2-09-71051/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-71051 Tsiviilasi V. M. hagi J. G. vastu lapsele makstava elatise vähendamiseks ja võlgnevusest vabastamiseks Hagi hind 16 656, 66 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.11.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. G. apellatsioonkaebus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja V. M. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXXXX XXX XX-X, XXXXXX, XXXXX XXXXXXXX) Kostja J. G. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja Valeriy Gimaev Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda J. G. poolt Harju Maakohtu 15.11.2010 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see talle. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus rahuldas lihtmenetluses V. M. hagi J. G. vastu osaliselt ning muutis tsiviilasjas 209-1547 Harju Maakohtu 22.04.2009 määruse alusel V. M. alaealise lapse M. G. ülalpidamiseks makstavat elatist ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatusraha 1800 krooni kuus alates 01.10.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni. J. G. esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu 15.11.2010 otsuse tühistamist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles lapsele makstava elatise vähendamist ja võlgnevusest vabastamist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 200 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud, mida on maakohus otsuse sissejuhatuses ka märkinud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Käesolevas tsiviilasjas ei esine aluseid, millele tuginedes saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. R. Allikvere Ü. Jänes K. Paal 2