Nimetatud sätte kohaselt võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on oma kohustust oluliselt rikkunud. Taganemine on lubamatu, kui taganemiseks õigustatud lepingupool ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul, tulenevalt
§-st 118. Sama paragrahv annab ka otseviite täiendava tähtaja andmiseks tulenevalt
§-st 114. Kostja teostatud tööd valmisid aprillis 2009 ning hageja esitas teate lepingu erakorralisest taganemisest alles 01.09.2009, mis on viis kuud pärast hagejale teostatud tööde valmimist. Samuti ei saa pidada kohaseks hageja poolt esitatud teadet lepingu erakorralise lõpetamise kohta 14.09.2009, kuivõrd hageja ei ole formuleerinud puuduste kõrvaldamist, vaid on esitanud nõude raha tagastamiseks. Hageja ei ole tõendatud, et tegemist on olulise lepingurikkumisega. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaielnud lepingu sõlmimise faktis, vaid kokkuleppe sisus. Kohus järeldas, et pooled leppisid kokku töövõtulepingus
Kohtule esitatud arvetest nähtub, milliseid töid kostja pidi tegema, kuid ei nähtu nende tööde kvaliteet ega ka üleandmise tähtaeg. Hageja on küll esitanud e-kirja selle kohta, kus ta esitab kostjale lepingust taganemise avalduse ja nõude lepingu järgi saadu tagastada. Kirja sisust nähtub, et kostja poolt teostatud internetikeskkonna kujundus ei vasta hageja ootustele, 2
lg 1 järgi peab töö vastama kokkulepitud tingimustele ja
järgi on hagejal töö viivitamatu ülevaatamise kohustus.
lg 1 ja 2 järgi peab töö mittevastavusest teatama mõistliku aja jooksul ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Puudustega tehtud töö puhul tuleb esmalt anda töövõtjale võimalus puuduste kõrvaldamiseks vastavalt
§-le 646 lg 1 ja üksnes olulise lepingurikkumise puhul võib
Hageja on selgelt väljendanud, et on lepingust taganemist kasutanud õiguskaitsevahendina lepingu rikkumise tõttu, mitte lepingu üles öelnud
lg 1 järgi.
lg 1 p 4 järgi on võimalik lepingu rikkumisel sellest taganeda, kuid täidetud peavad olema vajalikud eeldused.
Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud kostjale täiendava tähtaja. Kuna hageja on kasutanud ebakohast õiguskaitsevahendit, ei olnud tema nõue põhjendatud. Juhul, kui ka hagejal oleks alus lepingust taganemiseks ja see oleks tehtud vastavalt seadusele, ei ole töövõtulepingust taganemisel võimalik nõuda kogu tasutud raha tagastamist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, järgimata TsMS §-s 392 sätestatut, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kohus ei ole otsust tehes järginud ka TsMS §-s 438 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatut. Maakohus ei ole tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavaid asjaolusid, mida kostja pidi lepingu alusel tegema, mis kvaliteedis, mis puudused esinesid töös, kas töö ja millises ulatuses ning kvaliteedis on hagejale üle antud ja kui palju pidi kostja selle eest tasu saama ega ka seda, mida kostja lepingu alusel tegelikult tegi ja mille eest on hageja kostjale tasunud. See ei võimalda hinnata haginõude rahuldamata jätmise õiguslikku põhjendatust. Seetõttu on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata ja tuleb tühistada. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kõik menetluskulud palub jätta hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 3.06.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel ja otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme, nagu seda märgitakse apellatsioonkaebuses. 3
lg 1 järgi peab töö vastama kokkulepitud tingimustele ja
järgi on hagejal töö viivitamatu ülevaatamise kohustus.
lg 1 ja 2 järgi peab töö mittevastavusest teatama mõistliku aja jooksul ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Puudustega tehtud töö puhul tuleb esmalt anda töövõtjale võimalus puuduste kõrvaldamiseks vastavalt
§-le 646 lg 1 ja üksnes olulise lepingu rikkumise puhul võib
Hageja 3.09.2009 elektronkiri, milles hageja teatab kostjale, et tehtud töö ei vasta tema ootustele ja palub koheselt tagastada töö eest tasutud 26 000 krooni, millele lisandub käibemaks, ei vasta eelpool nimetatud nõuetele (t.l.11). See ei ole esitatud mõistliku aja jooksul ega sisalda puuduste kirjeldust kokkulepitud kvaliteedi osas. Samuti ei ole antud kostjale täiendavat tähtaega nende võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.