Kohus mõistis Tehnilise Järelevalve Ametilt AS Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud, 950 000 (üheksasada viiskümmend tuhat) krooni (
Tallinna Halduskohtu 11.09.2009 kohtuotsuse alusel käivitus Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus (kohtuasi nr 3-4-1-21-09). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.05.2010 kohtumäärusega anti Tallinna Halduskohtu 11.09.2009 taotlus lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.
§-s 83 sätestatud menetluskulude koosseisu ning neid ei ole võimalik käesoleva kohtuasja raames kaebuse esitajalt välja mõista. Need kulud ei ole kantud käesolevas kohtuasjas, vaid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) alusel algatatud ja läbi viidud eraldi kohtumenetluses.
ei näe ette menetluskulude hüvitamist seoses halduskohtu taotlusel algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusega, mistõttu ei saanud ka kaebuse esitaja arvestada ega ette näha selliste kulude kandmist. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-33-09 analüüsinud menetluskulude väljamõistmist juhul, kui menetlusseadus seda otseselt ette ei näe ning leidnud, et sellist olukorda ei saa ületada
-i laiendava tõlgendamisega kaebaja kahjuks. 2) Põhiseaduslikud küsimused seonduvalt kasutustasuga kuuluvad otseselt TJA igapäevase tegevuse sfääri. Kui kohus peaks leidma, et käesoleva haldusasja raames on siiski võimalik kaebuse esitajalt välja mõista ka vastustaja poolt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kantud kulud, tuleb need jätta kaebuse esitajalt välja mõistmata põhjusel, et need ei vasta
Kohus jättis
MS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 442 lg-ga 8 rikkumisega tähelepanuta kaebuse esitaja väited, et vaidlus puudutas vastustaja poolt igapäevase tegevuse raames antud käskkirjade õiguspärasust. Selles osas ei ole määrus ka nõuetekohaselt motiveeritud. Kaevatavad haldusaktid on antud vastustaja igapäevase põhitegevuse raames ning 2 vastustajal peab olema piisav arv ja piisava kvalifikatsiooniga ametnikke ja töötajaid, kes nõustavad vastustajat tema igapäevases põhitegevuses haldusaktide andmisel ning esindavad vastustajat kohtus. Kõik vastuväited selle kohta, et vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2007 määrusega nr 99 kehtestatud TJA põhimääruse § 221 p-le 4 ja 5 on vastustaja, kelle tegevusvaldkondade hulka kuuluvad läbilaskevõime jaotamine ja kasutustasu määramine (§ 11.3, 20.3), koosseisus õigusnõunik ja jurist on jäetud menetlusrikkumisega tähelepanuta.
MS § 463 lg 2, TsMS § 442 lg-ga 8 rikkumisega on vastamata jäetud ka vastuväitele, et Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrusega nr 323 kehtestatud MKM-i põhimääruse § 18 p 4 kohaselt on ministeeriumil lausa õigusosakond, kuhu kuulub 8 juristi. Asjaolu, et kohtumenetluse käigus tuli hinnata ka kasutustasu arvutamise aluseks oleva Metoodika põhiseadusele vastavust, ei õigusta käesoleval juhul välise õigusabi kaasamist. Kohtumenetlusse kaasati MKM, kes on Metoodika välja töötanud ning pädev andma selgitusi. Koostöö kahe erineva valitsusasutuse vahel, kellest üks – vastustaja – on kaasatud isiku haldusalas, ei ole keelatud. Kohus on jätnud tähelepanuta ka väited, et käesoleva kohtuasjaga seotud kohtuasjas (nr 3-08-821), milles kaebuse esitaja samuti oma kaebusest loobus, jättis halduskohus vastustaja menetluskulud kaebuse esitajalt välja mõistmata nende põhjendamatuse tõttu. Praeguseks on kohtud võtnud vastu kaebuse esitaja kaebusest loobumise ka kohtuasjades nr 3-09-835 ja 3-06-984 ning jätnud kõigis viidatud kohtuasjades vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Kohtupraktika peab olema ühtne ja ettenähtav. 