← Eesti

3-09-1009/56

Obsah (8)§ 61§ 64§ 26§ 10§ 14§ 43§ 59§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2010. a, Tallinn Haldusasja

) § 59 lg 1, § 60 ja § 61). Kaebuse esitaja ei ole FIE E. B. revisjonis menetlusosaliseks. Pangalt oleks maksuhaldur saanud nõuda teavet E. B. arveldusarvetel toimunud tehingute kohta. Pidades revisjonimenetluses oluliseks kaebuse esitaja arveldusarvete andmeid, oleks maksuhaldur pidanud

§ 61lg 2 kohaselt küsima seda teavet E.

B. endalt ja seejärel oleks ta saanud pöörduda sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaebuse esitaja, mitte aga panga poole. Maksuhalduri tegevus oli vastuolus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §ga 6 ning rikkus kaebuse esitaja põhiseaduse (PS) §-st 26 tulenevat õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kaebaja esitas maksuhaldurile 28.04.2009 teabenõude, milles keelas oma pangakontode väljatrükkide nõudmise ja neis sisalduvate andmete kasutamise E. B. maksumenetluses või muul otstarbel, ent maksuhaldur on esitanud teabenõude nii SEB Pangale kui ka Nordea Pangale. 2

(12)3-09-1009 Kaebuse esitaja on ise E. B. soovil andnud maksuhaldurile esitamiseks andmeid oma arveldusarvete kohta ulatuses, mis puudutas E. B. huvides tehtud pangatoiminguid, esitades need andmed selliselt, et ei oleks tuvastatavad kaebuse esitaja enese toimingud. AS-le SEB Pank ja Nordea Pank koostatud korraldustes on maksuhaldur ekslikult märkinud, et on kutsunud kaebaja seletusi andma, ent kaebaja ei ilmunud. E. B. alaneja sugulasena oleks kaebuse esitajal õigus

§ 64lg 1 p 5 alusel mistahes selgituste andmisest keelduda.

Kaebuse esitaja rõhutab, et maksuhaldur ei nõudnud pankadelt teavet mitte E. B. nimel tehtud toimingute kohta, vaid kaebaja enese pangatoimingute kohta. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole E. B. keeldunud maksuhaldurile nende andmete esitamisest, mis puudutavad tema ettevõtlustegevusega seotud laekumisi, mis laekusid kaebuse esitaja arveldusarvele; 2) Õigusvastane oli ka kaebuse esitaja arveldusarve väljavõtte tutvustamine E. B., kuna kaebaja ei soovi, et E. B. omaks teavet tema rahaliste vahendite ja nende kasutamise kohta. Kaebuse esitaja on oma pangakontode ainukasutaja ja FIE E. B. puudub juurdepääs kaebuse esitaja pangakontodele. Kaebaja arvelduskonto väljavõtte tutvustamist E. B. ei õigusta asjaolu, et viimane on kaebaja ema või et kaebaja on teinud oma arveldusarvetelt üksikuid ülekandeid E. B. eest. Kaebaja arvelduskontol toimunu on hõlmatud pangasaladusega krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 mõistes. Maksuhaldur tutvustas 13.05.2009 E. B. viimase revisjoni käigus kogutud materjale, mille hulgas oli ka kolmanda isiku suuliste seletuste protokoll, kus kajastusid küsimused kaebaja pangatoimingute kohta, mida maksuhaldur ilmselt oleks soovinud esitada kaebuse esitajale (vastused puudusid); 3) Maksuhaldur on õigusvastaselt edastanud kaebuse esitaja eraelu, panga- ja maksusaladust sisaldavaid andmeid hulgale kõrvalistele isikutele. OÜ A., P. S., J. P. ja K. L. ei ole teinud kaebuse esitaja arveldusarvele ülekandeid, kaebuse esitaja ei ole neile isikutele teinud mistahes rahaülekandeid ning need isikud on kaebuse esitajale tundmatud. Märkides, et kaebaja on E. B. tütar, edastas vastustaja kaebaja pärilikkuse infot (IKS § 4 lg 2 p 4). Väites, et E. B. on klientidele andnud ka kaebaja pangakonto rekvisiidid, ning küsides, kas korraldustes nimetatud isikud on kaebaja pangakontole ülekandeid teinud, avaldas maksuhaldur kõrvalistele isikutele kaebaja maksusaladuse ja pangasaladusena käsitatavaid andmeid. Korralduste adressaadid, kes ei ole kaebaja pangakontole mingeid ülekandeid teinud ja keda kaebaja ei tunne, ei tohtinuks teada saada, et mõned muud isikud on selliseid ülekandeid teinud. Kas ja kuidas kaks inimest omavahel arveldavad (E. B. ja E-M. B.), millistele pangakontodele nende isikute rahasummad omavahelise kokkuleppe alusel laekuvad, on maksu- ja pangasaladus ning ei kuulu avaldamisele kõrvalistele isikutele. Võib arvata, et samasisulisi korraldusi on saanud sajad kaebajale tundmatud inimesed, kuivõrd E. B. poolt vastustajale revisjoni käigus esitatud kuludokumentides võib kajastuda palju inimesi, kes mingil kaudsel viisil on tema ettevõtlusega seotud või muul põhjusel temaga suhelnud. Viidatud isikutelt teabe nõudmine oli tarbetu, sest selleks ajaks olid maksuhalduril olemas kaebuse esitaja arveldusarvete väljavõtted ning maksuhaldur teadis, et need isikud ei ole neile arveldusarvetele ülekandeid teinud; 4) Õigusvastane on kaebaja pangakonto väljatrükkidelt saadud teabe ilma kaebaja nõusolekuta kasutamine E. B. maksumenetluses. Kaebaja isikuandmete, sh eraeluliste andmete kogumisega on rikutud KAS §-i 88, IKS § 4 lg-t 1,

