KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 9.veebruaril 2010.a. Tallinnas 3-09-2213 OÜ „Adelan Prügiveo

) §-ga 66 lg 5, mis sätestab, et jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Kolmanda isiku pakkumises esitatud jäätmeveoteenuse tasud ei kata teatud jäätmeliikide ja -mahutite puhul jäätmekäitluskoha vastuvõtutasusid ega tühjendus- ja veokulusid, samuti sisaldab pakkumine teatud jäätmeliikide ja -mahutite osas miinusmärgiga hindasid(jäätmeveo teenustasu suurjäätmete puhul on 0,01 kr/m3, kompostitavate biolagunevate jäätmete puhul -0,05 kr/kg 140- ja 240-liitrise jäätmemahuti korral). Tegelik suurjäätmete veo teenustasude suurus on kaebaja ja AS „Ragn Sells“ pakkumistest nähtuvalt vastavalt 45,71 kr/m3 ja 46,00 kr/m3. AS „Tallinna Prügila“ hinnakirja kohaselt oli 2009.a. suurjäätmete vastuvõtutasu ilma käibemaksuta 556,50 kr/t, alates 1.01.2010.a. 588 kr/t, lisaks tuleb suurjäätmete kõrvaldamisel sarnaselt teiste jäätmeliikide kõrvaldamisega tasuda saastetasu, mille määraks vastavalt keskkonnatasude seaduse (KTS) §-le 21 lg 1 p 1 on 156,50 kr/t.

ei võimalda korraldatud jäätmeveo tegelikest kuludest madalama maksumusega pakkumise teinud jäätmevedajatel oma tegevust erinevate mahtudega konteinerite ega mis tahes muude sissetulekuallikate arvelt ristsubsideerida, sest see annaks ainuõiguse saajale põhjendamatu konkurentsieelise. PKD p 2.20 sätestab, et jäätmeveo teenustasu peab konteineripõhiselt ära katma jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu ja jäätmete tühjendus- ja veokulud. Sama printsiip on kirjas ka PKD juurde kuuluva lepingu projekti punktis 6.1. Riigikohus on küll lahendis nr 3-3-1-44-09 märkinud, et

§-s 66 lg 5 pole sätestatud ristsubsideerimise keeldu, vaid tegemist on „saastaja maksab“ põhimõttest lähtuva regulatsiooniga, kuid see ei tähenda, et konkursimenetluses ei tuleks jälgida ristsubsideerimise keelu aluseks olevat põhimõtet. See nõue tuleneb ka konkurentsiseaduse §-st 16 p 1 ja 3, mis keelavad otseselt või kaudselt ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise. „Saastaja maksab“ printsiipi rikutakse ka siis, kui otseselt ei minda vastuollu ristsubsideerimise keeluga, ent kui ühe jäätmeveo kulud ehk jäätmekahju pole enam läbinähtav selle jäätmeliigi tekitajale. Teenustasu peab olenema otseselt käideldavate jäätmete kogusest ja liigist, sest sellise juhul maksab teenuse kinni selle konkreetse jäätmeliigi tekitaja, mitte tema kaaskodanik. Kolmanda isiku pakkumine on vastuolus PKD ja selle aluseks olevate õigusaktidega, sest nende hindadega ei kaeta ära samade jäätmete käitlemisega seotud kulutusi ning biolagunevate jäätmete osas isegi makstakse jäätmevaldajale jäätmete tekitamise eest peale, s.t. soodustatakse keskkonnavaenulikku tegevust. Jäätmete taaskasutamine on küll paljudel juhtudel võimalik ning 2 isegi eelistatum käitlemisviis, millega saab kokku hoida mitmeid kulutusi ning teenida ka lisatulu, kuid selline tegevus ei tohi rikkuda ausa konkurentsi ja „saastaja maksab“ printsiipe ega moonutada iga konkreetse jäätmeliigi käitlemise hinda. PKD-s kehtestatud ristsubsideerimise keeldu ei saa muuta ka vastustaja hilisemad kirjalikud selgitused pakkujatele, sest need jäävad oma sisult meelevaldseteks. Jättes kõrvale paberi ja kartongi kui kaubeldavad jäätmed, pole kompostitavad biolagunevad jäätmed kaubeldavad. Biolagunevate jäätmete müük mõnele talumajapidamisele loomadele söödaks pole kooskõlas