3) Menetluskulude väljamõistmine piirab PS §-s 15 sätestatud kaebeõiguse teostamist. Halduskohus on kaebuse esitajalt välja mõistnud kulud, mille seos käesoleva kohtuasjaga ei ole selge. 114 000 kroonist ca 35 000 krooni on seotud kolmanda isiku poolt esitatud määruskaebuse menetlemisega, ega puuduta sisulist vaidlust. Kaebuse esitaja esitas juba 18.06.2009 menetlusdokumendis vastuväite vastustaja menetluskuludele viidates muuhulgas asjaolule, et vastustaja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas oli ka käesoleva kohtuasjaga mitteseotud kulusid vähemalt 63 690,50 krooni ulatuses, kuid kohus jättis selle tähelepanuta. Vastustaja ei ole esitanud arve nr 20070924 summas 3009 krooni kohta tõestust, et see on tegelikkuses kantud. Vastustaja kohtukulude nimekirjale lisatud Sampo Panga teatisel on märgitud, et 15.03.2006 on OÜ Aare Raigi Advokaadibüroo arvele laekunud 39 117 krooni 28.02.2006 arve nr 20060207 eest. Viidatud arvele lisatud spetsifikatsiooni vaadates selgub, et 10.02.2006, 13.02.2006, 14.02.2006 ja 15.02.2006 on osutatud õigusabi 10 tunni ulatuses haldusasjas nr 3-05-123, mitte käesolevas haldusasjas. Sampo Panga 04.09.2008 teatisel on kajastatud laekumine 18.09.2006 summas 92 276 krooni arve nr 20060803 alusel. Viidatud arvele lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et 04.08.2006 ja 04.-07.08.2006 on osutatud õigusabi 20,25 tunni ulatuses haldusasjas nr 3-05-123. Seega ei ole ka eelmärgitud õigusabi summas 40 621,50 krooni kantud seoses käesoleva haldusasjaga ning selle väljamõistmiseks puudub igasugune alus. Vastustaja poolt märgitud menetluskuludest ei ole kas reaalselt või seoses käesoleva asjaga kantud 63 690,50 krooni ulatuses, kuid kohus on kaebuse esitajalt ka selles osas menetluskulud välja mõistnud. Vastustaja menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane ja ebamõistlik. Ligikaudu miljoni krooni suuruse menetluskulu väljamõistmine tähendab sisuliselt seda, et kaebuse esitajat karistatakse selle eest, et ta on halduskohtusse pöördunud ja riigi nõudmisel kaebusest hiljem loobunud. Kohus jättis
MS § 463 lg 2, TsMS § 442 lg-ga 8 rikkumisega tähelepanuta ka selle, et MKM kaebuse esitaja 100% aktsiate valitsejana valis kõik kaebuse esitaja nõukogu liikmed ning et MKM-i, kelle valitsemisalasse kuulub ka vastustaja, poolt valitud nõukogu andis oma 19.08.2010 otsuses vastavalt ÄS §-le 317 kaebuse esitaja juhatusele korralduse esitada vastustajaga pooleli olevates kohtuasjades avaldused kaebustest loobumise kohta. Menetluskulu nõudmine ei ole ka heausklik ega loogiline, kuna loobumine teostati riiki esindava valitsusasutuse ettepanekul ja viimase huvides ning tema palvele vastu tulles. Menetluskulu taotluse saamine oli kaebajale mitte ettenähtav ja üllatav. 3 Kaasatud isiku 01.10.2010 menetlusdokumendis esitatud väide, et tegelikult on kaebuse esitaja kaebusest loobunud omal algatusel, mitte MKM-i nõudmisel, ei ole tõsiselt võetav ega ka kooskõlas MKM-i 09.07.2010 kirjas nr 2-14/10-00794/002 esitatud seisukohtadega. Menetluskulude väljamõistmine sellises määras ei ole ettenähtav ja kaebuse esitaja esindajale teadaolevalt ei ole üheltki eraõiguslikult isikult riigiorgani kasuks kulusid niivõrd suures määras välja mõistetud.
