← Eesti

2-10-12691/13

2-10-12691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 15.november 2010.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-12691 Tsiviilasi R S-H hagi B H vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Istungil osalesid hageja R S-H ( ja tema esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm Istungil ei osalenud Kostja B H ( Kohtuistungi toimumise aeg 3.november 2010.a. RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Lahutada R S-H ja B H abielu, mis on sõlmitud 18.01.2006.a. Soome Vabariigis Vantaas. Kohtukulude jaotus Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
  3. 17.03.2010.a. esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 18.jaanuaril 2006.aastal Soome Vabariigis Vantaas. Sellest abielust on sündinud a. tütar B H. Käesoleval ajal elab laps emaR S -Hi juures. Pooled abiellusid Soomes, kuid veebruaris 2006.a. kolisid elama Iraaki. Abielu oli kuni lapse sünnini normaalne, kuid siis hakkas kostja kasutama hageja vastu füüsilist vägivalda ning hageja tuli tagasi Saaremaale. Peale lapse sündi läks hageja tagasi kostja juurde, kuid ta oli endiselt vägivaldne ning ei lasknud hagejat tütrega enda juurest ära. Peale sugulaste kostmist lubas kostja hagejat lapsega koju tulla. Käesolevaks ajaks on B H 1

(2)2-10-12691 uuesti abielus kohaliku naisterahvaga. Alates 2008.aasta aprillist pole poolte vahel enam olnud abielulisi suhteid. Hageja leiab, et nende iseloomud kostjaga on erinevad, kostja on uuesti abiellunud ning selle tõttu pole enam võimalik normaalseid abielulisi suhteid taastada ning abielu tuleb lahutada. Kostja annab materiaalset abi lapse ülalpidamiseks, käib last 3-4 korda aastas vaatamas, mistõttu hageja elatise väljamõistmist ei soovi. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 29 lg.2 palub hageja lahutada tema ja kostja abielu, missugune on registreeritud 18 .jaanuaril 2006.aastal Soome Vabariigis Vantaas. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus asja lahendamist kostja osavõtuta. KOSTJA SEISUKOHT
  1. Kostja võtab hagi õigeks ja on lahutusega nõus. Kostja teatas kohtule, et tööalastel ja majanduslikel põhjustel ei ole tal võimalik kohtuistungile tulla ning et ta on nõus kirjaliku menetlusega /t.l. 87/. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta TsMS § 410 ja 414 lg 1 ja 2 alusel. Kohtukutse on kostjale kättetoimetatud ja talle on istungilt puudumise tagajärgi selgitatud. Kuni 30.06.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse (PerekS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Alates 1.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Kuna kohtuistungil hageja kinnitas, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka kostjaga leppida ega selleks leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Poolte abielusuhted on lõppenud 2008.a. aprillis. Kostja on abielu lahutuse nõude õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. R.Undrest kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.