§-ga 29 lg 1, mis sätestab, et jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Kolmanda isiku leping OÜ-ga „BAO Ohtlikud Jäätmed“ iseenesest ei tõenda, mis mahus tulusid teenitakse konkreetse jäätmeliigi veost. Tallinna Ringkonnakohus on 17.03. 2009.a. otsuses haldusasjas nr 3-08-779 märkinud, et selleks, et hindamiskomisjon saaks tunnistada vastavaks ja hinnata pakkumisi, mille puhul vedaja ostab teatud jäätmeliigi jäätmevaldajalt tagasi, s.t jäätmeliigi äraveo teenustasu suurus jäätmevaldaja jaoks on negatiivse väärtusega, peab PKD-s selline hindamissüsteem olema selgesõnaliselt ette nähtud. PKD tingimused sellist varianti ette ei näinud. Olukorras, kus PKD tingimused ei näe ette miinusmärgiga hinna pakkumise võimalust, ei saa konkursi korraldaja oma hilisemates selgitustes PKD tingimusi ära muuta – s.t. näha senise plussmärgiga hinna pakkumise kohustuse kõrval ette võimaluse ka miinusmärgiga hinna pakkumiseks. Kolmanda isiku selgitused hinnakujunduse osas on paljasõnalised. Ta pole esitanud tõendeid ega täpsemaid andmeid, kuidas ta kavatseb 90 % suurjäätmetest taaskasutada. Ja isegi kui ta seda suudab, pole võimalik pakkuda suurjäätmete veoteenust hinnaga 0,01 kr/m3, sest enne jäätmete realiseerimist on vaja teostada mitmeid tegevusi(vedu objektilt sorteerimiskohta, sorteerimine, vedu realiseerimiskohta jne.), mis samuti on seotud kuludega. Lisaks tuleb ka sorteerimisel kõlbmatuks osutunud 10 % transportida ladestuskohta(AS-i „Tallinna Prügila“). See asjaolu on jäänud ka vaidlustatud korralduse tegemise ajal kontrollimata, aga samuti OÜ „BAO Ohtlikud Jäätmed“ reaalne kogemus ja tegevus biolagunevate jäätmete käitlemisel, sest nende veebilehel sellist teenust ei pakuta. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 303 kinnitatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“(edaspidi „konkursi kord“) §-de 38, 41 ja 44 p 1 kohaselt õiguse andja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt PKD-s esitatud tingimustele ning pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi PKD-s esitatud tingimustele; vastasel juhul lükatakse pakkumine tagasi. Vastustaja pole nõutud määral kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust PKD-le ja selle aluseks olevatele õigusaktidele, mis on toonud kaasa ebaõige otsustuse tegemise. Peale selle on vaidlustatud korraldus motiveerimata, sest ei sisalda ühtegi põhjendust kolmanda isiku pakkumises esitatud hindade vastavuse kohta

