Obsah (4)

§ 70§ 61§ 60§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-15021 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsivii

§ 70

lg 2 kohaselt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kohus saab elatise välja mõista alates 30.03.2009, sest hagi on kohtule saabunud 30.03.

1. Kohus kontrollis kostja poolt esitatud konto väljavõtet alates 01.04.2009, mille kohaselt on kostja kandnud pojale 19.05.2009 650 kr (selgitus: kooli maksude raha), 29.05.2010 385 kr K. R. (selgitus: R. hambaarst), 19.07.2009 R. V. 500 kr (selgitus: raha), 26.11.2009 R. V. 1000 kr (selgitus: toetus). Kostja poolt pojale taskuraha kandmine ei ole käsitletav ülalpidamise kohustuse täitmisena.
2. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-07 asunud seisukohale, et elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõutekohaselt, sh õigele isikule, seejuures tuleb lähtuda ka VÕS § 76 lg-st
3. Tulenevalt 2

§ 61

lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustust siis, kui ta on ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamise kohustuste täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Heakskiit võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama. 9.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt elatise välja lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seega tuleb elatusraha maksta vanemale, kelle juures laps elab ja kes muretseb lapsele igapäevaeluks vajaliku toidu, riietuse, kannab eluasemega seotud kulud jne.

§ 61

lg 1 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o 2175 kr kuus, summa, mida hageja on nõudnud.

1. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on viimase aasta jooksul enne elatushagi esitamist hagejale lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on kostja ettevõtte OÜ A. juhatuse liige ja omanik, kuid osaühing ei ole äriregistrile majandusaasta aruandeid esitanud, registri kanne on tehtud 31.12.2007, seega 2008 aasta majandusaasta aruande oleks pidanud esitama. Poolte vahel ei ole vaidlust elatise suuruse üle.
2. Kuivõrd hageja nõue on alammääras, ei ole vajalik lapse kulutuste liikide kaupa arvestuse lahti kirjutamine. Kostjalt välja mõistetud summa katab lapse minimaalsed vajadused. Seega kuulub hagi esitatud kujul rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
3. Kostja palus tühistada Pärnu Maakohtu 31.03.2010 otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja poja ülalpidamiseks 2175 krooni kuus.
4. Kostjal puudub hetkel püsiv sissetulek. A. OÜ, mille ainuosanik ning juhatuse liige kostja on, finantsseisund on ebastabiilne ja negatiivne. Seetõttu ei ole tal võimalik tasuda tagasiulatuvalt hagejale poja elatisraha. A. OÜ arveldusarved on arestimisel seoses välisriigi abipalvega Eesti Maksu-ja Tolliametile ning seetõttu läheb kogu müügikäive koheselt Maksu- ja Tolliameti võla tasumiseks. Enne võla, summas üle 130 000 krooni, täielikku tasumist, ei ole võimalik palgata firmal ühtegi töötajat ega maksta kellelegi töötasusid ega ka muid liiki väljamakseid, sealjuures kostjale. Samuti on nimetatud äriühingul pangalaen umbes 700 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt ning seoses asjaoluga, et kaevetöid on sel aastal vähe olnud ning pole kindel kui palju neid veel tulemas on, ei võimalda kostjal usaldusväärselt hinnata, millal ta saab hakata tasuma elatist. Kostja suudab lähedaste ja sugulaste abiga tasuda iga kuu jooksvat elatisnõuet, kuid tagasiulatuvat summat mitte.
5. Lisaks palub kostja võtta arvesse summad, mida ta on tagasiulatuva perioodi jooksul tasunud lapse arveldusarvele ning summad, millega on tasutud pojaga seotud kulutused (hambaarst, riided jms). Nimetatud summad tuleks arvesse võtta just seetõttu, et hageja arveldusarved on arestitud seoses kohtutäiturite nõuetega, mistõttu kasutab ta ise lapse kontot oma isikliku kontona. Hageja palus, et kõik rahad, mida kostja poja ülalpidamiseks või sellele kaasa aitamiseks talle kannab, oleksid kantud lapse arveldusarvele. Ka kõik 3 muud toetused, näiteks Pärnu Linnavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad pere-ja toimetulekutoetused, on kantud hageja palvel lapse arveldusarvele.
6. Kuna kostjal sissetulek puudub ning ei ole teada, millal esimene töötasu laekub, siis palus ta tagasiulatuv nõue kustutada ning võimaldada edaspidi jooksva elatisraha tasumist vastavalt võimalustele (arvestuslikult 2175 krooni kuus). Samuti palus kostja märkida kohtuotsuses arvelduskonto ja selle omanik, kuhu ta edaspidised ülekanded peab tegema. Vastus apellatsioonkaebusele
7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
9. Sarnaselt esimese astme kohtu menetluses väljendatule on kostja ka apellatsioonimenetluses endiselt seisukohal, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal lapsele hageja poolt nõutud ulatuses elatist maksta. Maakohus on hageja nõude osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks hagi kuulub vaatamata kostja vastuväidetele otsuses märgitud ulatuses rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
10. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohtu poolt elatise välja mõistmise alused sätestas kohtu poolt lahendi tegemise ajal kuni 30.06.2010 kehtinud