§-i 26 ja PS §-i

  1. Maksumenetluse tulemusel valmib haldusakt, mis on avalikult kättesaadav ja sisaldab kaebaja pangakonto väljatrükkide analüüse. Kaebaja on õigustatud nõudma, et vastustaja lõpetaks kaebaja pangakontode ja neilt saadud andmete kasutamise mistahes eesmärgil ja hävitaks andmed. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb soovis esitada õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue.
  2. PMTK vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: 3

(12)3-09-1009 1) FIE E. B. revisjoni käigus selgus, et kontrolliperioodil on ta mitmetele klientidele osutanud õigusabi ja väljastanud arveid ning raamatupidamisdokumentide seas olid ka OÜ-le A. esitatud arved, kus paluti arved tasuda kaebuse esitaja arveldusarvele Hansapangas. Seetõttu tekkis põhjendatud kahtlus, et E. B. ettevõtlustulud on laekunud ka kaebuse esitaja arveldusarvele ning E. B. ei ole aastate 2005-2006 kohta kõiki ettevõtlustulusid deklareerinud. E. B. esitas maksuhaldurile valikulisi väljavõtteid kaebuse esitaja pangakontost ning kuivõrd see sai toimuda üksnes kooskõlastatult kaebajaga, tähendab see, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist on maksuhaldur pöördunud maksukohustuslase poole. Kaebuse esitajal on

§ 64

lg 1 p-st 5 tulenevalt õigus maksuhaldurile andmete esitamisest keelduda, mistõttu ei olnud maksuhalduril otstarbekas nõuda vastavat teavet kaebajalt. Vastustaja on toiminud

§-des 61 ja 11 ning § 10 lõikes 3 sätestatud nõudeid järgides; 2) AS-lt Hansapank saadud kaebuse esitaja arvelduskonto väljavõttel olevate andmete kasutamine E. B. maksumenetluses ja E. B. nende andmete tutvustamine oli õiguspärane.

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt peab maksuhaldur maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel arvestama ka maksusaladust sisaldavaid tõendeid ning maksusaladuse hoidmine on tagatud

§ 26kohaselt maksuhalduri ametniku distsiplinaar- ja kriminaalvastutusega; 3) J.

P.lt, P. S.lt, K. L.ilt ja OÜ-lt A. teabe nõudmine on

§-ga 61 kooskõlas, kuna sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt tuleb sellises korralduses märkida kolmanda isiku poole pöördumise põhjus, mis neis korraldustes ka kajastub. Korraldustes kolmandatele isikutele sisaldub kaebajat puudutava informatsioonina üksnes teave kaebaja sugulusest E. B. ning selliste isikuandmete töötlemine on IKS § 10 lg 2 ja § 14 lg 2 p 3 kohaselt lubatud. Samas ei ole teave kaebuse esitaja suguluse kohta E. B. käsitatav delikaatsete isikuandmetena IKS § 4 lg 2 mõistes. Mõiste “pärilikkuse infomatsioon” on informatsioon geneetiliste tegurite kohta.
  2. Tallinna Halduskohtu 11.09.2009 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja õigusvastaseks tunnistati PMTK toiming E-M. B. arveldusarve tervikväljavõtte tutvustamises E. B. ja PMTK toiming E-M. B. pangasaladusega kaitstud andmete, mis olid kajastatud maksuhalduri poolt ette valmistatud kolmanda isiku suuliste selgituste protokolli vormile trükitud küsimustes, tutvustamises E. B.. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. PMTK-lt mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud 1 735 krooni. Põhjendused: 1)

§-st 11 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt peab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvesse võtma kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks peab maksuhaldur need asjaolud aga esmalt tuvastama, võttes tarvitusele

§-des 60-65 sätestatud meetmeid ehk teisisõnu kogudes erinevat teavet, mis võib maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast tähtsust omada. Sel moel kogutav teave ei pea piirduma üksnes vahetult ja otseselt kontrollitava maksukohustuslasega seotud andmetega, vaid võib hõlmata ka muid andmeid, millest on põhjendatud alust arvata, et need võivad kontrollitava isiku maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast oluliste asjaolude kohta tõendusteavet sisaldada. Maksukohustuslase majandustegevuse kontrollimisel on paratamatu käsitleda maksukohustuslase õiguslikke, ärilisi ja muid suhteid muude isikutega, kuna vastasel juhul oleks võimatu kontrollida, kas maksukohustuslane on varjanud maksustatava tulu saamist. Maksumenetluses on enamasti vaja kontrollida, ega maksukohustuslane ei ole mingisuguseid maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid maksuhalduri eest varjanud. Vaidlust ei ole selles, et mõnedele oma klientidele väljastatud arvetele on FIE E. B. märkinud, et arve tasutaks kaebuse esitaja arvelduskontole, ja kliendid on kaebaja arveldusarvele tasu maksnud. Sellest võis tekkida maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et võib esineda teisigi sarnaseid juhtumeid, mil kaebuse esitaja arveldusarvetele on laekunud FIE E. B. maksustatavat ettevõtlustulu, mida viimane ei ole 4

