, varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. Lähtuvalt PKS § 131 lg 1, lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut ning PKS § 187 p 1 kohaselt, eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Vanem vajab lapse nimel kinnisasja võõrandamise tehingu tegemiseks kohtu nõusolekut. 2
lg 1, kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus leiab, et kinnisasja võõrandamine on lapse huvides ning sellega ei rikuta lapse õiguseid. Lapsele kuuluv 6/8 mõttelist osa korteriomandist koormab lapse vanemaid majanduslikult, kuna korter vajab kapitaalremonti ja selles keegi ei ela, korterit üürile anda ei ole ilma remonti tegemata võimalik. Korteri hoolduseks on vajalik regulaarselt tasuda kommunaalkulude eest, milleks lapse vanematel raha ei jätku. Laps ise elab oma ema juures ning arvestades lapse vanust 9 aastat, ei vaja ta eraldi eluruumi lähitulevikus. Avaldus tuleb rahuldada ja lapse vanematele tuleb anda luba lapse nimel kinnisasja võõrandamiseks tehingu tegemiseks – võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks. Lähtuvalt PKS § 130, vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides PKS §-s 186 sätestatut ning PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
lg 2 ja lg 3, kohus võib teha vanematele ettekirjutuse lapse vara nimekirja ja vara valitsemise aruande esitamiseks. Vanemad peavad kinnitama vara nimekirja õigsust. Kui nimekiri on puudulik, võib kohus oma määrusega teha nimekirja koostamise ülesandeks valla- või linnavalitsusele. Kohus võib teha ettekirjutuse lapse raha kindlal viisil paigutamiseks või seada raha väljavõtmise tingimuseks kohtult sellekohase loa saamise. Kui lapse vara hulka kuuluvad väärtpaberid või väärtesemed, võib kohus last esindavale vanemale panna samasugused kohustused, mis lasuvad eestkostjal. Avaldajaid tuleb kohustada peale lapse kinnisasja võõrandamist paigutama võõrandamisest saadud raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, sealjuures tuleb teha märge, et kontot võib käsutada vaid kohtu nõusolekul. Avaldajatel tuleb esitada kohtule aruanne lapse raha paigutamise kohta. Aruandes tuleb märkida kinnisasja võõrandamise tehingu väärtus ja krediidiasutuse andmed, kuhu lapse raha paigutati, sealhulgas konto number ja konto omaniku andmed. Aruanne tuleb esitada kohtule kirjalikult ühe kuu jooksul arvates lapse kinnisasja võõrandamisel omandaja poolt hinna tasumisest vanematele, kuid mitte hiljem kui 01. veebruar 2011. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. /---/. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.