) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.
kohaselt kohustuse rikku-mine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kostja on hageja nõude poolte vahel 03.12.2005.a sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 05-246987-RK tuleneva põhivõla, intressi ja viiviste saamiseks hagis esitatud asjaoludel ja ulatuses õigeks võtnud, on hageja hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 15.04.2010.a on AS Swedbank tasunud maksekäsu kiirmenetluses Saskia Liiva vastu kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072369, 750 krooni riigilõivu ja hagimenetlusse üleminekul tasus hageja Asja hagimenetlusse üleminekul samale kontole täiendavalt 250 krooni, kokku kulu riigilõivule 1000 krooni. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne kohtuotsuse avalikkusele teatavaks tegemist. Hageja taotles sel alusel tema poolt tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses. Hageja taotlus on põhjendatud. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, st 500 krooni ning seda hageja taotluses märgitud kontole ja selgitusega. Kostja peab hagejale hüvitama teise poole hageja kantud riigilõivust (menetluskuludest), so 500 krooni. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.