← Eesti

3-10-3241/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-3241 Haldusasi V.- P. H.i (H.) kaebus Eilakaisla OÜ (likvideerimisel) likvideerija vahetamiseks. RESOLUTSIOON

  1. Tagastada kaebus V.- P. H.ile halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel.
  2. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks Harju Maakohtu poole.
  3. Edastada käesolev kohtumäärus koos kaebuse materjaliga kaebaja poolele. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Kohtule saabus 10.12.2010 V.- P. H.i (H.) kaebus Eilakaisla OÜ (likvideerimisel) likvideerija vahetamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Käesoleval juhul on isik taotlenud Äriseadustiku
  4. peatüki §-de 201 – 220 alusel osaühingu lõpetamisest tuleneva likvideerimise käigus määratud likvideerija vahetamist. Osaühingu likvideerijate määramise ja tagasikutsumise kord on sätestatud Äriseadustiku §-des 206 ja
  5. Äriseadustiku § 206 lg 3 kohaselt kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 119 lg 5 lahendab äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse tegevusse puutuvaid muid hagita asju kui registriasju, muu hulgas juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ning äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise asju, registriasjade lahendamiseks õigustatud kohus. TsMS § 119 lg 1 kohaselt äriregistrisse kande tegemiseks esitatakse avaldus äriühingu asukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha järgi. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale esitatakse avaldus mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha järgi. HKMS § 11 lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada, et halduskohtu pädevusse ei kuulu äriühingu likvideerija määramine. Osaühingu likvideerija(-te) määramiseks on isikul õigus pöörduda avaldusega Harju Maakohtu poole. Elle Kask Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.