← Eesti

3-10-2283/20

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2283 Haldusasi M. S. kaebus Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  3. mai
  4. a käskkirja nr 202-dm tühistamiseks M. S. kaebus Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  5. mai
  6. a käskkirja nr 206-dm tühistamiseks ning õigusvastaseks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise aeg ja vorm Avalik kohtuistung
  7. detsembril
  8. a Tallinnas Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – M. S.; Vastustaja – Murru Vangla, esindaja Merit Jõgi Menetlustoiming Kaebetähtajast kinnipidamise ja kaebuse lubatavuse kontrollimine RESOLUTSIOON
  9. Jätta rahuldamata M. S. taotlus ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  10. mai
  11. a käskkirja nr 202-dm tühistamiseks esitatud kaebuses. Lõpetada selles osas haldusasja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel.
  12. Jätta rahuldamata M. S. taotlus ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  13. mai
  14. a käskkirja nr 206-dm tühistamiseks esitatud kaebuses. Lõpetada selles osas haldusasja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel.
  15. Jätta HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata M. S. kaebus Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  16. mai
  17. a käskkirja nr 206-dm õigusvastaseks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Haldusasi nr 3-10-2283
  19. aprillil
  20. a ei täitnud kinnipeetav M. S. Murru Vangla vangistusosakonna vanemvalvuri M. E.i korduvat korraldust panna kaela nimesilt, vaid hoidis nimesilti käes, öeldes, et ei pane nimesilti kaela.
  22. mail
  23. a andis Murru Vangla vangistusosakonna juhataja käskkirja nr 202-dm, millega määrati kinnipeetav M. S.le vangistusseaduse (edaspidi: VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks.
  25. mail
  26. a esitas M. S. Murru Vangla
  27. mai
  28. a käskkirja nr 202-dm peale vaide. Vaide esitaja ei nõustunud määratud distsiplinaarkaristusega põhjusel, et tal ei olnud võimalik korraldust täita, kuna nimesildi nöör oli liiga lühike ega mahtunud üle pea, mistõttu oli antud korraldus teda alandav.
  29. Murru Vangla direktor jättis
  30. juuni
  31. a vaideotsusega vaide rahuldamata, leides, et Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  32. mai
  33. a käskkiri nr 202-dm oli antud õiguspäraselt pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel.
  34. M. S. esitas
  35. septembril
  36. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  37. mai
  38. a käskkirja nr 202-dm õigusvastaseks tunnistamiseks. Samas kaebuses vaidlustati
  39. mai
  40. a käskkirja nr 206-dm, mille alusel algatati teine haldusasi numbriga 3-
  42. Tallinna Halduskohus jättis
  43. septembri
  44. a määrusega M. S. kaebuse käiguta, pidades vajalikuks täpsustada kaebuses esitatud taotlusi ning kohustas kaebuse esitajat esitama kohtule põhjendused, miks on kaebus esitatud tähtaega rikkudes.
  46. septembril
  47. a saabus Tallinna Halduskohtusse M. S. taotlus kaebuse nõude muutmiseks. Kaebuse esitaja taotleb Murru Vangla
  48. mai
  49. a käskkirja nr 202-dm tühistamist ja Murru Vangla kohustamist tagastada kaebuse esitajale ära võetud isiklikud asjad. Kaebuse esitaja põhjendab kaebuse esitamise tähtaja rikkumist päringute esitamisega Murru Vangla direktorile, kelle puhkuse tõttu ei saanud kaebuse esitaja vastuseid.
  50. Tallinna Halduskohtu
  51. oktoobri
  52. a määrusega võeti M. S. kaebus Murru Vangla
  53. mai
  54. a käskkirja nr 202-dm tühistamiseks menetlusse. Haldusasi nr 3-10-2423
  56. aprillil
  57. a ei allunud kinnipeetav M. S. vangistusosakonna valvur H. R.u korraldusele paljastada ülakeha. Korraldus oli antud võimalike traumade ja tätoveeringute tuvastamiseks.
  59. mail
  60. a andis Murru Vangla vangistusosakonna juhataja käskkirja nr 206-dm, millega määrati kinnipeetav M. S.le VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine viieteistkümneks ööpäevaks. 2
  62. mail
  63. a esitas M. S. Murru Vangla
  64. mai
  65. a vangistusosakonna juhataja käskkirja nr 206-dm peale vaide. Vaide esitaja ei nõustunud määratud distsiplinaarkaristusega põhjusel, et korraldus oli ahistav ning rikkus kaebaja inimõigusi.