(12)3-09-1009 deklareerinud. Põhjendatud kahtluse kontrollimiseks oli maksuhalduril vältimatult vajalik tutvuda kõigi kaebuse esitaja arveldusarvetel tehtud toimingutega. Väide, et kaebaja suhtes ei ole kontrollimenetlust alustatud, on iseenesest õige, ent see ei välista teda puudutavate andmete kogumist, mis on vajalikud FIE E. B. maksukohustuste kindlaksmääramise seisukohast oluliste asjaolude tuvastamiseks. Et kaebuse esitaja suhtes kontrollimenetlust algatatud ei ole, omab tähtsust vaid sel määral, et kaebuse esitajat puudutavate andmete pinnalt ei saanud maksuhaldur asuda kontrollima kaebuse esitaja maksukohustuse täitmist, vaid pidi piirduma üksnes revideeritava isiku maksukohustuse täitmise kontrollimisega. Seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga, nagu poleks maksuhaldur tohtinud revisjoni raames koguda andmeid kaebuse esitaja arveldusarvete ja neil toimunud tehingute kohta; 2) Õige ei ole ka kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks maksuhaldur käesoleval juhul pidanud, leides, et kaebaja arveldusarvetel tehtud tehingute kontrollimine on FIE E. B. maksukohustuse seisukohast oluline, esmalt nõudma nende arvelduskontode väljavõtteid E. B.

§ 61

lg-s 2 sätestatut ei saa mõista selliselt, et mistahes andmeid, mida maksuhaldur kontrollimiseks vajab, tuleks alati esmalt nõuda maksukohustuslase käest. Viidatud sätte eesmärgiks on, et maksuhaldur ei paneks kolmandatele isikutele (AS Hansapank jt) koormavaid kohustusi olukorras, kus teda huvitav teave oleks võimalik saada otse maksukohustuslase käest ilma kolmandat isikut koormamata. Käesoleval juhul on esmalt ilmne, et E. B. ei saanud olla vahetut juurdepääsu kaebuse esitaja arveldusarvetele ning seetõttu ei oleks ta saanud vajalikke väljavõtteid esitada. Seetõttu oleks kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtete nõudmine E. B. mõttetu. Teiseks ei ole vaidlust selles, et valikulisi väljavõtteid kaebuse esitaja arveldusarvetest E. B. maksuhaldurile esitas. Seega on maksuhaldur teda huvitanud teabe saamiseks eelnevalt maksukohustuslase poole pöördunud ning E. B. on maksuhaldurile esitanud andmed nende kaebaja arvelduskontodel toimunud tehingute kohta, mille pooleks ei ole tegelikult mitte kaebuse esitaja, vaid E. B.. Kontrollimaks seda, kas need valikulised väljavõtted kajastavad kogu kaebaja arvelduskontode kaudu toimunud FIE E. B. majandustegevust, pidi maksuhaldur saama võimaluse vaadelda kaebuse esitaja arvelduskontodel tehtud toiminguid tervikuna. Selleks kaebuse esitaja nõusoleku vajadust seadusest ei tulene ja see oleks ka vastuolus maksumenetluse üldise eesmärgiga; 3) Mis puudutab kaebaja väidet, et enne krediidiasutuse poole pöördumist oleks maksuhaldur pidanud kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtteid nõudma kaebuse esitajalt endalt, siis on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kuna kaebajal oleks

§ 64

lg 1 p-st 5 tulenevalt õigus teabe andmisest keelduda, ei olnud tema poole pöördumine otstarbekas.

§ 10

lg-st 3 tulenevalt peab maksuhaldur menetluse läbi viima võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. See tähendab muuhulgas seda, et kui teatud andmeid on põhimõtteliselt võimalik saada erinevatest allikatest, tuleb maksuhalduril nõuda neid sealt, kust neid on kõige lihtsam saada. Käesoleval juhul leidis maksuhaldur põhjendatult, et lihtsaim viis kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtete saamiseks on pöörduda krediidiasutuste poole; 4) Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et krediidiasutustelt tema arvelduskontode väljavõtete nõudmisega on maksuhaldur rikkunud kaebuse esitaja PS §-st 26 ja IKS-st tulenevaid õigusi. PS § 26 kohaselt on isiku eraellu sekkumine lubatud avaliku korra kaitseks. Avaliku korra kaitse tähendab kõige laiemas mõttes õiguskorra kaitset ning see hõlmab ka isikute maksukohustuste täitmise kontrollimist. Isiku arvelduskontoga seotud andmed on hõlmatud isiku eraeluga PS tähenduses ning nende andmete kasutamine riivab PS §-s 26 sätestatud põhiõigust. Ent tegemist 5

(12)3-09-1009 pole piiramatu põhiõigusega ning käesoleval juhul tuleneb

§-dest 11 ja 61 seda riivet õigustav seaduslik alus. Ka IKS-st ei tulene keeldu koguda isikuandmeid, mis on vajalikud mõne muu isiku maksukohustuste kindlaksmääramiseks. Kaebuse esitaja on liialt keskendunud sellele, et tema arvelduskontode väljavõtted sisaldavad lisaks üksikutele E. B. seotud andmetele ka suure hulga E. B. mitteseotud andmeid. Maksuhalduri eesmärgiks oligi kontrollida, kas ja kui palju on FIE E. B. oma majandustegevuses kaebuse esitaja arveldusarveid kasutanud. Maksuhalduril polnud põhjust lähtuda üksnes E. B. või kaebuse esitaja esitatud valikulistest väljavõtetest ja uskuda, et rohkem E. B. tegevusega seotud toiminguid kaebuse esitaja arvelduskontode kaudu tehtud pole; 5) Seega olid maksuhalduri toimingud, mis seisnesid AS-lt Hansapank, AS-lt SEB Pank ning AS-lt Nordea Finance Eesti kaebaja arvelduskontode väljavõtete nõudmises, õiguspärased; 6) Kaebuse esitaja arveldusarve väljavõttel olevad andmed on kaitstud pangasaladusega KAS § 88 lg 1 mõistes. Selliseid andmeid võib maksuhaldur krediidiasutuselt KAS § 88 lg 5 p 4 alusel nõuda, ent samas laieneb maksuhaldurile sama paragrahvi lg-st 7 tulenev kohustus kasutada andmeid järelepärimises nimetatud eesmärgil ning kohustus hoida pangasaladust, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 14

lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Sellest võrdlemisi üldsõnalisest normist ei saa teha järeldust, et maksukohustuslasel oleks õigus tutvuda mistahes andmetega, mille maksuhaldur tema kontrollimenetluses välja nõudnud on. Isikule peab võimaldama tutvuda nende andmetega, millele maksuhaldur omistab tõendusväärtuse selle isiku maksukohuse kindlaksmääramisel. Andmetega, mis osutusid läbitöötamisel kontrollitava isiku maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast tähtsusetuteks ehk mis ei anna tõendusteavet kontrollitava isiku maksukohustust suurendava või vähendava asjaolu kohta, ei pea maksukohustuslane tutvuda saama. Samas ei või maksukohustuse kindlaksmääramisel neile andmetele tugineda ega nende põhjal mingisuguseid järeldusi teha. Seega oli kaebaja arveldusarve tervikväljavõtte tutvustamine E. B. õigusvastane. 7) Kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtete ja seal sisalduvate andmete kasutamine FIE E. B. maksumenetluses on kohtu eelviidatud põhjendusel kontrollitava isiku maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast vajalik, et tuvastada, kas tema ettevõtlustulud on kaebuse esitaja arveldusarvetele laekunud. On loomulik, et revisjoni järelduste tegemisel viitab ja kasutab maksuhaldur kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtteid vaid ulatuses, milles ta tuvastab, et tegemist on FIE E. B. maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast oluliste andmetega. Seetõttu ei ole vaidlusaluste andmete kogumine ja võimalik töötlemine E. B. suhtes läbi viidavas revisjonis iseenesest õigusvastane. Küll võib õigusvastane olla mõni konkreetne toiming, näiteks eelviidatud moel andmete tutvustamine E. B.; 8) Maksuhalduri pöördumine teabe saamiseks OÜ A., P. S., J. P. ja K. L. poole ei ole õigusvastane. Kuna maksuhaldurile oli teada, et E. B. on mõnedele oma klientidele teenuste eest tasumiseks andnud kaebuse esitaja pangarekvisiidid, oli põhjendatud küsimuse püstitamine, kas need isikud on teinud E. B. osutatud teenuste eest makseid kaebuse esitaja pangakontole. Kuna

§ 61

lg 3 kohaselt tuleb sellises kolmandale isikule adresseeritud korralduses näidata ära kolmanda isiku poole pöördumise põhjus, on maksuhaldur igati õigustatult märkinud korralduse põhjendavas osas ära asjaolu, et E. B. on andnud klientidele teenuste eest tasumiseks kaebuse esitaja pangakonto rekvisiite. See märkus selgitab kolmandatele isikutele esitatud küsimuste tausta ja eesmärki. Ekslik on kaebuse esitaja väide, et korraldustes on avaldatud tema panga- või maksusaladust. Korraldustes ei ole märgitud, et mistahes isikud oleksid E. B. poolt osutatud teenuste eest kaebuse esitaja pangakontole raha kandnud, ning pole ka nimetatud ühtegi 6

(12)3-09-1009 isikut, kellele oleks E. B. võinud kaebaja pangakonto rekvisiidid anda. Ka andmeid kaebuse esitaja ja E. B. vaheliste arvelduste kohta neist korraldustest ei nähtu. Korraldused ei sisalda mistahes teavet kaebuse esitaja pangakontodel tehtud toimingute kohta. Asjaolu, et eelnimetatud isikutelt teabe nõudmise ajal, st 23. ja 24.04.2009 olid maksuhalduri käsutuses nii E. B. kui kaebuse esitaja pangakontode väljavõtted, ei muuda kolmandatelt isikutelt teabe nõudmist õigusvastaseks. Selleks ajaks olid maksuhalduril andmed kaebuse esitaja pangakonto kohta AS-s Hansapank, aga puudusid andmed võimalike arvelduskontode kohta muudes krediidiasutustes, kuna teistest krediidiasutustest nõudis maksuhaldur kontoväljavõtteid alles 07.05.2009 korraldustega. Andmed isiku põlvnemise kohta ei ole IKS § 4 lg 2 p-s 4 nimetatud andmed pärilikkuse informatsiooni kohta. Kaebuse esitaja identifitseerimine kontrollitava isiku lähikondsena oli asjakohane kolmandatele isikutele tehtud korralduste põhjendamisel, kuna see selgitab, miks ei oleks maksuhalduril neid andmeid otstarbekas küsida kaebuse esitajalt endalt. Kaebaja ja E. B. vahelise sugulussuhte kohta teabe andmine kolmandatele isikutele adresseeritud korralduses on IKS § 10 lg 2 kohaselt lubatav; 9) Kuivõrd maksuhalduri poolt ettevalmistatud küsimusi suuliste selgituste protokollis ei ole ühelegi isikule tegelikult esitatud ja neile ei ole keegi vastanud, siis ei ole ettevalmistatud küsimuste näol tegemist tõendiga. Samas kajastuvad neis küsimustes kaebuse esitaja arveldusarvete väljavõtetelt nähtuvad andmed, mis on pangasaladuseks KAS § 88 mõistes. Ei nähtu, et tegemist oleks maksukohustuslase kohta kogutud andmetega, millele juurdepääs tuleks talle

§ 14lg 3 alusel tagada.

