KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 2.juulil 2010.a. Tallinnas Haldusasja number 3-10-1350 Haldusasi AS „E.R.S.“ kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 26.04.2010.a. käskkirja nr 1-11/10-047 tühistamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. Kohtule esitatud kaebuses palub AS „E.R.S.“ tühistada Tehnilise Järelevalve Ameti(TJA) peadirektori 26.04.2010.a. käskkiri nr 1-11/10-047, millega määrati kindlaks täpsustatud kasutustasud 2009.a märtsikuuks. Kaebaja leiab, et käskkiri on õigusvastane kuna kasutustasude arvestamisel on lähtutud ebaõigesti määratud infrastruktuuriettevõtja kogutuludest ja mõistlikust ärikasumist. TJA 15.05.2009.a. käskkirjaga nr 1-11/09-0041 määrati kindlaks prognoostasud ning ka nimetatud käskkirja on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-09-
- Prognoostasu käskkirja õigusvastasus on kaebaja väitel toonud kaasa ka tasude täpsustamise käskkirja õigusvastasuse, kuna viimane põhineb olulises ulatuses esimesel, nagu ka vaidlustatud käskkirjas on viidatud. Kohus leiab, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud, ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Haldusasjas nr 3-09-1311 jäeti kaebaja kaebus 16.10.2009.a. määrusega läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 23 lg 3 p 1 alusel, kuna kaebajal puudus kaebeõigus. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 30.06.2010.a. määruses halduskohtuga ning jättis esimese astme kohtumääruse jõusse. Kuna käsitletav kaebus ning haldusasjas 3-09-1311 esitatud kaebus on sisult osaliselt kattuvad, ei saa kaebajal ilmselgelt ka praegusel juhul kaebeõigust olla. HKMS § 7 lg 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebajal on kohustus tasuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kasutustasu raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus kokku lepitud ulatuses olenemata vaidlustatud käskkirja kehtivusest. Kuna vaidlustatud käskkirjaga määratud kasutustasud kaebaja õigusi ja vabadusi kuidagi riivata ei saa, sest kaebajal ei saa olla käskkirjades sätestatud kasutustasudega puutumust, ei saa tal ilmselgelt olla käskkirja vaidlustamise õigust. Kaebaja ei oma TJA käskkirjaga sätestatud kasutustasudega puutumust ka vaatamata tema ja AS „EVR Infra“ vahel sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule. Majandus- ja kom- munikatsiooniminister on kehtestanud 28.04.2008.a. määruse nr 32 „Raudtee-infrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“(edaspidi „metoodika“), mille § 11 reguleerib kasutustasu määramist. Metoodika § 11 lg 1 järgi määrab TJA raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt esitatud andmete alusel kindlaks prognoositavad kasutustasud kogu liiklusgraafikuperioodiks. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasutab raudteeveoettevõtjale arve esitamisel prognoositud kasutustasu(§ 11 lg 4). Seejärel esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja TJA-le eelmise kuu andmed täpsustatud kasutustasu määramiseks(§ 10 lg 5) ning Tehnilise Järelevalve Amet määrab igakuiselt tagasiulatuvalt kindlaks täpsustatud kasutustasud(§ 11 lg 4), mille alusel teeb raudteeinfrastruktuuriettevõtja tasaarveldused raudteeveoettevõtjaga raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutes kokkulepitud ajavahemike järel(§ 11 lg 5). Samas sätestab metoodika § 11 lg 6 erandi pikaajaliste lepingute suhtes, sätestades, et pikemaks kui üheks liiklusgraafikuperioodiks sõlmitava raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu puhul kooskõlastab TJA raudteeinfrastruktuuri kasutustasu suuruse lepingu poolte poolt taotletavaks perioodiks, lähtudes lepingu poolte ettepanekutest ja seadustes sätestatud nõuetest ning võttes arvesse kasutustasu majanduslikku põhjendatust ja konkurentsiolukorda raudteekaubavedude valdkonnas. Seega ei pea lepinguosalised, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja, selle sätte järgi pikaajalise lepingu sõlmimise korral lähtuma igakuistest vastustaja kinnitatud kasutustasudest. Kaebaja kasutas ülalviidatud aktides sätestatud võimalust sõlmida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga AS-ga „EVR Infra“ rohkem kui üht liiklusperioodi hõlmav raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping, milles võis kokku leppida TJA poolt määratust erinevaid kasutustasusid, ning maksab AS-le „EVR Infra“ raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ettemakseid ja kasutustasu nende vahel juulis 2009.a sõlmitud lepingu nr 7473 alusel ja selles kokku lepitud suuruses. Eeltoodust tulenevalt reguleerib pikaajalise raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu sõlmimise järgselt kaebaja kui raudteeveoettevõtja ja AS-i „EVR Infra“ kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahelises suhtes kasutustasu suuruse ja maksmisega seonduvat tervikuna nimetatud leping. Kaebajal pole TJA peadirektori käskkirjadega määratud prognoositava ega täpsustatud kasutustasu maksmise kohustust, sest 2009/2010 liiklusgraafikuperioodil ei maksa ta AS-le „EVR Infra“ kasutustasu mitte vaidlustatud käskkirjadega määratud suuruses, vaid sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu alusel. Seega pole raudteeveoettevõtja pärast pikaajalise raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu sõlmimist kasutustasu määravate TJA käskkirjade adressaat ega ka isik, keda selline käskkiri võib puudutada. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu leidis 20.12.2001.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine rikub alati haldusakti adressaadi õigusi. Kaebaja pole TJA vaidlustatud käskkirja adressaat. Kaebajal pole TJA peadirektori käskkirjaga määratud täpsustatud kasutustasu maksmise kohustust, sest 2009/2010 liiklusgraafikuperioodil on AS „E.R.S“ poolt makstava kasutustasu maksmise suurus tervikuna reguleeritud AS-ga „EVR Infra“ sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus, sealjuures kõnealuses lepingus võivad pooled kokku leppida TJA poolt määratust erinevad kasutustasud. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2010.a. määruses nr 3-09-
- Kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuleb kaebus tagastada talle läbivaatamatult. Kohtunik: D.Maastik 2