KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 4.

) §-le 23 Tallinna Halduskohtult luba R. G.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist järgmistel põhjustel. Põhja Prefektuuri inspektorid pidasid

1. mail
2. a kell 14.15 kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Armeenia kodaniku R. G.i (sündinud xx. xxxxxxx xxxx. a Armeenia Vabariigis). Kontrollimise hetkel töötas isik Tallinnas, Ümera 3 asuvas šašlõki väliköögis „Armeenia šašlõkk“. R. G. saabus Eestisse
3. oktoobril
4. a bussiga läbi Ikla piiripunkti Schengeni viisa nr LVA840437 alusel (viisa kehtivus 16.-
5. oktoober
6. a, C, 03 päeva, välja antud Moskvas
7. oktoobril 2009). Isiku sõnul sisenes ta Eesti Vabariiki eesmärgiga külastada Eestis elavaid tuttavaid. R. G.i viisaga lubatud viibimise aeg Schengeni viisaruumis lõppes
8. oktoobril
9. a. Isiku sõnul ei lahkunud ta Eestist viisaga lubatud viibimisaja lõppedes, kuna soovis Eesti Vabariigis elada ja töötada. R. G. viibib Eestis seadusliku aluseta alates 19.10.2009.a kuni käesoleva ajani. Isikul on alaline elukoht Armeenias, Xxxxxxxx linnas, Xxxxxxxxxx x/xx ning Armeenias elavad tema ema, abikaasa ja kaks last. Väljasaatmist Armeeniasse ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul.
10. Tallinna Halduskohus andis
11. mai
12. a määrusega loa R. G.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
13. juulini
14. Seejärel pikendas Tallinna Halduskohus R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa
15. juuli
16. a määrusega ja
17. septembri
18. a määrusega.
19. Politsei- ja Piirivalveamet esitas
20. novembril 2010 taotluse R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks veel kahe kuu võrra. Taotluse kohaselt taotles R. G. väljasaatmiskeskuses viibimise ajal Eestis varjupaika. Tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKAS) § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. R. G.i varjupaigamenetlus ei ole veel lõpule viidud – varjupaigataotluse suhtes tehtud otsus toimetatakse R. G.ile kätte pärast selle tõlkimist.
21. Kohtuistungil jäi Politsei- ja Piirivalveamet taotluse juurde ja selgitas, et varjapaigataotluse suhtes tehtud otsuse tõlkimisega läheb selle mahukuse tõttu tavaliselt aega paar nädalat. Reisidokumendid on R. G.il olemas ja edasised toimingud sõltuvad varjupaigataotluse suhtes tehtavast otsusest. R. G. selgitas kohtuistungil, et ei soovi väljasaatmiskeskuses viibida. Puudutatud isikul on terviseprobleemid, kuid väljasaatmiskeskuses ei anta vajalikku arstiabi, eriti õhtusel ajal. R. G.il on Eestis tuttavaid, kes on nõus tema eest varjupaigamenetluse ajal hoolitsema ja seetõttu puudub põhjus tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
22. Kohus leiab, et taotlus R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud. 6.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. R. G.i viisa kehtis 18. oktoobrini 2009 ja praegu ei ole puudutatud isikul Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses sätestatud seaduslikku alust. 7.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 2 näeb ette väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel. Hetkel puuduvad

§ 24lg-tes 2 või 3 sätestatud väljasaatmiskeskusest vabastamise alused.

1. R. G. esitas väljasaatmiskeskuses viibides varjupaigataotluse. Politsei- ja Piirivalveameti väitel toimetatakse varjupaigataotluse kohta tehtud otsus R. G.ile kätte pärast tõlkimist, eeldatavalt järgmisel nädalal. Seega ei ole varjupaigamenetlus käesolevaks ajaks veel lõppenud. Tulenevalt VRKAS § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Kohus leiab, et see säte ei anna haldusorganile valikuvõimalust taotleja kinnipidamiskoha osas. See ei tähenda aga, et isikut tuleks varjupaigataotluse menetluse lõppemiseni tingimata väljasaatmiskeskuses kinni pidada, sest vabaduse võtmine võib osutuda asjaoludest tulenevalt ebaproportsionaalseks. Praeguses asjas leiab kohus, et arvestades R. G.i väljasaatmiskeskuses senise viibimise kestust ning silmas pidades perekondlike sidemete puudumist Eestis, ei ole puudutatud isiku väljasaatmiskeskuses 2 kinnipidamine muutunud veel ülemääraseks. Kohus arvestab muu hulgas asjaoluga, et eeldatavalt tehakse otsus varjupaigataotluse lahendamise kohta isikule teatavaks lähiajal. Väljasaatmine ei ole praegusel hetkel muutunud ka perspektiivituks. Politsei- ja Piirivalveameti kinnituse kohaselt on R. G.il olemas reisidokument ja seega on teda põhimõtteliselt võimalik Eestist välja saata. Edasised väljasaatmistoimingud sõltuvad mõistetavalt sellest, kuidas lahendatakse R. G.i varjupaigataotlus ja kas puudutatud isik vaidlustab tema jaoks ebasoodsa otsuse.
2. Kohus märgib, et kui väljasaatmiskeskuses ei tagata R. G.ile õigusaktides ettenähtud arstiabi, on väljasaatmiskeskuse haldusakte või toiminguid võimalik halduskohtus eraldi vaidlustada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kinnipidamistingimused väljasaatmiskeskuses oleks inimväärikust alandavad või et R. G.i tervislik seisund välistaks väljasaatmiskeskuses viibimise. Väljasaatmiskeskuse haldusakte või toiminguid halduskohus praeguses menetluses ei hinda.
3. Eeltoodut arvestades pikendab kohus luba R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra, s.o kuni
4. jaanuarini
5. R. G.i varjupaigataotluse rahuldamise ja temale viibimisaluse andmise korral tuleb isik väljasaatmiskeskusest viivitamatult vabastada. Samuti tuleb isik viivitamatult vabastada, kui väljasaatmine muutub võimatuks muul põhjusel. Monika Laatsit 3