Kas tegemist on maksukohustuslase kohta käivate andmetega, peab maksuhaldur enne nende andmete tutvustamist välja selgitama. Kas tegemist on andmetega, millega E. B. peaks saama tutvuda, saaks hinnata ilmselt siis, kui neile küsimustele oleksid antud ka vastused ning maksuhaldur saaks nende pinnalt teha mingisuguseid järeldusi E. B. maksukohustuse kohta. Kuni maksuhaldur selliseid järeldusi teinud ei ole ega ole ka tuvastanud, et tegemist oleks E. B. kohta käivate andmetega, on nende tutvustamine E. B. mittevajalik ja õigusvastane. Et andmed on kogutud E. B. maksukohustuste täitmise kontrollimiseks läbi viidud revisjoni raames, ei anna viimasele vääramatut õigust nende andmetega tutvuda, eriti kui tegemist on teise isiku pangasaladusega; 10) Kaebuse esitaja väited, et ta oleks nõustunud andma E. B. maksuhaldurile esitamise eesmärgil ise oma arvelduskontode väljavõtteid selliselt, et neist ei oleks tuvastatud kaebuse esitaja enda pangatoimingud, ning tema väljatoodud põhjused, miks E. B. sellist väljavõtet maksuhaldurile esitada ei saanud (haigestumine, pikk ravi, lähedase surm, trauma), ei ole asjassepuutuvad. Maksuhalduril ei olnud põhjust arvata, et E. B. esitab või saab esitada kaebuse esitaja arvelduskontode tervikväljavõtted kontrollitava perioodi kohta; 11) Kuna krediidiasutustelt saadud kaebaja arveldusarvete väljavõtete kogumine iseenesest ei ole õigusvastane, siis tuleb jätta rahuldamata kohustamiskaebus nende väljavõtete hävitamiseks ja E. B. maksumenetluses kasutamise keelamiseks. Kui maksuhaldur tuvastab kogutud andmete pinnalt mingisuguseid E. B. maksukohustust suurendavaid või vähendavaid asjaolusid, peab ta neid maksukohustuse kindlaksmääramisel arvestama; 12) Kaebuse esitaja taotles menetluskulude nimekirjas 7000 krooni suuruse kantud menetluskulu väljamõistmist ja märkis, et tegemist on kuluga 19,5 tunnise mahuga õigusabile. Et halduskohus mõistab välja üksnes tegelikult kantud menetluskulud, siis tuleb lugeda, et kaebuse esitaja kantud õigusabikuluks on 7000:19,5≈359 krooni ühe õigusabi osutamisega seotud tunni eest. Muude menetluskulude kandmist menetluskulude nimekirjas kajastatud ei ole. Käesoleva 7

(12)3-09-1009 kohtumenetluse seisukohast asjassepuutumatud on õigusabikulud, mis on seotud e-kirjavahetuse pidamisega pankadega (1,5 tundi) ning määruskaebuse koostamisega (1,5 tundi). Pankadest andmete küsimine ei olnud käesoleva kaebuse esitamiseks vajalik, määruskaebuse jättis ringkonnakohus aga rahuldamata, mistõttu ei saa sellega seotud kulu lugeda põhjendatuks. Samuti ei ole usutav, et nii kaebuse kui ka kaebuse täpsustuse koostamise peale kulus 4 tundi. Kuna kaebuse täpsustuses korratakse suurel määral kaebuses märgitut, oleks kaebuse täpsustuse koostamiseks kulutatud mõistlik aeg esialgse kaebuse koostamisega võrreldes kaks korda väiksem. Seetõttu tuleb mõistlikuks õigusabi osutamise mahuks lugeda 19,5-1,5-1,5-2=14,5 tundi. Kantud mõistlikuks õigusabikuluks seega 359*14,5=5205 krooni. Kaebuses on esitatud kokku kuus taotlust, millest rahuldati kaks. Seega saab väita, et kaebus on rahuldatud 1/3 ulatuses. Eeltoodu tõttu tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista menetluskulu 1735 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. E-M. B. apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ja jäeti kaebaja kasuks välja mõistmata menetluskulu 5265 krooni. Väited: 1) Kohus jättis vastuse andmata küsimuses, kas üldse ja kui, siis kes konkreetselt sai olla kolmandaks isikuks FIE E. B. maksumenetluses. Kaebuse esitaja, kes ei olnud menetlusosaliseks

§ 43mõttes, seda olla ei saanud.

Kaebuse esitaja saanuks olla kolmandaks isikuks, kui tema suhtes oleks välja antud korraldus E. B. puudutavate andmete saamiseks. Kolmandaks isikuks FIE E. B. maksumenetluses võisid olla pangad, kuid sellisel juhul saanuks pankadelt

§ 59lg-st 1 tulenevalt küsida korraldusega andmeid üksnes E.

