← Eesti

2-10-46555/4

Obsah (4)§ 440§ 164§ 181§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 16.november 2010.a. Paide kohtumaja 2-10-46555 Tsiviilas

§ 440lg 1 kohaselt hagi rahuldada.

Vastavalt

§ 440

lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 440

lg-le 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 2 lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). Osundatud sätete alusel ning hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud mitte ainult seetõttu, et hageja viibib kinnipidamiskohas, vaid pooled on kinnitanud, et nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks.

§ 164

mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, kui kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude jaotamist teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust kohtus abielu lahutamiseks, vastupidiselt hagejale, kes ei nõustunud abielu lahutama perekonnaseisuametis. Kohus vabastas hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest hagi esitamisel

§ 181

lg 1 alusel põhjusel, et ta ei olnud suuteline riigilõivu tasuma hagi esitamisel. Kohus leiab, et T M ei ole suuteline riigilõivu tasuma ka lähemate aastate jooksul, kuna ta on kinnipeetav Tartu Vanglas kuni 09.06.2014.a. Vara, mille arvel taotlejal oleks võimalik riigilõiv tasuda, puudub. Seega tuleb T M vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest

§ 190lg 7 alusel.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.