← Eesti

2-09-24352/21

Obsah (7)§ 174§ 138§ 139§ 124§ 144§ 175§ 8

2-09-24352 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2010 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-24352 Tsiviilasi Kinnisvararent OÜ hagi Lõunalae

§ 174

lg 3 kinnitab hageja, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-09-

  1. Eeltoodust lähtudes taotleb hageja rahuldada taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja leiab, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendatamatud. Hageja esindaja on hagejale esitanud arve nr 091 summas 7 500 krooni. Esitatud tõenditest ei nähtu, et nimetatud arve oleks hageja poolt üleüldse tasutud erinevalt eelnevatest arvetest. Samuti on ebamõistlik arve esitamise kuupäev, 06.09.2010, kuivõrd Võru kohtumajas toimunud istungitest on aega möödunud 8 kuud. Kostja leiab, et arvetel kajastatud ajalised töömahud ( kokku pisut üle 7 h) pole mõistlikud, arvestades asja sisu. Tegemist polnud niivõrd keeruka vaidlusega. Kostja peab mõistlikuks ajakuluks vaidluses kuni 4 h arvestades esitatud dokumentatsiooni mahtu ning vaidlust. Kostja ei aktsepteeri hageja väidetavaid autorendi kulusid. Küsimus oli vaid hageja mugavuses. Hageja oleks saanud tulla Võrru liinibussiga. Tuginedes bussireisid.ee väljavõttele liigub Tallinn ja Võru vahel liinibusse väga tihedat. Seega polnud põhjendatud rendiauto võtmine. Tegemist on ebamõistliku kuluga ja kostja leiab, et seda ei tule temal hüvitada Tuginedes eeltoodule palub kostja osaliselt jätta hageja menetluskulude nõude rahuldamata. Kostja märgib, et rahuldada tuleks üksnes põhjendatud ja mõistlikudmöödapääsmatud kulud ja need mõistlikes piirides. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED
  2. Kinnisvararent OÜ esitas kohtusse hagi Lõunalaenud OÜ vastu põhivõlgnevuse 16 920 krooni, viivis alates 11.03.2009 kuni hagi esitamiseni summas 309, 88 krooni nõudes. Hageja on esitanud ka nõude välja mõista viivis 0,03% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Tartu Maakohtu 3.veebruari 2010 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus ja viivis kokku 17 229 krooni ja hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses määratud suuruses põhinõudelt 16 920 kroonilt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 26.maist 2009 kuni põhinõude täitmiseni. Poolte menetluskulud jäeti nende endi kanda. Tartu Ringkonnakohtu
  3. juuni 2010 otsusega rahuldati Kinnisvararent OÜ apellatsioonkaebus ning tühistati Tartu Maakohtu 3.veebruari 2010 otsus osas, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus. Otsusega tehti tühistatud osas uus otsus, millega jäeti menetluskulud maakohtus Lõunalaenud OÜ kanda. Muus osas jäeti Tartu Maakohtu 3.veebruari 2010 otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäeti Lõunalaenud OÜ kanda. Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni 2010 otsus jõustus 12.augustil 2010.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. 2.

§ 138

lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139lg 2, 3 tuleb 2

(5)riigilõiv tasuda hagilt ja apellatsioonkaebuselt, kusjuures sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt hageja kohtukuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4 000 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni. Vastavalt

§ -dele 122 lg 1, 2 on tsiviilasja hind hagihind ning hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 124

lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Seega on käesolevas asjas arvestades

§-des 122 lg 1, 2; 124 lg 1 sätestatut hagihind 16 920 krooni ning vastavalt RLS § 56 lg 1 tuleb nimetatud hagihinnalt tasuda riigilõivu 4 000 krooni. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arvestades

§-des 138 lg 2; 139 lg 2 p 1, 3 sätestatut kohtukuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 4 000 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 1 000 krooni. 3. Vastavalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja taotleb tema lepingulise esindaja kulude, õigusabikulude väljamõistmist summas 10 584 krooni.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

Vastavalt

§ 175

lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt, võimaldab 16 920 kroonise tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 25 000 krooni. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, samuti toimingute mahu ja nendeks kulunud aja. 4. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist nelja esitatud arve alusel. Arve nr 038/2009, 21.aprillist 2009 on esitatud konsultatsioon VÕS-s, arvamuse ja nõudekirja koostamise eest mahuga 1 tund summas 944 krooni (tl 107). Hageja on esitanud hagi kostja vastu kohtusse 25.mail 2009. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on koostanud kostjale kohtueelses menetluses 29.aprillil 2009 nõudekirja (tl 7-8). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-63-10 selgitanud, et menetluskuludeks

-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda

-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega ei loe kohus põhjendatuks hageja esindaja kuluks 3