Halduskohtumenetluse menetlusosalise esindajate kulud, mis on tekkinud seoses haldusasja lahendamisel tehtud kohtulahendi alusel algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega, on käsitletavad menetlusosalise esindaja kuludena
lg 4 p 1 tähenduses, mistõttu tuleb kaebusest loobumise korral need hüvitada (
Kuigi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus on iseseisev kohtumenetlus, ei saa seda olla ilma halduskohtumenetluseta, kuna selles selgitatakse välja, kas halduskohtu poolt kohaldamata jäetud ja PS-ga vastuolus olevaks tunnistatud õigustloova akti sätted on ka tegelikult PS-ga vastuolus. 2) Vaatamata sellele, et TJA on MKM-i valitsemisalas olev valitsusasutus, on TJA ja MKM kaks eraldiseisvat ja üksteisest sõltumatut haldusorganit. VVS-st ega ka muudest õigusaktidest ei tulene TJA õigust anda MKM-ile ülesandeid või nõuda MKM-ilt õigusteenuse osutamist. TJA pädevusse ei kuulu õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse hindamine. Õige on halduskohtu järeldus, mille kohaselt väljus vaidlus TJA igapäevase tegevuse raamidest. Vaidluses tuli tavapärasest oluliselt ulatuslikumalt tegeleda ka halduskohtumenetlusega seotud küsimustega ning vastustaja esitas ka väga mahukaid dokumentaalseid tõendeid. Menetluskulude väljamõistmist ei saa välistada ka asjaolu, et TJA teenistuses oli kohtumenetluse ajal kuni kaks juriidilise haridusega ametnikku. Õigusnõuniku ja juristi igapäevasteks ülesanneteks on TJA õigusalane nõustamine, sh TJA poolt läbi viidavate väärteomenetluste ja haldusmenetlustega seotud küsimuste lahendamine, TJA poolt sõlmitavate lepingute ettevalmistamine, osalemine TJA tegevusvaldkondi puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning TJA teenistujate nõustamine õigusalastes küsimustes. Käesolevas haldusasjas, mille toimik on täna juba enam kui 10-köiteline, välise õigusabi kasutamata jätmine oleks kaasa toonud vajaduse võtta teenistusse täiendavaid juriste, kelle ülesandeks oleks olnud ER-i poolt algatatud kohtumenetlustega tegelemine. Alates 2005.a on ER esitanud TJA haldusaktide ja tegevuse peale kokku 6 kaebust (seejuures ei arvesta TJA igakuiste täpsustatud kasutustasu määramise käskkirjade peale esitatud kaebusi). TJA arvates ei ole mõistlik eeldada, et haldusorgani esindamine monopoolses seisundis, ligi 1 miljardi kroonini ulatuva aastakäibe ja enam kui 100 miljoni krooni suuruse kasumiga ettevõtte poolt algatatud kohtumenetlustes toimub maksumaksja kulul sõltumata vaidluse tulemusest. TJA osundab, et määruskaebuse punktis 4 sisalduvad ER’i vastuväited TJA menetluskulude väljamõistmise taotlusele on tegelikult laiendatavad ka ER’i enda poolt kantud menetluskuludele, sellele vaatamata pidas ER vajalikuks välise õigusabi kaasamist, kulutades käesoleva haldusasjaga seotud õigusabile kokku ca 1,5 miljonit krooni. Asjassepuutumatud on määruskaebuse punktis 4.8 tehtud viited haldusasjades nr 3-08-821, 3-09-835 ja 3-06-984 tehtud 4 kohtumäärustele, kuna loobumistaotluse esitamise ajaks ei olnud neis sisulist menetlust veel alustatud. TJA menetluskulud haldusasjades nr 3-08-821 ja 3-09-835 olid ka väga väiksed. Halduskohus on ER-ilt välja mõistnud üksnes käesoleva haldusasjaga seotud TJA menetluskulud. 3) Alusetu ja põhjendamata on ER-i väide, mille kohaselt on TJA menetluskulude väljamõistmine ER-ilt ebaõiglane ja ebamõistlik. Käesoleval juhul ei kohaldu menetluskulude väljamõistmisel
ER-i kahjuks ei ole käesolevas haldusasjas ühtegi otsust tehtud. ER-i poolt vaidlustatud kohtumäärusega hoopis rahuldati ER-i avaldus kaebusest loobumiseks.
