3-09-896/1

3-09-896 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-896 Haldusasi V. R kaebus taotlusega tühistada SKP Pärnu Pensioniameti direktori asetäitja Eha Audova 21.06.2004 otsus nr 588 rahuldamata, koos taotlusega teha haldusorganile ettekirjutus represseeritu tunnistuse väljaandmiseks. Menetlusosalised ja nende Kirjalikus menetluses esindajad Kaebaja V. R Asja läbivaatamise kuupäev
2. juulil 2009 RESOLUTSIOON 1 Juhindudes HKMS § 11 lg 3 p 2 ja lg 7: Tagastada V. R kaebus haldusasjas 3-09-
3. Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 11 lg 8 Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 27.04.200 27.04.2009 .2009 saabus Tallinna Halduskohtusse V. R tühistamiskaebus SKP Pärnu Pensioniameti 21.06.2004 otsusele nr 588, millega jäeti V.R taotlus repsesseeritu tunnistuse väljaandmiseks rahuldamata koos taotlusega teha haldusorganile ettekirjutus represseeritu tunnistuse väljaandmiseks. Esitatud kaebuse kohaselt on otsus nr 588 ebaseaduslik ja tuleb tühistada järgmistel põhjustel: - Vene Föderatsiooni Orenburgi oblasti julgeoleku teenistuse kirjast nr P-29 02.07.1997 selgub, et kaebaja isa koos enda perekonnaga, s.h. ka kaebuse esitajaga, 1 3-09-896 elas saksa koloonias Kitskas, kus puudus võimalus vabalt töötada, liikuda, suhelda õppida jmt., millised võimalused aga olid isikul, kes ei elanud koloonias. - Orenburgi oblasti prokuratuuri poolt väljastatud tõendiga nr 13-81-97 1997 aasta juulist on tõendatud asjaolu, et avaldaja on poliitiliselt represseeritud ja selle tõttu kannatanud isikuks, kes rehabiliteeriti alles 27.03.
4. NSV Liidu Ülemkohtu Sõjeväekolleegiumi otsusega ning president on kaebajale omistanud Murtud Rukilille märgi. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 5 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 19.08.2004 esitas V. R kohtule kaebuse Pärnu Pensioniameti direktori asetäitja Eha Audova 21.06.2004 otsus nr 588 tühistamiseks koos taotlusega teha haldusorganile ettekirjutus represseeritu tunnistuse väljaandmiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-166/
5. Nimetatud haldusasjas on olemas
6. juulil 2005 .a. jõustunud kohtuotsus, millega jäeti V.R kaebus täielikult rahuldamata. Kohus tuvastas, et V.R on Venemaale ümber asunud eestlase perekonnas Obenburgi oblastis
7. a. sündinud, kelle isa MR arreteeriti 1937 aastal ja hukati mahalaskmise läbi 1938 aastal. Vene Föderatsiooni Obenburgi oblasti prokuratuuri 10.07.1997 tõendi nr 13-81-97 kohaselt on V.R tunnistatud poliitiliste repressioonide tõttu kannatanuks Vene NFSV seaduse „Poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimise kohta“ alusel. Seega oli V.R ebatäpne kohtule esitatud kaebuses, väites et ta on represseeritu, kes rehabiliteeriti alles 1958.a. Represseerituks, kes NSVL Ülemkohtu Sõjaväekolleegiumi otsusega 1958.a.a postuumselt rehabiliteeriti oli tema isa M.R. Kohtuotsusega tuvastati, et V.R ei ole sündinud tema vanemate asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal ega ka pärast vanemate vabanemist. V.R sündis enne oma isa õigusvastast represseerimist, ka ei ole teda ennast karistatud vangistuse või asumisele saatmisega päritolu või üldiste tunnuste isikutunnistuste alusel individuaalset süüd tuvastamata, teda ei ole deporteeritud okupeeritud territooriumil olevast elukohast ega pandud tema suhtes toime teisi Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse paragrahvis 2 kirjeldatud tegusid. Kohtuotsusega tuvastati, et V.R ei vasta õigusvastaselt represseeritud isiku tunnustele ja Pärnu Pensioniamet on õigesti RepsS § 9 lg 1 alusel temale keeldunud represseeritud tunnistamise väljaandmisest. Kuivõrd Pärnu Pensioniameti represseerimistunnistuse väljaandmisest keeldumise otsus jäi tühistamata puudus alus ka V.R poolt esitatud ettekirjutuse tegemise nõude rahuldamiseks. Kohus andis hinnangu ka Murtud Rukkilille märgi omistamisse kaebajale. Märgi andmine enne Vabariigi Valitsuse 01.11.2004 määruse nr 317 „Murtud Rukkilille märgi andmise kord ning kandmise kord ning Murtud Rukkilille märgi kirjeldus“ vastuvõtmist detailsemalt reguleerimata. Alates 2001 aastast jagatud märgil oli sümboolne tähendus ja seda ei saa käsitleda tõendina represseerimise kohta. V.R poolt 27.04.2009 esitatud kaebuses taotleb kaebaja taas Pärnu Pensioniameti direktori asetäitja Eha Audova 21.06.2004 otsus nr 588 tühistamist koos taotlusega teha haldusorganile ettekirjutus represseeritu tunnistuse väljaandmiseks. Antud juhul on kohtu poolt hinnatud kaebaja poolt käesolevas asjas kirjeldatud asjaolusid ja antud õigusliku hinnangu vaidlustatud haldusaktile ja taotletud ettekirjutuse osas 2 3-09-896 haldusasjas nr 3-166/
8. Arvestades eeltoodut ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse samas asjas ning kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Annika Vendik Kohtunik 3