lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3
lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus, võttes aluseks ajutise halduri esitatud seisukoha, määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 20 000 krooni ning teatas, juhindudes
Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; võlgniku majandustegevus on lõppenud; võimalike vara tagasivõitmise ja kahju hüvitamise nõuete menetlemine on seotud rahaliste kulutustega; pankrotiavalduse esitaja ega võlausaldajad 4
lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud tema poolt tuvastatud võlgniku maksejõuetuse põhjused, millest ei nähtu, et ta oleks tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on süüteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Seoses OÜ Capone maksejõuetuse tekkimisega märgib ajutine haldur formaalse rikkumisena ära ka OÜ Capone juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemise, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmises, kui äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, kuid nimetatu on maksejõuetuse ilmnemise järgne rikkumine, mitte ei ole äriühingu maksejõuetuse põhjuseks. Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ Capone juriidilise isikuna. Pärast äriühingu likvideerimist tuleb OÜ Capone dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Gert Goršunov.
lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt OÜ Capone puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas võlgnikult nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei olnud kohtul võimalust
kohaselt võlgnikul vara puudumise korral jätta nimetamata ajutist pankrotihaldurit, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 7 025 krooni ja kulutusteks 3 198,54 krooni (tl 105-106). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 7 025 krooni (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitamiseks 3 198,54 krooni (sisaldab käibemaksu) OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr 71 § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama korra § 1 lg 6 kohaselt võib kohus 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.