) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg-te 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse muuhulgas ka tema kasvatamise kulutusi.
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt täidab alaealise lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel lapse vanem eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, elatist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12. 2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga muuhulgas ka kohtulahendi alusel makstav elatis.
mõttest tuleneb, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise korral võib selle tõttu tekkinud kahju sisse nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selles, et kostja ei ole laps A S vanemana lapsele ülalpidamist andnud, on hagi lapsele ülalpidamise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest hagiavalduses nõutud ulatuses (seadusega sätestatud minimaalmäär, millele on juurde arvestatud tulumaks), õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lapse ülalpidamiseks antav igakuine elatusraha tuleb maksta lapsega koos elava vanema K M arvelduskontole. Ülalpidamise saamine seaduses sätestatud minimaalmääras on lapse mõistlike ja vajalike kulude kandmiseks hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.