Obsah (7)

§ 162§ 657§ 436§ 442§ 232§ 656§ 392

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-27820 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Mare Merimaa, Ga

§ 162

lg 1, § 168 lg 4 ja § 173 lg 1 järgi kostja kanda, sest kostja täitis ühe hageja esitatud nõude vabatahtlikult menetluse ajal ning teise nõude kohus rahuldas. Kohus leidis, et põhjendatud õigusabikulu on 3000 krooni. Tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega, mille kohus vaatas läbi lihtmenetluses, kostja on samad vastuargumendid esitanud juba üürivaidluskomisjonis, mistõttu nende analüüsimisele kulub vähema aega, kostja ei pea hüvitama hagiavalduse puuduste kõrvaldamisele kulunud aega, hageja esindaja ei viibinud kohtuistungil. Kostja apellatsioonkaebus

1. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 18.06.2010 otsuse
2. Üürivaidluste lahendamise seaduse § 21 lg 6 kohaselt annab kohus pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Komisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt nõuab kohus hagi või avalduse saamisel komisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.
3. Eeltoodust tuleneb, et kõik tõendid ja seisukohad, mis on esitatud üürivaidluskomisjonile loetakse ka kohtusse esitatuks ning neid ei pea kohtus kordama. Üürivaidluskomisjonis tugines kostja muuhulgas väitele, et tema ei ole arveid ajavahemikul juuli 2005.a kuni august 2006.a saanud. Samale seisukohale tugines kostja ka maakohtu istungil, väites, et tema on tasunud koguaeg OÜ-le Rolleks, ka sel ajal, mil talle arveid ei esitatud. Kostja viitas ka võimalusele kutsuda tunnistajaid, kes samuti pole arveid saanud. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja Üürivaidluskomisjonile 30.07.2005 kirja koos selle 01.08.2005 väljastusteatega. Nimetatud kirjas teatas kostja hagejale, et seoses arvete mittesaamisega tasub ta üüriruumide eest kolme viimase arve alusel arvestatud keskmise hinna. Kostja nii ka tegi, tasudes ajavahemikul juuli 2005.a kuni august 2006.a OÜ Rolleks kontole arvestatud keskmise tasu. Tasumine OÜ-le Rolleks oli tingitud sellest, et nimetatud äriühing oli XXXXX XXX XX elamu haldajaks ning on kogu aeg väljastanud kostjale arveid eluruumide eest (s.o. tekkis vastav praktika). 2006.a septembrist hakkas kostja KÜ-lt XXXXX XXX XX saama. Kostja tasus korteriühistu arveid nõuetekohaselt. Üürikomisjonile on esitatud kostja pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.01.2005 kuni 31.12.2007 eest ja maksekorraldused hilisemate tasumiste kohta. Nimetatud tõenditega on tõendatud asjaolu, et kostja on tasunud eluruumide eest heas usus ja ilma mingisuguste katkestusteta.
4. Üürivaidluskomisjonis tugines kostja muuhulgas asjaolule, et väidetava võla tekkimise ajal oli OÜ Rolleks, OÜ Capital Kinnisvara ja KÜ XXXXX XXX XX juhatuse liikmeks üks ja sama isik, s.o. Aleksei Poskatšev. Seega kui hageja leidis, et maksed tasuti ebaõigele saajale, oleks selline eksimus maksesaaja osas võimalik tuvastada ja suunata makse edasi õigele saajale.
5. Arvestades seda, et kostjale arveid ei esitatud, et kostja on teatanud üürileandjale tasumisest OÜ Rolleks kontole (arvete mittesaamisel), oli kostja käitumine õiguspärane ning hageja ei saa üüri teistkordset tasumist nõuda. Juhul, kui alates 2005.a juulist tuli eluruumide eest maksta teisele isikule, mitte OÜ-le Rolleks, siis pidi hageja 30.07.2005 kostja kirja saamisel seda ka teatama. Kuid tema ei ole seda teinud ning järelikult on ta kunstlikult tekitanud sellise 4 olukorda, kus üüriarvete mittesaamisel tasub üürnik (pooltel tekkinud praktikast lähtuvalt) selleks mitteõigustatud isikule.
6. Hageja nõue ei olnud selge. Hageja on küll teatanud kohtule, et tegemist on üürivõlgnevusega ja esitas üüriarveid. Kuid hageja jättis täpsustamata mis ajavahemiku ja milliste arvete tasumata jätmisel või mittekohasel tasumise väidetav võlgnevus tekkinud on. Üürnik on jätkuvalt seisukohal, et tema vastu esitatud nõude aluseks ei saa olla KÜ XXXXX XXX XX arved, mis on väljastatud hageja nimele. Vastavalt kehtivale lepingule pidi üürileandja kostjale üüriarveid esitama.
7. Kohus asus seisukohale, et 11.10.2007 arvega on hageja teatanud kostjale kohustuse olemasolust ja suurusest. Nimetatud 11.10.2007 hageja arve on vastuolus tekkinud praktikaga ja hea usu põhimõttega ning ei saa olla kostja vastu esitatud nõude aluseks. Absoluutselt arusaamatu on hageja seisukoht, kus ta väidab, et kuni 2005.a suveni pidi üürnik tasuma OÜ Rolleks arvete alusel (kostja nimele väljastatud) ja seejärel olevat kostja pidanud tasuma KÜ XXXXX XXX XX arvete alusel (hageja nimele väljastatud), kuid samas esitab ka hageja ise kostjale üüriarve. Kusjuures üürileandjana ei ole kordagi hageja üürnikule teatanud kelle arveid tuleb tasuda. Hageja ei ole kordagi enne ega pärast 11.10.2007 kostjale üüriarveid esitanud. Vastus apellatsioonkaebusele
8. Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja tsiviilasi saata