§ 60lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Sama seaduse § 61 lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt lähtuti lastele elatise suuruse kindlaksmääramisel enne 01.07.2010 laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Samaseisulise regulatsiooni sätestavad alates 01.07.2010 kehtivas

-s §-d 96 –

2. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks igakuiselt välja mõistetud elatis vastab otsuse tegemise ajal kehtinud elatise

§ 61

lg 4 järgsele miinimumsuurusele, millest väiksem võib vanemalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (kuni 30.06.2010 kehtinud

§ 61

lg 6 ja kehtiva

§ 102lg 2).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja sissetuleku võimalik piiratus ei ole asjaoluks, mis annaks põhjust väljamõistetud elatist seaduses ettenähtud alamääraga võrreldes vähendada. Maakohus on elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi. Kolleegiumil ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda nende pinnalt hagi põhjendatuse osas maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole pärast poolte kooselu lõppu regulaarselt ja lapse vajadustele vastavas ulatuses elatist maksnud. Hageja nõusolekut maksta elatist lapse pangaarvele, ei ole kostja tõendanud. 21. Kostja rahulolematus selle üle, et kohus mõistis kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist, ei ole põhjendatud. Maakohtu otsuse tegemisel ajal kehtinud

§ 70

lg 2 nägi ette kohtu õiguse mõista hageja nõudel elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

Samasisulise regulatsiooni sätestab kehtivas

-s § 108. Sätete mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse 4 ülalpidamiseks piisav. Enne 01.07.2010 kehtinud

§ 61

lg 6 kohaselt võis kohus jätta elatise välja mõistmata, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuna kostja ei esitanud maakohtu menetluses tõendeid selle kohta, et ta oleks hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul lapse ülalpidamises lapse vajadustele vastavas ulatuses osalenud ega tõendanud ühegi

§ 61lg-s 6 nimetatud asjaolu esinemist, on kohus hagi elatise tagantjärele välja mõistmise osas õigesti rahuldanud. Kuna Ts

MS § 436 lg 1 kohaselt peab kohus rajama otsuse üksnes asjas kogutud tõenditele, ei ole tõendite puudumise tõttu väidetavalt tasutud elatisega arvestamata jätmise etteheitmine maakohtule põhjendatud.

1. Ringkonnakohus ei saa arvestada apellatsioonkaebusele lisatud uute tõenditega ja nendele tuginevatele kaebuse seisukohtadega. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, m.h seetõttu, et tõend tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja ei ole kaebuses esitanud põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esitatud tõendeid elatise tasumise kohta esimese astme kohtule kaalumiseks ei esitatud. TsMS § 652 lg 4 teine lause sätestab, et kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kolleegium selgitab, et kostja poolt väidetavalt elatisena makstud summasid on võimalik arvesse võtta täitemenetluses. Täitemenetluse raames tuleb kostjal kohtutäiturile tõendada, et ta on kohtu pool väljamõistetud määras elatise kuni 30.10.2010 tasunud. TMS § 48 p 2 kohaselt lõpetab täitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud.
2. Ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et lapse huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanema ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et vanemal lasub kohustus vajadusel teha lisapingutusi sissetulekute hankimiseks. Kostja on tööealine ja terve meesterahvas, kelle ettevõtluse väidetav kehv seis ei anna alust arvata, et tal puuduks väljavaade leida võimalusi enda sissetulekute suurendamiseks, et tagada pojale seaduses ettenähtud miinimumsuuruses ülalpidamist. Asjaolusid, millest nähtuks, et kostja on teinud suurema sissetuleku leidmiseks pingutusi, kohtule esitatud ei ole. Kostja võimalik erialane ettevalmistus või eelistus olla ettevõtja ei anna lapse huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid palgatöö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet. Eeltoodu põhjal ei saa lugeda elatise tagantjärele väljamõistmist kostjale majanduslikult ülejõukäivaks koormaks.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 5