KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-16007 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm Tsiviilasi Otsuse tegemise aeg ja ko

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja oli abielus H. T. 11.09.1992-02.08.2002. Abielu ajal sündis hagejal XX.XX.XXXX poeg M. T., kelle sünniakti oli isana kantud H. T.. Tegelik lapse isa on kostja M. M.. Pärnu Maakohus tunnistas 25.05.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-1912 ebaõigeks M. T. sünniaktis tehtud vanema kande, mille järgi M. T. isa oli H. T.. Hageja palus tuvastada, et M. M. on M. T. bioloogiline isa ja välja mõista kostjalt elatusraha poja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o. 06.04.2010 summas 2175 krooni kuus. Kostja seisukoht Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja taotlusel läbiviidud DNA uuringu ekspertarvamuse kohaselt on kostja M. T. bioloogiline isa. Kostja ei tunnistanud hagi lapsele elatise väljamõistmiseks. 1994 suve esimesel poolel tutvus kostja K. T.ga, kes oli tol ajal abielus H. T.. XX.XX.XXXX sündis M. T.. Peale lapse sündi hageja ja kostja suhted halvenesid. Hageja kolis ära oma vanemate juurde XXXXX. Kui M. oli 8-aastane keeldus hageja kostja ettepanekust kanda poeg kostja nimele. Kostjal on nüüdseks uus elukaaslne, kooselust on sündinud M-L. M. XX.XX.XXXX. Kostja nõustus tasuma elatist 1500 krooni kuus arvestades asjaoluga, et tema ülalpidamisel on ka teine laps. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi põlvnemise tuvastamiseks ja tuvastas, et M. T. põlvneb M. M.. Hagi elatise väljamõistmiseks rahuldas kohus osaliselt ja mõistis M. M. välja K. T. kasuks alates 06.04.2010 1800 krooni kuus poja M. T. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Vastavalt 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse § 210 lg 2 rakendussättele kuulus asjas kohaldamisele enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus (PKS). Kostja ei vaielnud peale ekspertarvamuse saamist vastu asjaolule, et on M. T. isa. PKS-e § 70 lg 1 kohaselt, kui isik, ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 38 lg 1 järgi põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.Kohus on tuvastanud hageja poja põlvnemise kostjast PKS § 42 alusel. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja lapse vajadusi ei ole vaidlustanud. Kostja töötasu S. OÜ-s on palgatõendi kohaselt 4350 krooni kuus. Kostja on võtnud elamu renoveermiseks SEB Pangast laenu 01.11.2002, mille tagasimakse kohustus kohtule esitatud maksegraafiku kohaselt on 1456,40 krooni kuus. Kostja on äriregistri teabesüsteemi kohaselt torustiku, kütte –ja kliimaseadmete paigaldusega tegeleva äriühingu OÜ S. osanik ja juhatuse liige. 2009 majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu palgakulu 53 215 krooni. Juhatuse esimees saab aruande kohaselt juhatuse liikme tasu, muid hüvesid ja soodustusi ei maksta. Hageja sissetulekud pangakonto väljatrüki kohaselt on 6300 krooni kuus. Arvestades poolte varalist seisundit, määras kohus elatise suuruseks 1800 krooni kuus seoses asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on ka tema teine laps, kes elatise väljamõistmise korral hageja poolt nõutud suuruses osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 2

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse vaid väljamõistetud elatise suuruse osas. Maakohus on õigesti leidnud, et vastavalt 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse § 210 lg 2 rakendussättele kuulus asjas kohaldamisele enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus. Kolleegium leiab, et maakohus mõistis kostjalt välja elatise alla PKS §-is 61 lg 4 sätestatud alammäära, tuginedes PKS §-le 61 lg

1. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
2. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selleks, et kohaldada PKS §-i 61 lg 5, tulnuks maakohtul välja selgitada nimetatud sätte kohaldamise eeldused. Maakohus seda teinud ei ole. Vaidlus puudub selles, et kostjal on kooselust uue elukaaslasega sündinud XX.XX.XXXX tütar M-L. M.. Otsusest ei nähtu, millised on M-L. M.i vajadused ja tema vanemate võimalused teda üleval pidada. Alles seejärel on võimalik võrrelda mõlema lapse vajadusi ja nende vanemate võimalusi ja otsustada, kas hagi kuulub rahuldamisele elatusraha suuruse osas PKS § 61 lg 5 alusel alla PKS §-is 61 lg 4 sätestatud alammäära. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei piisa vaid kostja paljasõnalisest vastuväitest. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja

§-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 3