§ 657lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

27.

§ 436

lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb.

§ 436

lg 2 kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 232

lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt

§ 442lg-le 8 otsuses taas põhjendama.

Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta ning seetõttu on otsus

§ 656lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses põhjendamata.

1. Maakohus on hageja poolt esitatud rahalise nõude rahuldamist selgitanud üksnes üldsõnalise väitega, et hageja on kostja 11.10.2007 dateeritud arve nr 14,17/11-10-07 tähitud kirjaga 15.10.2007 kätte saanud, kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma kohustuse täitnud ning seetõttu lasub kostjal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 292 lg 1 alusel kohustus maksta hagejale 26 154,01 krooni. Millel kohtu seisukoht, et hageja arve nr 14,17/11-10-07 rajaneb õiguslikult põhjendatud alusel ning et kostja ei ole tõendanud võlgnevuse puudumist, põhineb, otsusest ei selgu.
2. Kostja on nii üürikomisjonis kui ka kohtumenetluses tuginenud väitele, et tal puudub võlgnevus hageja ees, kuna ta on täitnud oma kohustused talle teada olnud üürileandjale OÜ-le Rolleks ja hiljem KÜ-le XXXXX XXX XX. Nimetatud vastuväite põhjendatuse osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Samuti ei ole kohus pööranud tähelepanu pooltevahelisele erimeelsusele, mis puudutab hageja poolt oma lepinguliste kohustuste täitmist. Kohus ei ole andnud hinnangut kostja vastuväidetele, mis puudutavad üürileandja vahetumisest kostja teavitamata jätmise võimalikke tagajärgi (VÕS § 169 ja 170), üürimäärade ja kommunaalkulude arvestamise 5 väidetavat puudulikkust (lepingu p 4.1) ega hageja poolt üüriarvete kostjale kättetoimetamise kohustuse rikkumist (lepingu p 8.1.6).
3. Üürivaidluse lahendamise seaduse § 21 lg-d 1 ja 2 sätestavad vaidleva poole õiguse pöörduda üürikomisjoni poolt avalduse rahuldamata jätva otsusega mitte nõustumise korral sama üürivaidlusega kohtusse. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt nõuab kohus hagi saamisel üürikomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Maakohus on võtnud üürikomisjoni toimiku kohtuasja juurde, kuid jätnud üürikomisjoni toimikus olevatele tõenditele tervikuna hinnangu andmata. Põhjendusi, miks kohus on üürikomisjoni toimikus olevad tõendid kõrvale jätnud, maakohtu otsus ei sisalda.
4. Eespool nimetatud menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb hageja väidetava võlgnevuse aluse ja suuruse osas endiselt segadus, mille maakohus oleks pidanud enne otsuse langetamist

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab

§-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

1. Kuna maakohus ei tuvastanud nõude aluseks olevaid asjaolusid seadusele vastavalt, ei saanud kohus langetada hagi rahuldavat otsust. Esimese astme kohtu menetluse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada. Apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks vajalike faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripärast tulenevalt poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
2. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 6