← Eesti

3-09-2729/74

Obsah (4)§ 25§ 2§ 14§ 24

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2729 Haldusasi Menetlusosalised ja esindajad Politsei- ja Pii

§ 25/. 2.

Sekretäril anda/saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja väljasaatmiskeskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471/. ASJAOLUD

  1. 21.11.2009 peeti Lääne Piirivalvepiirkonna poolt Pärnu maakonnas Valga-Uulu mnt 101 km kinni väidetav Afganistani Islamivabariigi kodanik N. M. (sünd. xx.xx.xxxx). Isikut tõendavat dokumenti N M.´l ei olnud, mistõttu isik tuvastati tema enda ütluste alusel. N. M. sõnade kohaselt omab ta elukohta Afganistanis, Xxxxxx linnas Xxxxxxxx x osakonnas.
  2. 21.11.2009 on Lääne Piirivalvepiirkonna poolt alustatud väärteoasjas nr 17.31/09/501 läbi viidud väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et 21.11.2009 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud N. M.´l esitada Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seadusliku alusena viisaga või elamisloaga kehtivat reisidokumenti, millega pani toime välismaalasena seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimise, rikkudes sellega välismaalaste seaduse (edaspidi - VMS) § 51 lg
  3. Varasemad karistused Eestis N. M.´l karistusregistri andmetel puuduvad.
  4. Kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, taotles Lääne Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajalt luba N. M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. 23.11.2009 andiski Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja oma määrusega haldusasjas nr 3-09-2729 Lääne Piirivalvepiirkonnale loa N. M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmismenetluse lõpule viimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Järgnevate Tallinna Halduskohtu määrustega on seda tähtaega pikendatud, viimati 13.09.2010 määrusega kuni 14.11.
  5. Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal avaldas isik soovi taotleda Eestis varjupaika, 07.12.2009 võttis Kodakondsus- ja Migratsiooniameti pagulaste osakond N. M. varjupaigataotluse menetlusse. Käesolevaks ajaks on varjupaigamenetlus lõpule viidud. 12.08.2010 edastati varjupaiga andmisest keelduv otsus N. M. seaduslikule esindajale vandeadvokaadile Owe Ladvale. Staatuse määratlemise büroo teabe kohaselt esitas N. M. esindaja 17.09.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse varjupaiga tagasi lükkava otsuse peale. Tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 3 lg 2 on välismaalasel, kes vaidlustab varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuse kohtus, kaebamistähtajal samad õigused ja kohustused nagu varjupaigataotlejal.
  6. Neil asjaoludel, kuna Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) puudub käesoleval ajal võimalus jätkata N. M. väljasaatmismenetlusega, esitas PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakond 05.11.2010 Tallinna Halduskohtule tulenevalt VRKS § 33 lg-st 1 taotluse vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) §-le 25 pikendada luba N. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks veel kahe kuu võrra. Kohus võttis taotluse menetlusse 05.11.2010 määrusega.

  1. Kohtuistungil: PPA esindaja A. Kuznetsov toetas esitatud taotlust, uusi/täiendavaid asjaolusid tal esitada ei olnud. N. M. kinnitas, et mõistab oma olukorda ja kehtivat seadust. Ta ei vaidle taotluse rahuldamisele vastu. Isik tuletas meelde, et peagi täitub aasta tema viibimisest väljasaatmiskeskuses ja nagu talle on selgitatud, siis kauem ei tohiks teda seal enam hoida. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et PPA taotlus N. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on ülaltoodut arvestades

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 3, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 ning VRKS § 3 lg 2 ja § 33 lg 1alusel põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. 8.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VMS § 51 lg 1). Vastavalt

§ 14

lg-le 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib saata välja ilma halduskohtu loata. Seega ülalmärgitud isik kuulub Eestist väljasaatmisele, kuid see ei ole siiani osutunud võimalikuks, esmalt isikul dokumentide puudumise tõttu, teisalt täiendavalt seetõttu, et N. M. on väljasaatmiskeskuses vii- 2 bimise ajal esitanud varjupaigataotluse, nüüd ka seetõttu, et N. M. on vaidlustanud varjupaigataotluse suhtes tehtud PPA otsuse kohtus. Isiku väljasaatmine ei ole võimalik aga enne otsuse tegemist nimetatud vaidluses. Nimelt tulenevalt VRKS § 33 lg-st 1 väljasaatmiskeskuses viibimise ajal varjupaigataotluse esitanud isik peab kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, st varjupaigataotluse kohta otsuse tegemiseni, viibima väljasaatmiskeskuses. VRKS § 3 lg 2 kohaselt aga välismaalasel, kes vaidlustab varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuse kohtus, on kaebamistähtajal samad õigused ja kohustused nagu varjupaigataotlejal. Seega, kui N. M. väljasaatmist ei ole endiselt võimalik lõpule viia poolelioleva kohtumenetluse tõttu, kuid kinnipidamine väljasaatmiskeskuses muutub ebamõistlikult pikaks ja/või vastuolus olevaks sellekohase direktiiviga, mille Eesti võtab A. Kuznetsovi sõnul üle 27.12.2010, siis paigutatakse isik ümber Illukal asuvasse varjupaiga taotlejate keskusse. 9.

§ 25

kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni

§ 24lõike 2 või 3 järgi.

Võimalikud ebamugavused, mis seonduvad isikule väljasaatmiskeskusest viibimisega, on isik põhjustanud tegelikult ise oma seadusvastase käitumisega. Riigi kohaldatav haldussund on selle käitumise suhtes proportsionaalne, arvestades ka seda, et nii varjupaiga- kui ka kohtumenetlus on aeganõudvad. Neil asjaoludel, kuivõrd N. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg möödub 14.11.2010, hetkel ei ole võimalik tema väljasaatmist täide viia ja puuduvad ka isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise alused, annab kohus loa isiku jätkuvaks kinnipidamiseks veel kaheks kuuks. Hurma Kiviloo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.