B. pangakontodelt tehtud pangatehingute kohta. Korralduste sisust nähtuvalt aga ei küsitud nendega andmeid E. B. pangakontode ja neil tehtud tehingute, vaid kaebaja pangatehingute kohta. Seega olid pangad antud juhul kolmandaks isikuks kaebuse esitaja, aga mitte E. B. suhtes. Kuna kaebuse esitaja suhtes maksumenetlust käimas ei olnud, ei saanud pankadelt kui kolmandatelt isikutelt kaebaja kohta aga mingeid andmeid nõuda. Rikkudes menetlusnorme (HKMS § 25 ja TsMS § 442), ei põhjendanud halduskohus, miks ta kaebuse esitaja käsitlusega kolmandast isikust maksumenetluses ei nõustunud; 2) Isegi kui oletada, et vastustaja on õigustatud pankadelt kaebaja pangakonto väljavõtteid küsima FIE E. B. maksumenetluses, ei saanud ta seda käesoleval juhul teha

§ 61

lg-s 2 sätestatud piirangu tõttu, mis kohustab maksuhaldurit selgesõnaliselt enne kolmandate isikute poole pöördumist küsima vajalikke andmeid maksukohustuslaselt endalt. Seega pidanuks vastustaja esmalt pöörduma FIE E. B. poole andmete saamiseks kaebaja pangakontolt tehtud ülekannete ning sellele kontole laekunud E. B. kuuluvate summade kohta. Seda tehtud ei ole. Kui E. B. oleks keeldunud teabe andmisest, saanuks vastustaja pöörduda

§ 61lg 3 alusel kaebaja poole, kes olnuks sel juhul FIE E.

B. maksumenetluses kolmas isik. Kui kaebaja kolmanda isikuna keeldunuks andmete väljastamisest (näiteks põhjusel, et ta on E. B. alaneja sugulane), ei saanuks maksuhaldur enam pöörduda ka pankade poole, sest kaebaja suhtes ei toimunud maksumenetlust. Ka need väited jättis halduskohus tähelepanuta ja tõlgendas

§ 61

lg-t 2 põhjendamatult kitsalt; 3) Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebajaga seonduvad toimingud viis vastustaja läbi salaja, so kaebajat eelnevalt või ka tagantjärgi informeerimata ja seetõttu on need toimingud õigusvastased.

§ 61

lg 3 ja § 46 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe saamiseks välja korralduse ja toimetab selle allkirja vastu kätte ning kolmandal isikul on õigus korraldus seaduses ettenähtud korras vaidlustada. Selle kohustuse jättis vastustaja täitmata. 8

(12)3-09-1009 Kaebaja pangakontode väljatrükkide küsimine tuli ilmsiks juhuslikult ja läbi isegi mitte E. B., vaid kõrvaliste isikute. Salatsemine ei olnud põhjendatud, sest kaebuse esitaja ei oleks kuidagi saanud takistada vastustaja edasist pöördumist pankade poole ning pankasid takistada korraldusi täitmast; 4) Kaebaja märkis muuhulgas, et tegelikult oli vastustaja teadlik, et tal puudus õigus küsida pankadest kaebaja pangakontode tervikväljatrükke, kuivõrd tegemist on pangasaladusega ja väljatrükkide esitamine on arvelduskonto omaniku prioriteet. Selle kinnituseks esitas kaebaja kohtule tõendina vastustaja kirjaliku seisukoha haldusasjas nr 3-08-2307 (E. B. vs PMTK). Kohtuistungil ei osanud vastustaja selgitada, miks konto omaniku prioriteet laienes E. B. viidatud haldusasjas, kuid ei ole kohaldatav kaebaja kui kontode omaniku suhtes käesolevas haldusasjas. Seda küsimust ei käsitlenud ka halduskohus; 5) Apellant ei nõustu kohtuga, et maksuhalduri sekkumine kaebuse esitaja eraellu oli PS § 26 alusel õigustatud avaliku korra tagamiseks. Esiteks ei anna PS § 26 õigust sekkuda isiku eraellu salaja. PS § 26 välistab isiku eraellu õigusvastase sekkumise sõltumata sellest, kas sekkumine toimus avaliku korra tagamiseks. Väidetav avaliku korra kaitse ei saa õigustada põhiseaduses sätestatud põhiväärtuste rikkumist. Kohtu viidatud

§ 11ja § 61 kinnitavad, et vastustajal puudus seaduslik alus põhiõiguste riiveks.

Vastustaja toiminguid ei saa õigustada see, et E. B. esitas maksuhaldurile kaebaja pangakonto väljatrükid selliselt, et kaebaja enese pangatehingud poleks tuvastatavad. Puuduvad tõendid, et FIE E. B. või kaebaja keeldunuks mistahes info andmisest seonduvalt käimasoleva maksumenetlusega. Oma tegevusega näitas kaebaja, et ta ei soovi anda vastustajale andmeid iseenda pangatehingute kohta, mis ei ole seotud E. B.. See ei tähenda, et vastustajal oleks olnud õigus nõuda neid andmeid otse pankadelt kaebaja eest salaja. Vastustaja poolne kaebaja põhiõiguste riive tõi kaasa kaebaja pangasaladusega kaitstud andmete edastamise isikule, kellel ei olnud õigust kaebaja kohta käivate andmetega tutvumiseks; 6) Vastustaja rikkus IKS § 6 lg 1 p-e 2 ja

  1. Kaebaja kohta salaja ja ilma vastava maksumenetluseta andmete kogumise näol ei olnud tegemist isikuandmete kogumisega ausal ja seaduslikul teel ning määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks; 7) Apellant rõhutab jätkuvalt, et OÜ A., P. S., J. P. ja K. L. on kaebuse esitajale tundmatud, nad ei ole teinud kaebaja pangakontodele ülekandeid kaebaja, E. B. või mistahes teiste isikute tarvis. Samuti ei ole nimetatud isikud tasunud kaebajale summasid sularahas, ka mitte edastamiseks E. B.. Kaebaja ei ole märgitud isikutele tasunud ülekandega mingeid summasid. Vastustaja ei ole küsinud kaebajalt ega E. B., kas J. P., P. S. jne tasusid E. B. perioodil 2005 või 2006 saadud teenuste eest ka kaebaja pangakontole ja juhul kui tasusid, siis millal ja mis summas. Korraldustest sai E. B. teada 27.04.
  2. Kuna korralduste tegemise ajal oli vastustaja valduses ja kasutuses nii E. B. kui kaebuse esitaja pangakonto väljatrükid, teadis maksuhaldur hästi, et korraldused saanud isikud ei ole teinud ülekandeid kaebaja arvelduskontole ning on kaebajale tundmatud. Vastustaja on kõrvalistele isikutele edastanud kaebajat puudutavaid delikaatseid isikuandmeid, tema eraelu kohta käivaid andmeid ja maksu- ning pangasaladusi (

§ 26ja KAS § 88).