ei sätesta, et kaebusest loobumise korral jäävad haldusorgani poolt kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud haldusorgani enda kanda. Olukorras, kus ER ise on kulutanud õigusabile ca 1,5 miljonit krooni, pidi ER-i jaoks olema arusaadav ja ettenähtav, et ka teiste menetlusosaliste (sh TJA) menetluskulud võivad küündida samasse suurusjärku. ER pidi tema enda kantud kulude ulatusest tulenevalt aru saama, et tegemist on väga keerulise õigusvaidlusega. Viide võimalikule kaebeõiguse piirangule ei ole veenev, kuna ER-i enda käitumise kohaselt ei takista kohtumenetlusega kaasnevad kulud vähemalgi määral kaebeõiguse teostamist. Kuni 11.09.2008 menetles kohus ER kaebust tühistamiskaebusena. Tsiviilkohtumenetluses esitatud tuvastushagi ja halduskohtumenetluses esitatud tuvastusnõue ei ole samastatavad, mistõttu ei saa TJA menetluskulude väljamõistmisel juhinduda tsiviilkohtumenetluses tuvastushagide menetlemisega seotud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise põhimõtetest. Arvestades asjaolu, et ER-i kui monopoolses seisundis oleva ettevõtja võimalused kulutada ressursse kohtuvaidluste pidamisele TJA-ga olid sisuliselt piiramatud, oli välise õigusabi kaasamine TJA jaoks vajalik juba ainuüksi seetõttu, et tagada menetlusosaliste võrdsus kohtumenetluses. Niivõrd ulatusliku kohtuvaidluse pidamine üksnes halduse siseste vahenditega oleks ilma täiendavate ametnike värbamiseta takistanud TJA muude ülesannete täitmist. Küsimus raudteeseaduse ja Metoodika kooskõlast põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega väljub TJA igapäevase põhitegevuse raamidest. Arvestades ER-i käibe ja kasumi näitajaid, ei halvenda TJA menetluskulude hüvitamine kindlasti ER-i majanduslikku olukorda. Kohtu seisukoht 8.
MS § 663 lg 4 võimaldab määruse teinud kohtul, kes leiab, et määruskaebus on põhjendatud, selle ise määrusega rahuldada. Kohus, tutvunud määruskaebusega ning TJA vastuväidetega määruskaebusele on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada, tühistada kohtumääruse p 3 ning teha menetluskulude jaotuse kohta uus määrus. Õige on ER-i väide, et kohus on 19. oktoobri 2010. a määruses oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus jättis
lõike 6 kohaldamisel faktiliselt tähelepanuta
lõike 5, mille järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning ei andnud hinnangut ER-i vastuväidetele TJA menetluskulude sisulise põhjendamatuse kohta. 9.
Õige on ER-i seisukoht, et nimetatud säte ei võimalda esimese astme kohtul vastustaja poolt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus kantud õigusabikulusid välja mõista.