§-dele 11 lg 2 ja 66 lg 5, mis koosmõjus sätestavad, et konkursi raames esitatud pakkumistes ei tohi ühegi jäätmeliigi ega -mahuti lõikes esitada põhjendamatult madala maksumusega pakkumisi. Ka tunnistaja T. T. kinnitas, et ei esitanud vallale oma arvamust kirjalikult, vaid avaldas suuliselt. Arvutuste puudumine haldusaktis ei võimalda kontrollida haldusorgani õiguspärasust ning on nii oluline menetlusviga, et juba iseenesest tingib vaidlustatud haldusakti tühistamise. Pakkumiste hindamise protokolli kohaselt jäi kaebaja pakkumine kolmanda isiku pakkumise järel 2. kohale. Seega riivab kolmanda isiku pakkumise õigusvastane edukaks tunnistamine, mis oleks tulnud põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata, otseselt kaebaja õigusi ja vabadusi: tema pakkumine oleks tulnud tunnistada edukaks ja konkursi tulemusena sõlmida korraldatud jäätmeveo leping kaebajaga. Kuna vaidlustatud korraldus on õigusvastane, on õigusvastane ka selle alusel sõlmitud jäätmeveoleping. Pakkumiste hindamiseks moodustatud komisjoni 4.09.2009.a. pakkumiste hindamise protokoll on tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel, sest on antud pädevust ületades. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse(KOKS) § 31 lg 6 kohaselt kirjutavad määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele alla vallavanem ja vallasekretär. KOKS § 7 lg 2 järgi annab vallavalitsus 3 üksikaktidena korraldusi. Pakkumiste hindamise protokolli on allkirjastanud aga konkursikomisjoni liikmed, keda pole volitatud tegema otsuseid vallavalitsuse eest ja nimel. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, nõustudes kolmanda isiku esitatud seisukohtadega. Kolmas isik esitas koos pakkumisega ka põhjendused pakutud hindade kohta, kus näitas, kuidas ta kavatseb nende hindadega vedada suurjäätmeid ja biolagunevaid jäätmeid. Konkursikomisjon kontrollis esitatud andmete õigsust ning tegi biolagunevate jäätmete kohta kaks järelepärimist kolmandale isikule, millele sai rahuldavad vastused. Komisjoni nõustav keskkonnaekspert T. T. kinnitas, et AS „Veolia Keskkonnateenuste“ poolt pakutud hinnad on mõistlikud ja nendega saab vedada.

§-d 11 lg 2 ja 66 lg 5 koostoimes sätestavad reegli, et jäätmeveokonkursi raames esitatud pakkumistes ei tohi ühegi jäätmeliigi ega -mahuti lõikes esitada põhjendamatult madala maksumusega pakkumisi. Konkursi korra

1. peatükk „Pakkumiste tagasilükkamine“ ei näe ette võimalust pakkumise tagasilükkamiseks põhjendamatult madala hinna alusel, samuti ei näe sellist võimalust ette PKD p
2. Samas seondub pakkumise põhjendamatult madal hind mitte vaidlustatud korraldusega, vaid komisjoni 4.09.2009.a. otsusega, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumine vastavaks. See nähtub üheselt PKD p-st 6.2, mille kohaselt teeb vallavalitsus kirjaliku otsuse pakkumise vastavaks tunnistamise kohta, lähtudes PKD tingimustest. PKD p 6.3 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumiseks pakkumiste hulgast see pakkumine, mis vastab kõigile kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele ja mis on PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. Komisjoni 4.09.2009.a. otsus on haldusakt ning kaebaja pole seda õigeaegselt vaidlustanud. Seetõttu, isegi kui kohus tühistab korralduse, peab vallavalitsus pakkumiste hindamisel ikkagi lähtuma nendest pakkumistest, mis ta on vastavaks tunnistanud ning hindamise tulemus on jälle sama - edukaks tuleb tunnistada kolmanda isiku pakkumine, kuna see saab PKD kohaselt kõige rohkem punkte. Kaebus on pahatahtlik, kaebaja kasutab kohtumenetlusi ära selleks, et küsida jäätmevaldajatelt kõrgemat hinda, kui nad peaksid maksma uue konkursi võitja selgumisel. Kohus peaks tühistamiskaebuse läbivaatamisel kaaluma, kas kaebaja õigus nõuda haldusakti tühistamist kaalub üles kolmanda isiku võimaliku õiguspärase ootuse, et haldusakt jääb kehtima. Kolmas isik AS „Veolia Keskkonnateenused“ palub jätta kaebus rahuldamata. Korralduse motivatsioon ei takistanud esitada põhjendustega kaebust selle tühistamiseks. Korralduse tühistamine üksnes põhjusel, et selle motivatsioon pole õigusaktides sätestatud nõuetele vastav, on vastuolus kohtupraktika ja halduskohtumenetluse tulemuslikkuse põhimõttega. Kuna suurjäätmed, mis koosnevad eelkõige puidust, metallist ja plastist, on taaskasutatavad (neid on võimalik müüa), teenib kolmas isik 1 m3 suurjäätmete pealt keskmiselt 15,69 kr kasumit. Kuna neid ei ladestata ca 90 % ulatuses, ei kaasne selles osas ka prügilakulu ega keskkonnatasu. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed müüb kolmas isik OÜ-le „BAO Ohtlikud Jäätmed“ hinnaga 175 kr/t. Vallavalitsus andis enne pakkumise esitamise tähtaega selgituse, mille kohaselt on null- ja miinushindadega pakkumised lubatud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete puhul. Nimetatud seisukoht tehti teatavaks kõikidele pakkumise esitamisest huvitatud ettevõtjatele, seega pole ühtegi pakkujat pandud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele nr 3-08-779 on asjakohatu. Osundatud haldusasjas lükkas ainuõiguse andja kõik pakkumused tagasi põhjusel, et pakkumises osalejate poolt jäätmevaldajatele tasu pakkumine tuli ainuõiguse andjale üllatusena, mida viimane ei võinud konkursi väljakuulutamisel ette näha. Praegusel juhul ei tulnud miinushinna pakkumine kellelegi üllatusena. Kolmas isik on esitanud piisavalt dokumente enda pakutud hindade põhjendatuse tõendamiseks(tl I-118 pöördel-119, I-130). Et kolmanda isiku pakutud hindadega on võimalik Harku vallas jäätmevedu teostada, kinnitas ka tunnistaja T. T.. Kaebaja pole oma vastupidiseid väiteid tõendanud, kuigi tal oli võimalus esitada põhjendatud arvamus, miks kolmanda isiku hinnaarvutused ei pea paika või põhinevad ebarealistlikel eeldustel. Sellega pole kaebaja täitnud halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-st 16 lg 2 tulenevat tõendamiskohustust. 4 Pakkumise põhjendamatult madal hind seondub pakkumise vastavaks tunnistamise või tagasilükkamisega, mitte aga edukaks tunnistamisega. Seega pidanuks kaebaja tähtaegselt vaidlustama komisjoni 4.09.2009.a. otsustuse kui haldusakti kolmanda isiku pakkumise vastavaks tunnistamise kohta.

