks alusetult omandatud raha tagastamiseks võlgnikule ja juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Seda enam, et TSF on kinnitanud oma seletustes, et ettevõtte juhtimisega, s.h. rahaliste vahendite käsutamisega, tegeles tema ainuisiklikult. Võimalikele pankrotiõiguslikele tagasivõitmise võimalustele viitab ka asjaolu, et tõenäoliselt on võlgniku kohustuste täitmisel ja väljamaksete tegemisel kahjustatud võlausaldajaid nende hulgast ühtede eelistamisega teistele. Nii on ajavahemikul, mil võlgnikul oli suur maksuvõlg, tehtud AS-le E pangakontodelt SEB Ühispangas ja Hansapangas väljamakseid kokku summas 1 125 000 krooni. Ülaltoodu alusel on ajutine haldur seisukohal, et osaühing GK on maksejõuetu, maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu hulgas tõenäoliselt ka ettevõtte viimase tegeliku tegevjuhi ja juhatuse liikme TSFi poolt toime pandud majandusalased kuriteod, võlgniku majandustegevuses on mitmeid asjaolusid, mis viitavad tsiviilõiguslike kahjuhüvitus- ja tagasivõitmisnõuete võimalustele, mille reaalseid perspektiive aga pole hetkel võimalik hinnata. Seda enam, et ajutise halduri käsutuses olevatel andmetel on USA kodanik TSF lahkunud Eesti Vabariigist, tema praegune asukoht on teadmata. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuste tuvastamiseks, maksejõuetuse tekkimises süüdi olevate isikute tsiviil- ja kriminaalvastutusele võtmiseks on vajalik välja kuulutada võlgniku pankrot, samas võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Esialgsel hinnangul on kulutused, mis oleksid vajalikud pankrotimenetluse esialgsete toimingute läbiviimiseks, sisaldades ka halduri tasu, mis arvestatakse ajakulu alusel, vähemalt 60 000 krooni. Ajutine haldur on nõus pankroti väljakuulutamisega, kui võlausaldaja maksab pankrotimenetluse esialgsete toimingute läbiviimiseks ja halduri tasuks raha kohtu deposiiti. Raha mittelaekumisel palub ajutine haldur pankrotimenetluse ilma väljakuulutamata raugetada. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud pankrotiseaduse §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 töötundi ja palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 12 000 krooni. Samuti palub ajutine haldur mõista välja ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 3 127 krooni. Võlgniku seisukoht Võlgniku juhatuse liikmele NLile on pankrotiavaldus ja kohtukutse toimetatud kätte 27.10.2006 (tl 178-184). 15.11.2006 toimunud kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud ega ole esitanud pankrotiavaldusele vastuväiteid. Kohtuotsuse põhjendused 4 Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks pangaarvel olev raha 13 576 krooni. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku 3 770 859 krooni. Vara vähesuse ja võlgniku majandustegevuse lõppemise tõttu ei ole võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus võlausaldaja ja ajutise halduri üksmeelse seisukohaga, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olla ettevõtte juhtkonna raske hooletus või kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks, on kohus kohustanud 15.11.2006.a tehtud kohtumäärusega võlausaldajat maksma kohtu deposiiti pankrotimenetluse esialgsete toimingute läbiviimiseks ja halduri tasuks kokku 60 000 krooni. 01.12.2006 esitatud taotluses palus võlausaldaja antud tähtaega pikendada kuni 15.02.2007.a. Pankrotihaldur Peeter A on pankrotimenetluseks vajalike rahaliste vahendite deponeerimise tähtaja pikendamisega nõustunud ja kinnitanud oma valmisolekut täitma halduri ülesandeid. 04.12.2006.a määrusega on kohus võlausaldaja taotluse rahuldanud. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Eeltoodu põhjal tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri tasu välja mõistmisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 töötundi. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu 12 000 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti kulub ajutisele haldurile hüvitamisele ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulud 3 127 krooni. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis kuulub välja mõistmisele pankrotivarast ja selle mittepiisavuse korral võlausaldaja poolt kohtu deposiiti ajutise halduri tasuks makstud rahalistest vahenditest. PankrS § 3 lg 2 ja TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb kohtukulud jätta võlgniku kanda. Iko Nõmm kohtunik 5