  66. Murru Vangla direktor jättis
  67. juuni 2010.a. vaideotsusega vaide rahuldamata, leides, et Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  68. mai
  69. a käskkiri nr 206-dm oli õiguspärane.
  70. M. S. esitas
  71. septembril
  72. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  73. mai 2010.a. käskkirja nr 206-dm õigusvastaseks tunnistamiseks, tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks kartseris veedetud päeva eest 900 krooni, 15 päeva eest kogusummas 13 500 krooni. Samas kaebuses vaidlustati Murru Vangla
  74. mai
  75. a käskkirja nr 202dm (teine distsiplinaarasi), mille alusel algatati haldusasi nr 3-10-
  77. Tallinna Halduskohus jättis
  78. septembri
  79. a määrusega M. S. kaebuse käiguta, pidades vajalikuks täpsustada kaebuses esitatud taotlusi ning kohustas kaebuse esitajat esitama kohtule põhjendused, miks on kaebus esitatud tähtaega rikkudes.
  81. septembril
  82. a saabus Tallinna Halduskohtusse M. S. kaebuse täiendus, milles palutakse tuvastada Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  83. mai
  84. a käskkiri nr 206-dm tühisus põhjendusel, et see on väljastatud mittepädeva isiku poolt. Samuti palub kaebuse esitaja nimetatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist ning Murru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist summas 13 500 krooni.
  86. septembril
  87. a kuupäeva kandvas kaebuse täienduses palub kaebuse esitaja tühistada Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  88. mai
  89. a käskkirja nr 206-dm. Kaebuse eesmärk on see, et vanglatöötajaid karistataks tehtud vigade eest. Põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks seisneb selles, et vanglaametnikud tulevikus ei kordaks oma vigu ja ei petaks kinnipeetavat. Tühistamise korral soovib kaebaja kartseris viibitud aja eest hüvitist.
  90. Tallinna Halduskohtu
  91. oktoobri
  92. a määrusega tagastati läbivaatamatult nõue Murru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks 13 500 krooni väljamõistmiseks. M. S. kaebus Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  93. mai
  94. a käskkirja nr 206-dm tühistamiseks ning õigusvastaseks tunnistamiseks (tühisuse tuvastamiseks) võeti Tallinna Halduskohtu menetlusse. Liidetud haldusasi
  95. Tallinna Halduskohtu
  96. novembri
  97. a määrusega liideti M. S. kaebused haldusasjades nr 310-2283 ja 3-10-2423 ühte menetlusse. Asja numbriks jäi 3-10-
  98. Kohus pidas otstarbekaks määrata asja lahendamiseks kohtuistung, kus esimese küsimusena tuleb arutusele tühistamiskaebuste tähtaegsuse küsimus. Kohtule ei olnud kirjalike materjalide pinnalt selge kaebuse tähtaegsuse hindamise aspektist olulised asjaolud.
  99. septembri
  100. a avalduses märgib M. S.: „Ei olnud võimalik kohe edasi kaevata kuna Murru Vangla direktor hr T. E. lubas selles asjas selgust välja selgitada ja mulle sellest teada anda kui pöördusin korduvalt kui sain vaide vastused“. Sellest lausest pole võimalik aru saada, millal ja mis vormis vangla direktori poole pöörduti ning milliseid lubadusi anti. M. S. pidi esitama selgitused osundatud küsimuste kohta. Vangla pidi samuti esitama kohtule asjakohased selgitused ning lisama M. S. avaldused, kui sellised on olemas.
  101. M. S. ei esitanud määratud tähtajaks selgitusi ega tõendeid. 3
  102. Murru Vangla vastuses kohtunõudele märgitakse, et M. S. pöördus Murru Vangla direktori poole
  103. juulil
  104. a, saates direktorile oma
  105. aprilli
  106. a seletuskirja. Direktor tutvus pöördumisega samal päeval ja märkis avaldusele oma seisukoha, mida tutvustati samal päeval ka M. S.le. Rohkem pole M. S. esitanud käesolevat haldusasja puudutavaid pöördumisi. Direktor pole jaganud kaebajale mingeid lubadusi ja sellekohased tõendid puuduvad.
