Obsah (7)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 108

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 11.november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-21152; K-H.P. ja K.P. versus K.M.; hagi elatise saamis

§ 96

(Ülalpidamist andma kohustatud isikud).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb

§ 97(Ülalpidamist saama õigustatud isikud).

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatust käsitleb

§ 99(Ülalpidamise ulatus).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

Ülalpidamise andmise viisi käsitleb

§ 100

(Ülalpidamise andmise viis).

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Elatist alaealisele lapsele käsitleb

§ 101(Elatis alaealisele lapsele).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb

§ 102(Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine).

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Vanemad ei vabane

§ 102lg 2 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Tagasiulatuvat ülalpidamist käsitleb

§ 108(Tagasiulatuv ülalpidamine).

Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (

§ 108

). Hagejate poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine ning K.M.lt tuleb välja mõista K-H.P. kasuks elatis 750 krooni igakuiselt K-H.P. ülalpidamiseks alates 05.maist 2010 kuni K-H.P. täisealiseks saamiseni. K.M.lt tuleb välja mõista K.P. kasuks elatis 750 krooni igakuiselt K.P. ülalpidamiseks alates 05.maist 2010 kuni K.P. täisealiseks saamiseni. Tulenevalt asjaolust, et nõuded on esitatud

§ 101

lg-s 1 sätestatud määrast oluliselt väiksemas määras, tuleb hagi rahuldada osundatud sätete alusel. Ka summeerituna on mõlema hageja nõuded väiksemad

§ 101lg-s 1 sätestatud ühe lapse suhtes arvestatud määrast.

Nõuete suurusest tulenevalt on samuti välistatud hagi rahuldamata jätmine ja elatiste vähendamine

§ 102lg 2 kohaselt veelgi suuremas määras.

Nõuete suurusest tulenevalt ei saa kostja ülalpidamiskohustust nõuetest tuleneval viisil välistada raha väidetav puudumine ja teise lapse olemasolu ning lapsehoolduspuhkusel viibimine. Kostja väited ja asjaolud muul viisil ülalpidamise andmiseks on kostja vastuses kirjeldatud piisavalt konkretiseerimata ja varaliselt mittehinnataval moel. Nimetatud asjaolud ei välista hagi rahuldamist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Menetlusosalised menetluskulude nimekirju vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 ei esitanud ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei taotlenud. Kalev Kuningas Kohtunik