ega ükski Harku valla jäätmevedu reguleeriv õigusakt ei näe ette, et pakkumismenetluse peab läbi viima just vallavalitsus.

§-d 66-71 kasutavad mõistet „kohaliku omavalitsuse üksus“, s.o. kohalik omavalitsus ilma selle organeid täpsemalt määratlemata. Otsuses nr 3-3-1-25-02 sedastas Riigikohtu halduskolleegium, et ülesandeid, mis seadus paneb kohalikule omavalitsusele, nimetamata seejuures konkreetset organit ning mis pole vastavalt KOKS §le 22 lg 1 volikogu ainupädevuses, võib kohalik omavalitsus vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 volitada täitma valitsust; see säte ei välista kohaliku omavalitsuse ülesannete delegeerimist lisaks linna- või vallavalitsusele ka valitsuse struktuuriüksustele ning linna või valla asutustele ja ametnikele; ka HMS § 8 lg 2 kohaselt võib pädev haldusorgan ise määrata, kes täidavad tema nimel ülesannet. Analoogilises haldusasjas nr 3-08-779 on Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus jõustunud lahendites leidnud, et pakkumiste hindamise komisjoni otsus on haldusakt. Seega, isegi kui halduskohus tühistab korralduse, tuleb vallavalitsusel pakkumiste hindamisel lähtuda komisjoni poolt vastavaks tunnistatud pakkumistest ning tulemus on sama. KOHTU PÕHJENDUSED Komisjoni 4.09.2009.a. protokolliline otsus pole haldusakt, vaid menetlustoiming, mida saab vaidlustada ainult koos lõpliku haldusaktiga. Konkursi korra § 40 kohaselt teeb kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile PKD-s esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta õiguse andja, seega vastustaja, mitte komisjon. Sama nähtub ka PKD punktidest 6.