(5)kostjalt väljamõistmiseks kohtueelses menetluses 29.aprillil 2009 esitatud nõudekirja koostamise ja saatmise eest kostjale arvet nr 038/2009 summas 944 krooni. Arve nr 047/009 on väljastatud hagiavalduse koostamise eest Lõunalaenud OÜ vastu mahuga 1 tund summas 1 180 krooni (tl 109). Arve nr 074/ 2009 on esitatud esinduse eest Võru kohtumaja hagis OÜ Lõunalaenud vastu käsunduslepingust tuleneva võla ja viivise nõudes, sh arvamuse koostamise eest kostja vastusele mahuga 0,45 tundi summas 960 krooni. Arve nr 091/2010 on esitatud õigusabi osutamise eest mahuga 4,5 tundi summas 7500 krooni. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on hageja esindaja kulud seotud hageja esindamisega käesolevas tsiviilasjas Võru kohtumajas, sh kostja tõenditega tutvumine, analüüsimine ja 05.01.2010 seisukoha koostamine mahuga 2 tundi summas 2 000 krooni ning Võru kohtumaja 13.01.2010 istungil osalemist summas 3000 krooni (kokkuleppel). Samuti hõlmates hageja esindamist Tartu Ringkonnakohtus, sh maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine ja 14.06.2010 kohtuotsusega tutvumine ja analüüsimine mahuga 2 tundi summas 2 000 krooni. Nimetatud arve sisaldab ka menetluskulude avalduse koostamist mahuga 0,5 tundi summas 500 krooni. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse 2,5 lehel (tl 2-4). Hageja on esitanud arvamuse kostja vastuse kohta 1,5 lehel (tl 41-42). Hageja esindaja on esitanud seisukoha kostja tõendite kohta 2 lehel (tl 61-62) ning on koostanud apellatsioonkaebuse 2,5 lehel (tl 86-88). Samuti on hageja esindaja koostanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1, 5 lehel (tl 104-105). Kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja esindaja osalenud
  1. jaanuaril 2010 toimunud kohtuistungil. Protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 13.00 ning kostja taotlusel on istung lükatud edasi kuni kella 16.00, kohtuistung lõppes 16.
  2. Kohus leiab, et käesoleva asi on suhteliselt keskmise keerukusastmega. Samuti arvestab kohus õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustamisel lisaks asja keerukuse astmele ka kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu. Käesolevas asjas on toimunud poolte vahel kirjalik menetlus, hageja esindaja on osalenud kohtuistungil, kusjuures õigusteenuse osutamise koht on asunud esindaja advokaadibüroost ligi 200 km kaugusel. Menetlus on toimunud kahes kohtuastmes. Hageja esindaja on esitanud ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt õigusabile kulutatud aeg (ca 6 tundi+ esindamine kohtuistungil) ei ole eelmärgitud toiminguid arvestades ülemäärane ning on seega põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 1 000 krooni on põhjendatud ja selle suurust ei ole ka kostja vaidlustanud. Arvestades eeltoodut, kusjuures hageja esindaja kulud on tunduvalt alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära, loeb kohus

§ 175

lg 1, 4 alusel hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 9 640 krooni. Vastuseks kostja vastuväitele arve nr 091 mittetasumise kohta, märgib kohus järgmist.

§ 174

lg 3,5 järgi lisatakse menetluskulude kindlakstegemise avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega ei nõua tsiviilkohtumenetluse seadustik, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud. 5. Hageja taotleb sõidukulude hüvitamist kokku summas 2 293 krooni. Avalduse kohaselt tulenevad hageja sõidukulud järgmiselt: 18.11.2009 istungile Tallinn-Võru -Tallinn- 4

(5)autorent 500 krooni; 13.01.2010 istungile- Tallinn-Võru-Tallinn- autorent 1 000 krooni (õhtul ei jõudnud tagastada autot, kohtuistung lõppes 16.30); 18.11.2009 bensiinikulu – 793, 40 krooni (tagasiteel Tallinnasse). Hageja on esitanud Maanteeameti tõendi ( tl 114), mille kohaselt ei ole liiklusregistris seisuga 28.08.2010 Andrus Rikk ja OÜ Kinnisvararent nimele sõidukeid registreeritud. Samuti on hageja esitanud Johnny AS arve, 18.11.2010, mille kohaselt on hageja võtnud bensiini summas 793, 40 krooni ( tl 116) ning 1autorent arved 17.novembrist 2009, summas 500 krooni ja 14.jaanuarist 2010 summas 1 000 krooni ( tl 115, 118).

§ 144

p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidukulu, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja sõidukulu on tekkinud seoses sellega, et Kinnisvararent OÜ asukoht on Tallinnas. Kohtuistungi protokollidest nähtub, et hageja seaduslik esindaja Andrus Rikk on osalenud 18. novembril 2009 ja 13.jaanuaril 2010 toimunud istungitel Võru kohtumajas. Seega soovib hageja sõidukulude hüvitamist autorendi ja kütuse tasumise eest summas 2293, 40 krooni kahel kohtuistungil osalemise eest. Kohus leiab, et antud asjas poole sõidukulude hüvitamisel on

§ 8

lg 2 alusel põhjendatud kohaldada „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatust ja korda“, mille p 57, 59 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega kantud sõidukulud, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonna, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab asukohta, riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi põhjendatud taotlusel summas 2 krooni iga läbitud kilomeetri kohta. Hageja on kohtuistungil käinud marsruudil Tallinn- Võru-Tallinn kahel korral kokku 1 028 kilomeetrit (vahemaa Tallinn-Võru on 257 km, seega ühel kohtuistungil käimine 514 km). Seega loeb kohus põhjendatuks hageja kahel kohtuistungil osalemise eest sõidukulu kokku 2 056 krooni. 6. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 14.juuni 2010 otsusega jäeti Kinnisvararent OÜ menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Lõunalaenud OÜ kanda, siis tuleb Lõunalaenud OÜ-lt Kinnisvararent OÜ kasuks välja mõista menetluskulu kokku 16 696 krooni. Kohtunik: 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.