← Eesti

2-10-26604/5

Obsah (14)§ 187§ 322§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 172§ 483§ 144

2-10-26604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25.november 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 20-23), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 14.oktoobril 2010 (tl 33).

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Kiirlaen ja kostja 28.01.2008 laenulepingu, mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 525 krooni tagastama hiljemalt 27.02.2008. Kostja jättis laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmata. OÜ SMS Kiirlaen on oma nõude loovutanud hagejale. Laenulepingus olid pooled kokku leppinud viivise määras 0,85 % iga viivitatud päeva eest. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt on hageja vähendanud viivist 0,121 protsendini päevas. Hageja on arvestanud alates 27.02.2008 kuni 31.05.2010 viivist 2 517, 53 krooni. Neil asjaoludel nõuab OÜ Dominus Inkasso hagis K. L. vastu 5 042, 53 krooni tasumist, millest põhivõlgnevus on 2 525 krooni ja viivised 0,121 % päevas summas 2 517, 53 krooni. Samuti on hageja esitanud nõude jätkata kostja poolt põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud päevade eest viivise arvestamisega alates 01.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §de 76 lg 1, 3; 82 lg 7; 100; 101 lg 1 p 1; 113 lg 1; 396 ; 410 lg 1; 741 lg 1, millede kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmisega õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5 042,53 krooni ning arvestades

§ 367

sätestatut viivis 0,121 % päevas tasumata põhinõudelt, so 2 525 kroonilt alates 01.juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 1 250 krooni, millest 250 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 1000 krooni hagi esitamisel (tl 7,8) ning õigusabikulud summas 1 500 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni väljamõistmine. Vastavalt

§ 172

lg-le 9; 144 p 7 ja

§ 483

lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Tartu Maakohtu 29.01.2010 määrusega jäeti Dominus Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus K. L. vastu

§ 483lg 2 p 3 alusel rahuldamata.

Seega on hageja esitanud hagiavalduse kohtule rohkem kui 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest. Seega ei loe kohus maksekäsu kiirmenetluse kulusid hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 1 500 krooni on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt K. L. välja mõista OÜ Dominus Inkasso kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni ja hageja esindaja kulu summas 1 500 krooni, kokku seega menetluskulu 2 500 krooni. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.