1. ja 6.
2. Kolmanda isiku viidatud otsuses nr 3-3-1-25-02 märkis Riigikohus, et KOKS §-le 22 lg 2 ei välista kohaliku omavalitsuse ülesannete delegeerimist lisaks linna- või vallavalitsusele ka valitsuse struktuuriüksustele ning linna või valla asutustele ja ametnikele. Ka otsuses nr 3-3-1-207 p 11 kordas Riigikohus, et HMS § 8 lg 2 lubab haldusorganisiseselt määrata isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kuid ainult haldusorgani volituse alusel. Kõnealune komisjon moodustati Harku Vallavalitsuse 28.07.2009.a. korralduse nr 924 punktiga 3 aga üksnes pakkumiste hindamiseks, pakkumiste vastavaks ja edukaks tunnistamise ülesandeid vallavalitsus komisjonile ei delegeerinud(tl I-69). Ka protokolli sisust nähtuvalt pidas komisjon enda ülesandeks üksnes pakkumiste hindamist: päevakorraks kinnitati pakkumiste vastavuse kontroll ja tagasilükkamine ning kvalifitseeritud pakkujate hindamine; punktiga 1.1 tunnistati küll vastavaks AS „Ragn-Sells“, AS „Veolia Keskkonnateenused“ ja OÜ „Adelan Prügiveod“ pakkumised ning punktiga 2.
3. tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumine, kuid punktiga 2.
4. esitati komisjoni otsus kinnitamiseks vallavalitsusele. Kuna komisjoni protokollilises otsuses sisalduvad ettepanekud polnud vallavalitsuse jaoks siduvad, pidi vallavalitsus ettepanekutega nõustumise korral nendele legitiimsuse andmiseks ettepanekud oma korraldusega seadustama. Seda ongi vastustaja vaidlustatud korraldusega teinud, mis tõendab, et ka vallavalitsuse arvates oli komisjonil üksnes nõuandja roll; vastasel korral poleks vastustajal korralduses nr 1110 olnud enam vaja kolmandat isikut edukaks tunnistada, kuna komisjon oli seda juba oma protokollilise otsuse punktis 2.
5. teinud. Seega ei saa nimetatud otsus olla haldusakt, vaid on komisjoni arvamus, mida pole võimalik tühistada. Kuivõrd komisjon pole otsuses oma volitusi ületanud, siis ei saa seda otsust käsitada ka pädevust ületava haldusaktina, mille tühisust oleks võimalik tuvastada. Kolmanda isiku viide haldusasjale nr 3-08-779 pole praeguses vaidluses asjakohane, sest nimetatud haldusasi pole analoogiline käsitletava haldusasjaga – viidatud asjas ei vaieldud selle üle, kas komisjoni otsus on haldusakt; avalikku konkurssi olmejäätmete vedaja leidmiseks ei kuulutanud välja mitte omavalitsusüksus, vaid omavalitsusüksuste ühendus MTÜ „Hiiumaa Omavalitsuste Liit“; konkurss ei lõppenud ühe pakkumise edukaks tunnistamisega, vaid konkursi nurjunuks kuulutamisega ning Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustest ei nähtu, kes komisjoni moodustas ja millised olid selle komisjoni volitused. 5 Vaidlustatud korralduses on vastustaja kirja pannud üksnes selle, et tunnistab kolmanda isiku pakkumise edukaks, jättes märkimata, milliste äriühingute pakkumised ta vastavaks tunnistab. Kuna aga korralduse preambulas on viide, et korraldus antakse 4.09.2009.a. pakkumiste vastavaks tunnistamise ja hindamise protokolli alusel, tuleb asuda seisukohale, et vallavalitsus on korraldusega vaikimisi kinnitanud komisjoni ettepaneku tunnistada vastavaks AS „Ragn-Sells“, AS „Veolia Keskkonnateenused“ ja OÜ „Adelan Prügiveod“ pakkumised. Kuna kaebaja on korralduse nr 1110 tühistamiseks 7.10.2009.a. kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud nii kolmanda isiku edukaks kui ka vastavaks tunnistamise, on vastavaks tunnistamine vaidlustatud õigeaegselt. Üldnõuded jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks kehtestab

, mis sätestab ka kohaliku omavalitsuse kohustuse korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumist ja vedu(

§-d 1 lg 1; 66 lg 2).