Asjaolu, kas ja kuidas kaks inimest omavahel arveldavad, millistele pangakontodele nende isikute rahasummad omavahelise kokkuleppe alusel laekuvad, on vaadeldavad maksu- ja pangasaladusena ega kuulu avaldamisele kõrvalistele isikutele. Korraldused saanud isikud ei ole kaebaja pangakontole mingeid ülekandeid teinud ega tohiks seega teada saada, et mõned muud isikud on sellised ülekanded teinud. Kaebaja ei soovi, et tema perekondlikust kuuluvusest saaksid teada isikud, kellele kaebaja ise ei ole soovinud seda teatavaks teha. Kaebaja on õigustatud seadma oma eraelu piirid ise. Seega ei saanud vastustaja korraldustes ilma E. B. ja kaebaja nõusolekuta märkida kaebaja nime, perekondlikku kuuluvust jne; 9

(12)3-09-1009 8) Menetluskulud on kohus mõistnud välja üksnes õigusabile tehtud kulutuste osas, jättes tähelepanuta kaebuse esitaja tasutud riigilõivu. Arusaamatu on kohtu käsitlus osutatud õigusabi ühe tunni maksumuse kohta. Kohus ei ole õigustatud õigusabile kulunud tunnihinnet oma suva järgi muutma.
  1. PMTK vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib vastustaja järgmist: 1) Apellant on taotlenud maksuhalduri toimingute õigusvastasuse tuvastamist üksnes kaebaja pangakontoväljavõtte nõudmise ja FIE E. B. maksumenetluses kasutamise asjaolu tõttu ning seega ei saa väita, et kontrollimenetlus oleks kaebaja suhtes kontrolli teostamiseks üle kandunud; 2) Apellant on läinud oma subjektiivsete seisukohtade esitamisel kaitstavate isikuandmete mõiste tõlgendamisel iseendaga vastuollu. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja õigustatud seadma oma eraelu piire ise, kuid seejuures rajanud tuvastusnõuded põhjendustele kooskõla puudumisest seaduse mõttega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellant leiab, et pangad ei saanud lähtuvalt neilt küsitud andmetest olla

§ 61mõttes kolmandad isikud E.

B. maksumenetluses. See seisukoht on ebaõige.

§ 61

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Sellest tulenevalt on

§ 61

lg-s 1 viidatud kolmandateks isikuteks isikud, kes võivad omada teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. Et pankadelt küsiti andmeid apellandi, mitte kontrollitava maksukohustuslase E. B. arvelduskontol sooritatud toimingute kohta, ei tähenda, et need andmed ei omaks tähtsust E. B. maksumenetluses. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks oli E. B. maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohalt vaja kontrollida apellandi arvelduskontode andmeid (vt kohtuotsuse refereeringu p 1). Ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda (HKMS § 5 lg 1, TsMS § 654 lg 6). Seetõttu esines maksuhalduril pankadelt apellandi arvelduskonto väljavõtete nõudmiseks

§ 61lg 1 kohaselt õiguslik alus.

9. Apellant leiab, et pankadelt kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtete nõudmiseks ei olnud täidetud ka

§ 61

lg-s 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt oleks neid andmeid tulnud kõigepealt nõuda kontrollitavalt maksukohustuslaselt – E. B..

§ 61

lg 2 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning selle seaduse § 72 lg 5 p-s 6 sätestatud juhul. Ringkonnakohus märgib esmalt, et viidatud säte ei kaitse antud juhul apellandi huve. Säte ei piira maksuhalduri õigust vaidlusaluseid apellandi kohta käivaid andmeid saada. Riivet apellandi eraelule ei muuda tõsisemaks see, et andmed tema eraelu kohta sai maksuhaldur otse pangalt, mitte E. B.. Sätte eesmärgiks on kaitsta kolmandat isikut, kellelt andmeid küsitakse, et 10

(12)3-09-1009 teda ei koormataks põhjendamatult selliste andmete nõudmisega, mida on maksuhalduril võimalik saada ka kontrollitavalt maksukohustuslaselt. Samas võib juba apellandi enda väidetest järeldada, et maksuhaldur ei ole

§ 61lg-t 2 rikkunud.

Apellandi väidetest nähtub, et nõutud andmeid ei oleks maksuhaldur E. B. saanud. Apellant märgib ise, et E. B. puudus ligipääs kaebuse esitaja arvelduskontodele ning E. B. kaudu kaebuse esitaja arvelduskontodest selektiivsete väljavõtete esitamisega näitas kaebuse esitaja, et ta ei soovi maksuhaldurile anda teavet kõigist oma arvelduskontodel tehtud toimingutest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et

§ 61

lg-t 2 ei saa mõista selliselt, et mistahes andmeid, mida maksuhaldur kontrollimiseks vajab, tuleb esmalt nõuda maksukohustuslase käest. Kui on alust arvata, et andmed pole maksukohustuslase käsutuses, ei ole andmete nõudmine maksukohustuslaselt kohustuslik. 10. Kuna nii apellandi kui pankade käsutuses olid maksumenetluses olulised andmed apellandi arvelduskontode kohta, oli maksuhalduril õigus valida, kelle poole neist kolmandaist isikuist

§ 61lg 1 alusel pöörduda.

