Obsah (4)

§ 164§ 101§ 108§ 113

2-08-94625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2010. a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-94625 Ts

) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja esitas vastuväite, et telefoniteenuste eest esitati talle suurem arve, kui lepingus krediidipiiri kokku lepiti. Kohus leiab, et vastuväide ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest. Liitumislepingus on krediidipiirikas märgitud 800 krooni, kuid täpsustusena seisab lepingus, et krediidipiiri ületamine annab Radiolinja Eesti AS-le õiguse piirata ja peatada kliendile mobiiltelefoniteenuste osutamine. Sama sätestab ka Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirja (t lk 29, 33-35) p 5.1.

1. Lepingut allkirjastades on klient nõustunud nimetatud üldeeskirja kohaldamisega enda suhtes. Seega andis krediidipiir teenuse pakkujale õiguse aga ei pannud kohustust kõned sulgeda. Samas jäävad kostjal esitatud arved ka kogusummas alla nimetatud krediidipiiri. Võlgnevuse summa kasvas tunduvalt viimase esitatud arvega (02.04.2005) seoses lepingu ülesütlemise käsitlustasuga. Kostja esitas vastuväite nõuete aegumise kohta, millele hageja vastu vaidles. Kohus leiab, et nõuded ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg hakkab vastavalt TsÜS § 147 lg 3 kulgema kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, kui aga nõue muutuks sissenõutavaks arve esitamisega, siis hakkab aegumine kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik sai arve esitada. Pooled olid mobiiltelefoni järelmaksu lepingus kokku leppinud tasumise osamaksetena, kusjuures esimene osamakse tuli tasuda 18.01.2005.a. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 esimesele lausele, hakkas aegumine kulgema 01.01.2006.a. Teenuste osutamise eest esitas teenusepakkuja arved, millele oli igakord märgitud tasumise tähtaeg. Nimetatud tähtaja saabumisel muutub arve sissenõutavaks. Seega muutus esimene arve sissenõutavaks pärast 18.01.2005.a ja aegumine hakkas tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 teisest lausest kulgema samuti 01.01.2006a. Kuna kõik järgnevad arved muutusid sissenõutavaks vastavalt pärast 18.02, 18.03 ja 19.04.2005, hakkas ka nende puhul aegumine kulgema 01.01.2006.a. Aegumine oleks kõigi arvete ja järelmaksu osas lõppenud seega 31.12.2008.a. Aegumist saaks kohaldada, kui hageja ei oleks esitanud enne aegumise lõppu avaldusi maksekäsu kiirmenetluses (vastavalt 19.
2. ja 22.12 2008). Nimelt sätestab TsÜS § 160 lg 1, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja lg 2 kohaselt võrdsustatakse hagiga ka avaldus maksekäsu kiirmenetluses. Asjaolu, et kostja avalduse materjale kätte ei saanud ei muuda aegumise peatumist, sest peatumiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kohtule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud nõuded ei ole aegunud. Kosjal olid lepingud sõlmitud ja täitmata kohustus Radiolinja Eesti AS-le (hilisema ärinimega Elisa Eesti AS), kes loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale 30.06.2008 vastvalt

§ 164

ja lepingu p 5.1.8.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on Radiolinja Eesi AS-ga lepingut sõlmides nõustunud ka Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirja (edaspidi Eeskiri) kohaldamisega enda suhtes. Eeskirja p 4.2.2. kohaselt oli kostjal kohustus tasuda õigeaegselt esitatud arved. Kostja on jätnud oma kohustuse täitmata, mistõttu on hageja nõue põhivõla osas summas 4879.10 krooni põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 113

lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeskirja p 6.9 arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 3 2-08-94625 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud perioodil 20.04.2005-10.12.2009.a teenuste osutamise eest tähtaegselt tasumata summalt viiviste suuruseks 4396,24 krooni ja mobiiltelefoni ostu-müügilepingu alusel perioodil 19.06.2006-10.12.2009.a viiviste suuruseks 6000.75 krooni. Hageja palub hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt aga välja mõista viivised vaid osaliseltsummas 4877.10 krooni. Kostja vaidles viivistele vastu põhjusel, et need on liiga suured. Kohus märgib, et kuna kostja on olnud teadlik tasumisele kuuluvatest arvetest ja ei ole neid siiski tasunud, pidi ta arvestama ka mittetatsumise tagajärgedega s.o viiviste tasumise kohutuse tekkimisega. Hageja on niigi viiviseid vähendanud enam kui poole võrra. Kohus leiab, et viiviste summa on õiguslikult põhjendatud ja nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid Maimu Laumets Kohtunik 4