§ 66

lg 4 annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada oma haldusterritooriumil jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ja teenustasu piirmäärad. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Konkursi korra § 42 sätestab, et edukaks pakkumiseks tunnistatakse pakkumiste hulgast PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. PKD p 6.

1. kohaselt tunnistatakse edukaks see pakkumine, mis vastab kõigile kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele ja mis on PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine; PKD p 7 järgi on kõige soodsam see pakkumine, mis saab kõige suuremad hindamispunktid(tl I-103). Kõige suuremad hindepunktid sai kõnealusel konkursil kolmas isik(tl I- 13 pöördel, 70-73). Kaebaja väidab, et kolmanda isiku pakkumises esitatud jäätmeveoteenuse tasud - suurjäätmetel 0,01 kr/m3 ning kompostitavatel biolagunevatel jäätmetel -0,05 kr 140- ja 240-liitrise jäätmemahuti korral ei kata jäätmeveokulusid, kuid pole oma väiteid millegagi tõendanud. Kaebaja väide, et kolmas isik kavatseb müüa biolagunevad jäätmed talunikele loomasöödaks, on paljasõnaline. Kolmas isik on selgitanud, et müüb biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed OÜ-le „BAO Ohtlikud Jäätmed“ ning on selle tõendamiseks esitanud osaühinguga sõlmitud lepingu(tl I-130-139). Kaebaja pole ka ümber lükanud kolmanda isiku selgitust, et 90 % suurjäätmetest on võimalik materjalidena maha müüa ja sellega katta kõik suurjäätmete kogumisel, realiseerimisel ja 10 % jäätmete prügilas ladestamise kulud. Ka tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud T. T., kes aastatel 2005-2008 vastutas jäätmeveo korraldamise eest Tallinna linnas ning nõustas vastustajat konkursi läbiviimisel, kinnitas, et kolmanda isiku pakutud hindadega on võimalik Harku valla elanikke teenindada(tl II-39-40). Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et miinushindadega pakkumist võib vastavaks tunnistada ainult siis, kui PKD-s on selline hindamissüsteem selgesõnaliselt ette nähtud. PKD ei keela jäätmevedajal jäätmevaldajalt jäätmeid osta. Kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-08-779 polnud konkursi korraldaja niisuguse võimalusega arvestanud ja lükkas sel põhjusel kõik pakkumised tagasi. Käsitletaval juhul aga andis vallavalitsus enne pakkumise esitamise tähtaega 1.09.2009.a. selgituse, mille kohaselt on null- ja miinushindadega pakkumised lubatud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete puhul ning see selgitus tehti teatavaks kõikidele pakkujatele(tl I-129). Vaidlustatud korraldus on sisuliselt õiguspärane ja selle tühistamine üksnes korralduses kaalutluste puudumise tõttu pole põhjendatud, sest samasisuline haldusakt tuleks uuesti välja anda. Kuna kolmanda isiku pakkumine on õiguspäraselt edukaks tunnistatud, ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi Harku Vallavalitsuse ja AS „Veolia Keskkonnateenused“ vahel 8.
2. 2009.a. sõlmitud korraldatud jäätmeveo leping. Vastavalt HKMS §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti(lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele(lg 7). Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 71 730 kr õigusabikulusid ja 450 kr riigilõivu. Kaebaja kulud jäävad tema enda kanda. Kolmas isik vastustaja poolel AS „Veolia Kesk6 konnateenused“ palub kaebajalt välja mõista 47 520 kr õigusabikulusid. Kohus rahuldab taotluse osaliselt, arvestades maha 3564 kr, mis maksti õigusabi eest määruskaebuse koostamiseks, milline jäeti ringkonnakohtus rahuldamata. Kolmandale isikule tuleb kaebajalt menetluskuludena välja mõista 43 956 kr õigusabikulusid. Kohtunik: D.Maastik 7