-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutises menetluses on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et 04.01.2010. a on omanikule tagastatud rahalist laenu summas 63 000 krooni. Tulenevalt
lg 1 p 3 võib nimetatud rahalise kohustuse täitmine võlgniku osanikule (lähikondsele) olla tagasivõidetav. 6.5. KOKKUVÕTE.
lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning äriühingu tegevus on seiskunud ning vara praktiliselt puudub.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt
lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja 7 kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti
Antud juhul puudub võlgnikul vara , mille arvelt läbi viia pankrotimenetlust ning võlgniku vara koosneb sisuliselt tagasivõitmise nõuetest (ennekõike kohustuse täitmise tagasivõitmine osaniku vastu, kes ise on ka suurim võlausaldaja). Kuna äriühingul puuduvad rahalised ja olemasolevast varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 30 000 krooni, siis palub ajutine pankrotihaldur käesoleva pankrotimenetluse lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. 7. Kohus tegi 19.11.2010. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 30 000 krooni hiljemalt 06.12.2010. a Kohtumääruse resolutsioon avaldati 23.11.2010. a Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada
9. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt
lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.
lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline.
Ajutise halduri tasu 13. Vastavalt
8 14. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist ja kulutuste hüvitamist vastavalt
.
sätestatust tuleneb, et pankrotivarast või võlausaldaja deponeeritud vahenditest tasutakse ajutise halduriga seotud kulud. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Ajutine haldur on esitanud taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankr § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 5 kohaselt, kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.
lg 8 kohaselt, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Keegi võlausaldajatest pole deposiiti maksnud ning võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, mille müügist saadud vahenditest oleks võimalik saavutada ajutise halduri kogu tasu ja kulude hüvitamist. Eeltoodu alusel mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused kokku summas 6 200 krooni välja riigi vahenditest. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.