1,, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Asjaolud ja hageja nõue. 08.12.2009 esitas OÜ ITM Inkasso Viru Maakohtusse hagi V N` vastu põhivõlgnevuse viivise, kokku summas 12 088 krooni nõudes. ja Hagiavalduse asjaolud 15.08.2008 sõlmis kostja OÜ-ga Placet Group SMS kiirlaenulepingu 5000 krooni saamiseks (laenuperiood 30 päeva). 15.08.2008 rahuldati hageja laenutaotlus ja summa 5000 krooni kanti kostjale panga maksekorraldusega üle. Kostja on korduvalt kasutanud OÜ Placet Group´finantseerimisteenuseid. Laenu tagastamise tähtpäevaks (14.09.2008) ei ole kostja laenu intressidega nõuetekohaselt tagastanud, samuti ei ole reageerinud laenuandja korduvalt tehtud meeldetuletustele. Laenuandja OÜ Placet Group poolt loovutati laenulepingust tulenev võlanõue hagejale, s.o OÜ-le ITM Inkasso. Võlgnevuse likvideerimise osas leidis hageja kostjaga kohtuvälise lahenduse. Kostja tunnistas hagejale võlgnevust summas 6549 krooni ning 23.09.2008 sõlmisid pooled kompromissina võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva võla tasumise kokkuleppe nr 25586, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt (13 kuud – 17.10.2008 – 17.19.2009) summas 1005 krooni. Võla tasumise kokkuleppega nõustumseks pidi kostja tasuma hagejale kokkuleppe sõlmimise tasu 350 krooni. 06.10.2008 on kostja kinnitanud kokkulepet graafiku sõlmimise tasuga, mille tasumise maksekorralduses on märgitud: “V N MG-25586”. Maksjaks oli P N. Hageja oli arvamusel, et nimetatud isik on kostjaga seotud isikuks ning hageja eeldas heauskselt, et kostja loeb end kokkuleppega seotuks TsÜS § 68 lg3 ja VÕS § 9 lg 1-2 alusel (teoga väljendatud nõusolek). Võla tasumise kokkuleppe järgi on kostja tasunud 23.10.2008 summa 1005 krooni selgitusega: MG-25586), mida hageja arvestab 17.10.2008 osamaksena. 17.11.2008 jättis kostja osamakse tasumata ja viivitab kohustuse täitmisega käesoleva ajani. Hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks põhisumma 6044 krooni. Kostjaga peetud läbirääkimised tulemusi ei andnud, mistõttu hageja esitas 29.12.2008 kohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluse korras võlgnevuse nõudes. 09.11.2009 jättis kohus määrusega avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmine ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses. Poolte vahel on sõlmitud võlaõiguslik leping (kokkulepe) VÕS § 8 lg 1 mõttes. Maksegraafik kokkuleppe osana on oma olemuselt laenuleping VÕS § 396 lg 2 tähenduses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 94 sätestatule on hageja hagiavalduses esitanud ka viivisnõude. Vastavalt kokkuleppele on viivise määraks 1% päevas võlgnevuse summalt iga viivitatud päeva eest ning viivitatud perioodil 13.11.2008 kuni 02.12.2009 oleks kokkulepitud põhinõudelt arvestatavaks viiviseks 22 906.76 krooni. Hageja on piirdunud viivisnõudega põhinõude ulatuses, s.o. summas 6044 krooni. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel veel VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud ärakirja maksekorraldusest 5782, 15.08. 2008 laenusumma 5000 krooni ülekandmisest kostja kontole, samuti võla tasumise kokkulep2 pe nr MG-25586, 23.09.2008. Lisatud on ka maksekorraldus nr 38, 06.10.2008 summa 350 krooni tasumisest ja nr 65, 23.10.2008 1005 krooni tasumisest, mille selgitustes on märgitud „MG-25586“. Hageja menetluskulu kohtuse pöördumisel tõendab maksekorraldus nr 2333, 04.12.2009 riigilõivu tasumisest summas 1200 krooni. Hageja esindaja volitusi tõendavad volikiri ja haridust tõendav dokument. II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule märkusega „Ei ela antud aadressil“. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud kohtu poolt tuvastatud tema elukoha aadressil - xxxx - 08.06.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 22.06.2010.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagiavalduses on nõuet õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud võla tasumise kokkulepet. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 113 ja 94. 3 Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses märgitud nõude ulatuses, s.o. summas 12 088 krooni (sellest põhivõlgnevus - 6044 krooni – ja viivis 6044 krooni). Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi põhinõude osas täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on lisanud hagiavaldusele menetluskulusid tõendavad dokumendid, milleks on vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1200 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel
Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Tea Toming Kohtuotsus jõustus 06.jaanuaril 2011.a. 2011.a. Nooremreferent Tea Toming 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.