  108. detsembril
  109. a toimunud kohtuistungil jäi M. S. oma taotluste juurde. Murru Vangla palus kaebuse esitamise tähtaja jätta ennistamata ja lõpetada asja menetlus. KOHTU PÕHJENDUSED I
  110. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 12 lg 3 sätestab: „Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.“
  111. HKMS § 9 lg 8 ls 1 sätestab, et kui kaebuses on esitatud mitu taotlust, kohaldatakse igale taotlusele vastavat tähtaega. Kohus leiab, et haldusakti õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamise taotlused on HKMS § 9 lõigete 5 ja 6 kohaselt käesoleval juhul tähtaegsed.
  112. Tähtaega rikkudes on esitatud tühistamistaotlused Murru Vangla
  113. mai
  114. a käskkirja nr 202-dm ning
  115. mai
  116. a käskkirja nr 206-dm suhtes. Nimelt sätestab HKMS § 9 lg 3, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Praegusel juhul jäeti M. S. vaided rahuldamata
  117. juunil
  118. a tehtud vaideotsustega nr 5-3/59-1 ja 5-3/58-1, mille M. S. sai kaebuses esitatud väite kohaselt, mida kinnitab ümbrik tlk 8, kätte
  119. juulil
  120. a. Seega möödus tühistamiskaebustega halduskohtusse pöördumise tähtaeg
  121. augustil
  122. a. Kaebused esitas M. S. Tallinna Halduskohtule aga alles
  123. septembril
  124. a (vanglale edastamiseks üleandmise kuupäev ümbriku pöördel tlk 9).
  125. Kohus saaks tühistamiskaebusi menetleda üksnes juhul, kui tähtaja ületamine toimus mõjuval põhjusel. Kohus leiab, et selliseid põhjusi ei ole M. S. esile toonud ega tõendanud.
  126. juunil
  127. a tehtud vaideotsustes on selgitatud, et M. S.l on vaidluse lahendamiseks õigus pöörduda halduskohtusse. Seetõttu ei olnud kohane M. S. väidetav soov vaidlustada karistused veelkord direktori juures. Seda enam, et toimikus puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et Murru Vangla direktor pidas pärast oma vaideotsuste tegemist M. S.le määratud karistusi „vaieldavateks“ ja lubas kaebajale „asjas selgust tuua“, nagu M. S. väitis kohtuistungil. Selliste lubaduste andmist Murru Vangla ei kinnita. Kohus peab selliste lubaduste andmist ka üsna ebatõenäoliseks, arvestades, et vangla direktor oli teinud vaideotsused, millega tunnistas M. S.le määratud distsiplinaarkaristused õiguspärasteks. Toimikust nähtub (tlk 50 pöördel), et alles
  128. juulil
  129. a, s.o mitte kohe pärast vaideotsuste saamist nagu kaebaja väitis kohtuistungil, esitas M. S. vangla direktorile tutvumiseks oma
  130. aprilli
  131. a seletuskirja. Direktor tutvus pöördumisega samal päeval ja märkis avaldusele oma seisukoha: „Teie avalduses väljatoodu ei ole tõsiseltvõetav ja asjakohane“. Avaldusel olevast märkest nähtub, et direktori vastust tutvustati samal päeval ka M. S.le. Murru Vangla kinnitab, et rohkem pole M. S. pä- 4 rast vaideotsuste tegemist esitanud Murru Vangla direktorile käesolevat haldusasja puudutavaid pöördumisi ning kohus peab seda kinnitust usutavaks, arvestades, et M. S. pole ise esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid. Kohus märgib, et vähemalt pärast sellise vastuse saamist pidi M. S.le olema üheselt selge, et vangla direktor ei muuda oma seisukohti. Kaebaja ei saa kergemeelselt eeldada, et seaduses ettenähtud edasise kaebamise kord, mida talle on vaideotsuses üle korratud, ei kehti ning kaebajal on võimalik sama vaidlust taasalustada esitades pärast vaideotsuse tegemist vangla direktorile uusi avaldusi.