Seadusest ei tulenenud kohustust eelistada pankade poole pöördumisele apellandi poole pöördumist. Seetõttu on asjakohane halduskohtu seisukoht, et pankade poole pöördumine oli otstarbekam. Apellant rebib kontekstist välja maksuhalduri poolt haldusasjas nr 3-08-2307 E. B. poolt revisjoni alustamise korralduse peale esitatud kaebusele esitatud vastuse (tl 112-116) lk 4 toodud väite, et arvelduskonto väljatrüki esitamine on eeskätt arvelduskonto omaniku prioriteet. Tegemist oli vastuväitega E. B. väitele, et enda arvelduskonto väljatrükkide esitamine on temale ülemäära koormav. Maksuhalduri viidatud seisukoht ei oma tähtsust käesolevas haldusasjas.

  1. Apellandi väide, et tema pangakonto andmete kogumine toimus „salaja“ (so apellanti teavitamata), ei oma käesolevas asjas tähtsust. Pankadelt apellandi arvelduskonto väljavõtete küsimiseks ei vajanud maksuhaldur apellandi nõusolekut. Apellant selgitab ka ise, et ta ei oleks saanud maksuhalduril pankade poole pöördumist ning pankade poolt maksuhalduri korralduste täitmist takistada. Seetõttu ei saanud apellandi teadmine maksuhalduri viidatud tegevusest mõjutada pankadelt andmete nõudmise menetluse lõpptulemust. Apellant ei taotle käesolevas asjas toimingu, mis seisneb maksuhalduri poolt PMTK 27.01.2009 ja 07.05.2009 korralduste andmisest teavitamata jätmises, õigusvastasuse tuvastamist. Apellant taotleb viidatud korralduste kui haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist, kuid nende korralduste õiguspärasus ei sõltu nende teatavakstegemisest apellandile.
  2. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et maksuhalduri poolt AS-lt Hansapank, AS-lt SEB Pank ning AS-lt Nordea Finance Eesti kaebaja arvelduskontode väljavõtete nõudmine oli õiguspärane.
  3. Kuna eeltoodud põhjendustel ei saanud AS-lt Hansapank, AS-lt SEB Pank ning AS-lt Nordea Finance Eesti kogutud andmete näol olla tegemist õigusvastaselt kogutud andmetega, ei saa kaebuse esitajal juba seetõttu olla õigust taotleda nende andmete E. B. maksumenetluses kasutamise keelamist. Tegemist on

§ 59

lg-s 1 nimetatud tõenditega, mille kogumise vajalikkuse küsimuses on maksuhalduril samast lõikest tulenev kaalutlusõigus. Seega on halduskohus põhjendatult jätnud rahuldamata ka kaebuse esitaja kohustamistaotlused. 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ka selles, et maksuhalduri pöördumine teabe saamiseks OÜ A., P. S., J. P. ja K. L. poole ning sellekohastes korraldustes märgitud kujul kaebuse esitajat puudutava teabe edastamine ei olnud õigusvastane. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, millest tulenes vajadus eeltoodud teabe saamiseks kolmandate isikute poole 11

(12)3-09-1009 pöörduda ja vastavasisulistes korraldustes seal märgitud andmed esitada (vt kohtuotsuse refereeringu p 8). Apellatsioonkaebus ei sisalda selles osas tähtsust omavaid väiteid, millele halduskohus poleks kohtuotsuses vastanud ja ringkonnakohus ei hakka halduskohtu otsuse põhjendusi üle kordama (HKMS § 5 lg 1, TsMS § 654 lg 6).
  1. Halduskohus ei ole eksinud ka menetluskulude jaotamisel. Apellandi väide, et halduskohus jättis menetluskulude jagamisel tähelepanuta apellandi poolt kaebuselt tasutud riigilõivu, on õige, kuid ei näita kohtu poolt menetlusnormi rikkumist. Kohus ei saa menetluskulude jaotamisel arvestada kulusid, mille väljamõistmist menetlusosaline ei taotle. Apellant esitas halduskohtule taotluse (tl 149-150) menetluskulude 7000 krooni väljamõistmiseks, mis seisnesid FIE E. B. õigusabile tehtud kulutustes. Taotlus ei hõlma riigilõivu. Kaebuse esitaja märkis menetluskulude taotluses, et õigusabi on kokku osutatud 11 700 krooni eest (19,5 töötundi tunnihinnaga 600 krooni), kuid taotles 7 000 krooni väljamõistmist, mis oli PIE E. B. tasutud. Seega kuulus menetlusosaliste vahel kaebuse osalist rahuldamist arvestades HKMS § 92 lg 2 alusel jaotamisele menetluskulu summas 7000 krooni. Halduskohus on tõepoolest ebaõigesti leidnud, nagu oleks taotletud 7000 krooni näol olnud tegemist kuluga 19,5 tunnise mahuga õigusabile. Kuid see eksimus ei oma tähtsust. Kaebuse esitaja ei väida, et halduskohtu hinnang, et kaebus rahuldati 1/3 ulatuses, oleks ebaõige ja taotletud menetluskulust 7000 krooni väljamõistetud 1735 krooni poleks kaebuse rahuldatud osaga proportsionaalne.
  2. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, jääb rahuldamata ka viimase taotlus apellatsioonimenetluse kulude, mis seisnevad apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 250 krooni, väljamõistmiseks (HKMS § 92 lg 1). Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.