ei reguleeri menetlusosaliste poolt täiendavalt kantud menetluskulude väljamõistmist olukorras, kus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatanud esimese astme kohus kaebuse esitaja taotlusel oma otsuse tühistab ning määrusega menetluse lõpetab. Kuigi õige on TJA väide, et nimetatud argument esitati alles määruskaebuses, ei saa kohus seda määruskaebuse lahendamisel tähelepanuta jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus on esimese astme halduskohtu menetlusest eraldiseisev menetlus, isegi kui see käivitus halduskohtu otsuse alusel. Käesoleva kohtumenetluse käigus menetlusosaliste vahel tõusetunud vaidluse lahendamiseks Riigikohtu 5 halduskolleegiumi poolt
juuni 2004. a määruse nr. 144 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“ sätete sisu ja tõlgenduse osas selgituste andmiseks. Kuna tuleb eeldada, et eeltoodud sätete sisu ja tõlgenduse on välja töötanud MKM juriidiline osakond, mitte TJA-d esindav advokaadibüroo, pidi TJA, olenemata teda esindavast isikust, oma seisukohtades ning vastuväidetes kaebusele suures osas tuginema just MKM seisukohale. TJA-d esindava advokaadibüroo ja MKM vahelist koostööd kohtumenetluse kestel, mis väljendus määruskaebuse esitaja poolt kritiseeritud arvukates telefonikõnedes ja nõupidamistes, samuti MKM olulist rolli Metoodikale tõlgenduse andjana tuleb arvestada ka TJA kasuks menetluskulude väljamõistmisel, mistõttu TJA menetluskulusid välisele õigusabile tuleb vähendada ¾ võrra. 7 12.
lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Selleks, et otsustada, millistest menetluskuludest lähtudes TJA menetluskulusid ¾ võrra vähendada, vaatab kohus määruskaebuse seisukohti arvestades täiendavalt üle määruskaebuse esitaja vastuväited TJA arvetele. Arve nr 20051008 lisast (toimiku kd 9 lk 242) nähtub, et arve on esitatud lisaks haldusasjas nr 3-05-384 (KOLA nr 3679/2005) tehtud tööle mh. ka haldusasjas nr 3-248/2005 (KIS-i nr 3-05-123) tehtud töö eest 3 tunni ulatuses: 1) (03.10.2005 ettevalmistus kohtuistungiks haldusasjas nr 3-248/2005 (läbilaskevõime jaotamisega seonduv vaidlus) sh. dokumentaalse tõendi ja selle esitamise taotluse koostamine – 2,5 tundi; 2) 04.10.2005 osalemine kohtuistungil haldusasjas nr 3248/2005- 0,5 tundi. Seega võttes arvesse, et 3 tunni ulatuses on õigusabiteenust osutatud teises haldusasjas, tuleb väljamõistetavast menetluskulust arvata maha 6018 krooni (arvutuskäik 3 tundi x 1700 kr + km 18%). Arvest nr 20060207 (toimiku kd 9 lk 249 arve ja lk 250 arve lisa) nähtub, et arve on esitatud õigusabi eest
lõike 10 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus nõustub TJA-ga selles, et käesolevas haldusasjas on kohus nii ER-i kaebuse kui ka kaebusest loobumise avalduse rahuldanud. Seega ei ole kohtumäärust tehtud ER-i kahjuks. ER-i poolt esiletoodud asjaolu, et ER-i juhatusele andis korralduse kaebusest loobuda MKM-i poolt valitud ER-i nõukogu, ei saa kohtu arvates õigustada TJA juba vähendatud menetluskulude täielikku välja mõistmata jätmist
Kaebusest loobumisel ei saanud ER eeldada, et
lõikes 6 sätestatud põhimõte tema suhtes üldse ei kehti ning vastustaja esindaja menetluskulud tasub täiel määral riigi maksumaksja. Nimetatud sätte olemasoluga pidi arvestama ka juhatuse tegevust planeeriv ER-i nõukogu. Seega ei saanud TJA taotlus eeltoodud sätte alusel menetluskulude väljamõistmiseks tulla ER-ile üllatusena. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus ER-ilt TJA kasuks välja menetluskulud summas 168 453 krooni ja 98 senti. Kuna kohus mõistab menetluskulud välja seoses kaebusest loobumise tõttu menetluse lõpetamisega, saab määruse peale
lõike 3 kohaselt esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Tiina Pappel kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.