  132. juulil
  133. a oli M. S.l veel aega, et kinni pidada kohtusse pöördumise tähtajast. Võib-olla oleks võinud olla vabandatav nt mõnepäevane tähtaja rikkumine, kuid üle kuuaja pikkune põhjendamatu viivitus ei võimalda kaebetähtaega ennistada. Vastasel korral ignoreeriks kohus kaebetähtaegade kehtestamise eesmärki ja teeks alusetult ühele hooletule isikule põhjendamatuid eeliseid võrreldes teiste kohtusse pöördujatega. Kohus leiab, et M. S.l olid kõik võimalused kinni pidada kohtusse pöördumise 30-päevasest tähtajast, kuid ta ei teinud seda endast sõltuvatel põhjustel. Tähtaja ennistamise taotlused jäetakse rahuldamata ja menetlus tühistamisnõuete osas kuulub HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetamisele. II
  134. M. S. palub tuvastada Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  135. mai
  136. a käskkirja nr 206-dm tühisuse tuginedes haldusmenetluse seaduse § 63 lõike 2 punktile 3, mille kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kaebuse esitaja arvates võib distsiplinaarkaristuse määrata üksnes vangla direktor.
  137. M. S. väide on kohtu hinnangul õiguslikult ilmselgelt põhjendamatu. Vangistusosakonna juhatajal on kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise pädevus tulenevalt VangS § 64 lõikest 4 ja justiitsministri
  138. novembri
  139. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-st
  141. Kohtu arvates on ilmne ka muude haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 loetletud tühisuse aluste puudumine. Kaebus tuleb selle nõude osas jätta HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata kui ilmselgelt perspektiivitu. III
  142. Viimaseks tuleb võtta seisukoht nõude osas tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  143. mai
  144. a käskkiri nr 206-dm. Sellise konstateeriva sisuga kohtulahendi saamiseks peab kaebuse esitajal olema HKMS § 7 lg 1 kohaselt põhjendatud huvi.
  145. M. S. väidab, et õigusvastasuse tuvastamiseks on tal preventiivne huvi, et vanglaametnikud ei paneks enam toime rikkumisi. Rikkumise all mõtleb kaebaja seda, et valvur H. R. väidetavalt lubas M. S.le tuua tutvumiseks õigusakti, mis sätestab kohustuse paljastada vanglaametniku korraldusel ülakeha; kuid H. R. seda ei teinud ja kirjutas selle asemel kaebaja peale hoopis raporti. Kohus juhib tähelepanu, et käesoleva kohtumenetluse piirid määrab ära
  146. mai
  147. a käskkirjas nr 206-dm toodud distsiplinaarrikkumine, mis seisnes selles, et M. S. ei paljastanud oma ülakeha, et kontrollida vigastuste või tätoveeringute olemasolu. Kohus on seisukohal, et vanglaametnik ei pea koos suulise korralduse andmisega näitama kinnipeetavale õigusakti, millest tuleneb korralduse õiguslik alus. Vanglaametnike suulised korraldused on kinnipeetavatele vastuvaidlematus korras täitmiseks kohustuslikud. Sellise korralduse täitmata jätmist ongi M. S.le ette heidetud ning käesolevas asjas ei ole vajalik hinnata seda, kas H. R. andis M. S.le lubaduse tuua hiljem näitamiseks õigusakti või mitte. Kuna selles osas kohtuotsuses seisukohta ei võeta, puudub kaebuse esitajal sellel alusel põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks. 5
  148. Teoreetiliselt võib veel kõne alla tulla võimalik kahju hüvitamise nõue alusetult kantud kartserikaristuse eest. Kuid siinkohal tuleb arvestada praeguseks kujunenud menetluslikku situatsiooni – karistus on määratud kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga ning kaebuse esitaja on oma hooletuse tõttu (vt määruse põhjenduste I osa) jätnud karistuse õigeaegselt vaidlustamata. See välistab riigivastutuse seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kahju hüvitamise nõude rahuldamise, mistõttu pole võimaliku õigusvastasuse tuvastamine kaebajale ka sellel alusel vajalik.
  149. Seega puudub kaebuse esitajal reaalne põhjendatud huvi Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
  150. mai
  151. a käskkirja nr 206-dm õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebus tuleb selle nõude osas jätta HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Villem Lapimaa 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.