lg 2 alusel võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja oma kohustusi täitma ei asunud. 22.12.2006 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjalt 14 822.90 krooni tasumist, millest 10 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 1 725.87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2 000 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 197.03 krooni viivis. Pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks laekumisi ei olnud, mistõttu kostja on lepingu üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ja seaduse alusel kohustatud tagastama krediidisumma 10 000 krooni. Üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel on hageja kohustatud tasuma hagejale 43,73% krediidisummast aasta kohta intressi, mille suurus lepingu ülesütlemise ajaks on 1 725.87 krooni.
lg 1 ja üldtingimuste p 6.3 kohaselt on kostja kohustatud lepingu rikkumisest tulenevalt tasuma leppetrahvi 2000 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kuludeks on üldtingimuste p 9.3 alusel kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud, samuti lepingu rikkumisel saadetud teadete saatmiskulud, mis ei sisalda üksnes postikulude maksumust, vaid ka 2 töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Antud asjas on võla sissenõudmise kuludeks (meeldetuletus- ja hoiatuskirjad, ülesütlemisavaldus) kokku summas 900 krooni.
lg 1 ja 3 ning lepingus sätestatud intressimäärast 43,73% lähtudes on arvestatud viivist hagi esitamise seisuga 10.11.2008 kokku summas 10 845.70 krooni. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (
) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 25 471.57 krooni. TsMS § 367 alusel palub hageja kostjalt välja mõista alates 10.11.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 43,73% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 05.09.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga, üldtingimused, koopiad võla sissenõudmisega seotud kirjadest lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest; viivise arvestus, koopia hageja hinnakirjast, riigilõivu tasumise maksekorraldus ja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressidele kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Materjalid tagastati „hoiutähtaja möödumisel“ ja korduval väljastamisel märkusega „Ei ela antud aadressil“. Ka hageja poolt hagiavalduses märgitud kostja Soomes asuva töökoha aadressilt on materjalid kohtule tagastatud. Ida Prefektuuri Rakvere Politseiosakonna teatel 04.10.2010 on J K elukoht politseile teadmata. Hageja on esitanud taotluse hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 26.08.2010 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hageja nõude) ja kohtukutse 16.11.2010 toimuvale kohtu eelistungile ilmumiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2010. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja 16.11.2010 toimuvale eelistungile ilmunud. Hageja volitatud esindaja taotleb kostja eelistungile mitteilmumisest tulenevalt kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel. Seoses asjaoluga, et tegemist on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, vähendab hageja hagiavalduses esitatud nõuet leppetrahvi võrra (summas 2000 krooni). Hageja nõude suuruseks jääb kokku 23 471.57 krooni hüvitamine kostja poolt. Hageja volitatud esindaja selgitab kohtule, et lepingus märgitud intressi määr (ka vastav viivitusintress) 43,73 % krediidisummalt aastas tulenes lepingu tingimustest: tegemist on lühiajalise laenuga (8 kuud), milliste laenude intressimäärad on tavalisest kõrgemad. Hageja volitatud esindaja kinnitab, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Koos võlanõude hüvitamisega summas 23 471.57 krooni, palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning tagaseljaotsuse tegemisel need rahaliselt kindlaks määrata. Hageja kantud menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja dokumentide paljundamiskulu (summas 767 krooni), väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise tasu - 100 krooni - ning õigusabikulu (1000 krooni) ja transpordikulu (398.90 krooni) seoses esindaja osalemisega eelistungil , s.o. kokku menetluskulu summas 2 265.90 krooni. 3 III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kostja ei ole kohtuistungile mitteilmumise põhjustest teatanud. Kohus on mitme aasta vältel üritanud kostjale hagimaterjale kätte toimetada mitmetel erinevatel kohtumenetluses tuvastatud ja kontrollitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjal J K`l registrijärge elukoht puudub ning tema tegelikku viibimiskohta ei ole õnnestunud hagejal ja kohtul ka politsei kaasabil kindlaks teha. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kohtu poolt kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 27.08.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja ka kohtusse mitteilmumise põhjustest kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud
§-ide 402; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 ja 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale vastavalt lepingule võimaldanud krediiti summas 10 000 krooni. Kokku oli lepitud tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja
ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. 4
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel. Tulenevalt asjaolust, et tegemist oli poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, on põhjendatud hageja loobumine hagiavalduses esitatud leppetrahvinõudest (2000 krooni). Hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja esindaja poolt 16.11.2010 eelistungil vähendatud ulatuses, s.o. kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 23 471.57 krooni, millest 10 100 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 1 725.87 krooni - sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 10 845.70 krooni - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 10.11.2008 määras 43,73% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 krooni ja elektrooniliselt edastatud dokumentide väljatrüki eest tasu – 17 krooni, kokku summas 767 krooni (maksekorraldus nr 91859520, 06.11.2008). Nimetatud summale lisandub väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni (maksekorraldus nr 03039834, 18.03.2010) ning õigusabikulud 1000 krooni võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest, samuti transpordikulu hageja esindaja eelistungil osalemisega seoses sõiduks Tartu-Rakvere-Tartu - summas 398.90 krooni. Vastavad arved ja kütuse ostutšekid on menetluskulude nimekirjale lisatud. Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 2265.90 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Tea Toming Kohtuotsus jõustus 08.jaanuaril 2011.a. Nooremreferent Tea Toming 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.