Obsah (6)

§ 206§ 202§ 203§ 204§ 179§ 172

2-10-58693 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-58693 Tsiviilasi Narva linna avaldus pikendami

§ 206

lg 1); - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (

§ 206

lg 2); - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (

§ 202

, § 184); - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete 1/5 2-10-58693 täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 30. novembril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (

§ 202

, § 194 lg 2); - teatama kohtule oma elukoha muutusest (

§ 202, § 193 lg 1).

1. Lugeda M M jätkuvalt teovõimetuks valimisõiguse tähenduses.
2. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.
3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest (TsMS § 531 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 24.11.2010.a Viru Maakohtule avalduse M M määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt Narva Linnakohtu 20.01.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2-4590/02 seati M M üle eestkoste ning määrati tema eestkostjaks L M. M M on psüühikahäirega isik. Vastavalt Narva Haigla psühhiaater Ilona Kalugina poolt 03.08.2010.a väljastatud tõendile M M on diagnoositud raske vaimne alaareng ja epileepsia. Avaldaja on seisukohal, et M M on piiratud teovõimega isik ja eetskote vajadus ei ole ära langenud. M M eestkostja L M täidab oma eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt. Ta andis kirjaliku nõusoleku olla ka edaspidi M M eestkostjaks. Avaldaja on seisukohal, et L M oma isikuomadustelt ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes M M huve kaitsma. M M esindaja arvamus M M riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Anti Aasmaa esitas kohtule kirjaliku seisukoha M M eestkostja ametiaja pikendamise vajaduse kohta. 10.12.2010.a ärakuulamise käigus esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et M M vajab eestkostet. M M ei saa aru eestkoste olemusest ja oskab vastata üksnes lihtsustatud küsimustele. Tehinguid ei ole eestkostetav iseseisvalt võimeline teostama. Vestlusest eestkostetava ja eestkostja kandidaadiga on esindaja veendumusel, et on vajalik eestkoste seadmine 5 aastaks. M M ei saa iseseisvalt ilma oma ema abita hakkama. Ema hoolitseb tema eest igapäevaselt. Esindaja on arvamusel, et L M on sobiv eestkostja kandidaat. Tegemist on eestkostetava emaga, kes on ka varem aastaid tema eestkostjaks olnud. Kuni 01.07.2010.a teostas järelevalvet eestkostjate üle kohalik omavalitsus. Narva Linnavalitsuse avaldusest ei nähtu, et eestkostja senises tegevuses oleks esinenud minetusi. Seetõttu ei ole põhjust kartuseks, et ta ei täidaks ka eestkostja ülesandeid edaspidiselt sarnase pühendumusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2/5 2-10-58693 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohus 20.01.2001.a otsusega seadis M M üle eestkoste tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostjaks määrati L M. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 taotleb avaldaja M M määratud eestkostja ametiaja pikendamist. TsMS § 528 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

§ 202

kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

§ 203

lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab M M psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja on arvamusel, et ei ole käesolevaks ajaks ära langenud M M eestkostja määramise vajadus. TsMS § 528 lg 3 kohaselt eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kohtule esitatud Narva Haigla psühiaater Ilona Kalugina tõendist nähtub, et M M oli arsti vastuvõtul 03.08.2010.a. Psühhiaatri diaagnos M M suhtes on raske vaimne alaareng, epilepsia. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 477 lg 4 kohaselt kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab piisavaks M M ärakuulamisest talle määratud esindaja kaudu, kes on isiklikult eestkostetavaga kohtunud, temaga vestelnud ning esitanud kohtule kirjaliku seisukoha. M M esindaja on arvamusel, et M M vajab jätkuvalt eestkostet. Lähtudes kohtule esitatud M M tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ning tema esindaja arvamusest leidis kohus, et M M eestkoste vajaduse kindlaks tegemiseks ei ole vaja läbi viia uut ekspertiisi.

§ 204

lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

§ 204lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. 3/5 2-10-58693 Vastavalt Ts

MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L M on andnud oma kirjaliku nõusoleku M M eestkostjaks olemiseks (tl 9). Kohus leiab, et Larissa Makarenkova on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et L M ametiaja pikendamine M M eestkostjana on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkostja ülesannete ring tuleb jätta endiseks. Arvestades M M esineva vaimuhaiguse olemust ja laadi, leiab kohus, et M M ei ole endiselt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid. Kohus leiab, et eestkoste on vaja seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

§ 203

lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus pikendab M M eestkostja L M ametiaega kolmeks aastaks, s.o kuni 17.12.2013.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (

§ 179

lg 1).

§ 172

kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

§ 206

lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkostet lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi ja ekspertiisi kulud) riigi kanda. 4/5 2-10-58693 Geete Lahi Kohtunik 5/5