← Eesti

2-10-32984/10

Obsah (16)§ 187§ 322§ 407§ 444§ 367§ 445§ 468§ 391§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 144§ 340§ 150

2-10-32984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.november 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 78-81), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 09.09.2010 (tl 86).

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 30.septembril 2005 tarbijakrediidilepingu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 37 000 krooni krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,99% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S.1.0. Algselt kokku lepitud üldtingimusi on krediidiandja hiljem ühepoolselt muutnud üldtingimuste p 6.2. sätestatud korras. Kuna kostja ei teatanud hagejale üldtingimuste muutmisega mittenõustumisest ega lepingu lõpetamise soovist, hakkasid tagatiseta laenudele 2

(5)kohaldatavad uued krediidilepingute üldtingimused S kostja suhtes kehtima ühekuulise etteteatamistähtaja möödumisel, so 14.aprillist 2006. Kostja rikkus laenulepingust tulenevat kohustust korduvalt. Hageja hoiatas 18.juunil 2008 kostjale saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2- nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu ütles hageja 10.juulil 2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 6.6 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Neil asjaoludel esitas BIGBANK AS hagi T. R. vastu 53 391, 12 krooni nõudes, millest 31 533, 26 krooni on tagastamata krediidisumma; 5 655, 39 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 386, 78 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 09.07.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 15 815, 69 krooni ning arvestades

§ 367

sätestatut välja mõista kostjalt alates 10.juulist 2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,99 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3,6; 101 g 2 ; 108 lg 1, 113 lg1; 402; 415; 416. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

§ 407

lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 53 391, 12 krooni ning arvestades

§ 367

sätestatut alates 10.juulist 2010 kuni tagastamata krediidisumma, so 31 533, 26 krooni täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,99 % tagastamata krediidisummalt aastas. 3

(5)Kohus on 24.augusti 2010 määrusega hagi tagamise abinõuna seadnud kostjale kuuluvale kinnistule, registriosa nr 1578504 kohtuliku hüpoteegi summas 31 533, 26 krooni ja arestinud kostjale kuuluvad pangakontod ja –hoiused Eesti Vabariigi krediidiasutustes 21 857, 86 krooni ulatuses.

§ 445

lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja on tasunud kostjale hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise summas 3 153, 33 krooni ( tl 71).

§ 391

lg 1 sättest tulenevalt ei esine hagi tagamisega teisele poolele tekkiva võiva kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid tagatud hagi rahuldamise korral, mistõttu tuleb BIGBANK AS-le tagastada hagi tagamisega kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks antud tagatis summas 3 153, 33 krooni.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja 105 krooni riigilõiv menetlusdokumentide elektroonilise väljatrüki eest ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 1 500 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud ka riigilõivu hagi tagamise avalduse esitamisel 450 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 27,28, 29, 50, 78).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 1, lg 2 p 1, lg 3 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades

§-s 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 sätestatut tasunud hagihinnalt, so 31 533, 26 kroonilt riigilõivu 7 500 krooni ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 krooni. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv kokku 7 950 krooni. Vastavalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 1 500 krooni on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt T. R. välja mõista AS BIGBANK kasuks riigilõiv kokku 7 950 krooni ja hageja esindaja kulu summas 1 500 krooni, kokku seega menetluskulu 9 450 krooni. 4

(5)Hageja on vastavalt RLS § 57 lg 2 kandnud veel menetluskuluna riigilõivu 5 krooni lehekülg menetlusdokumentide, hagiavalduse ning selle lisade 21 lehekülje elektroonilise väljatrüki summas 105 krooni.

§ 340

lg 4 ( jõustunud alates 01.01.2010) kohaselt kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Seega on hageja tasunud riigilõivu 105 krooni toimingu eest, mis vastavalt

§ 340lg 5 on riigilõivuvaba.

Eeltoodut arvestades tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskuluna riigilõiv menetlusdokumentide elektroonilise väljatrüki eest summas 105 krooni. Hagejal on õigus

§ 150lg 1 p 1, lg 4 alusel esitada kohtule avaldus enamtasutud osas riigilõivu, so 105 krooni tagastamiseks. Kohtunik: 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.