Obsah (12)

§ 442§ 206§ 440§ 367§ 230§ 173§ 138§ 147§ 162§ 163§ 178§ 632

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Kohtuotsuse tegemise aeg ja 11.juuni 2010. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja n

§ 442lg.

6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Viru Maakohtusse saabus 05.02.2010.a. E S hagiavaldus hagis OÜ Hansamets 170 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 16.11.2009.a. kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr. 1611, mille alusel hageja müüs kostjale xxxx kasvava metsa. Ühtlasi lepiti eraldi lepinguga kokku, et kostja taasmetsastab kinnistu tasuta. Raieõiguse müügihinnaks lepiti kokku 290 000 krooni tasumisega kahes osas ja tasumise tähtajaga 04.01.2010.a. Kostja tasus esimese osamakse 90 000 krooni ja teisest osamaksest 3 x 10 000 krooni. Seega on teise osamakse kokkulepitud summast 200 000 krooni tasumata veel 170 000 krooni. Hageja leiab, et kostja on maksmisega viivitades lepingut rikkunud, mistõttu esitab hageja viivitatud aja eest täiendavalt viivisenõude kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja alates otsuse tegemisest 8% põhinõudest kuni selle täieliku tasumiseni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1 ja lg. 3, 82, 101, 113 lg. 1 ja 367 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ning leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. II. Asja kohtulik menetlus ja kostja kirjalik vastus. Kohus 10.02.2010.a. määrusega võttis E S hagiavalduse hagis OÜ Hansamets 170 000 krooni nõudes menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kostja kohtule 08.03.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi põhivõlgnevuse osas summas 120 000 krooni. Kostja selgitab, et majanduslike raskuste tõttu ei olnud teise osamakse 200 000 krooni tervikuna kokkulepitud tähtajaks 04.01.2010.a. tasumine võimalik. Kostja tasus 14.

1. – 10 000 krooni, 19.
2. – 10 000 krooni, 25.
3. – 10 000 krooni ning 12.02.2010.a. – 50 000 krooni. Seega on võlgnevust veel 120 000 krooni ja kostja teeb ettepaneku selles osas sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja tasub võlgnevuse kahe maksega : 60 000 krooni 15.märtsiks ja 60 000 krooni 15.aprilliks 2010.a. Kostja teatab, et vastuhagi esitada ei soovi, poolte menetluskulud palub jätta poolte kanda, on nõus kirjaliku menetlusega ja valmis sõlmima kompromissi eelpool pakutud tingimustel. Kohus saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 30-ne päeva jooksul. Hageja kohtule 18.03.2010.a. saabunud seisukohas kostja vastusele palub võtta vastu hageja loobumine põhinõude 50 000 krooni ulatuses kostja poolt kohustuse osalise täitmise tõttu, edastada kompromissettepanek kostjale ja anda kostjale selle aktsepteerimiseks aega seitse päeva, kompromissile mittejõudmisel lahendada asi kirjalikus menetluses ja hagi täielikult rahuldada, mõista välja kostjalt 120 000 krooni ja viivis vastavalt hiljem esitatavale viivise arvestusele ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud. 25.03.2010.a. saabus kostjalt kohtule tulenevalt hageja poolt 18.03.2010.a. esitatud seisukohast omapoolne ettepanek kompromissiks. Samas teatab kostja, et teostas 23.03.2010.a. hagejale ka järjekordse makse 60 000 krooni ning hüvitab viimase 60 000 krooni 15.aprilliks 2010.a. Kohus 06.05.2010.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajaks hiljemalt 01.06.2010, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja 2 dokumente ning samuti teavitada kohut kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. 01.06.2010.a. esitas hageja kohtule viivisearvestuse ja taotlused, mille kohaselt hageja nõustub kõigi kostja märgitud summadega ning kinnitab ka viimase makse 60 000 krooni kättesaamist, kuid viitab asjaolule, et kostja poolt märgitud kuupäevad on maksekorralduse tegemise kuupäevad ning seetõttu laekusid maksed hageja kontole mõnevõrra hiljem. Maksed saab lugeda tasutuks alates nende laekumisest, mitte maksekorralduse tegemisest. Hageja kontole laekusid summad 10 000 krooni 15.,
4. ja
5. jaanuaril, 50 000 krooni
6. veebruaril ja 60 000 krooni 24.märtsil 2010.a. Ühe päeva viivitusintressi suuruseks on 8/365=0,02%. Seetõttu on viivise saamiseks korrutatud summa, viivitatud päevad ja viivitusintress ning kostja oli viivituses järgmiselt: 200 000 krooni tasumisega 11 päeva (5-15.01.2010), viivis 440 krooni, 190 000 krooni tasumisega 4 päeva (16-19.01.2010), viivis 152 krooni, 180 000 krooni tasumisega 7 päeva (20-26.01.2010), viivis 252 krooni, 170 000 krooni tasumisega 20 päeva (27.01-15.02.2010), viivis 680 krooni, 120 000 krooni tasumisega 37 päeva (16.02.201024.03.2010), viivis 888 krooni, 60 000 krooni tasumisega 79 päeva (25.03-11.06.2010 (otsuse tegemiseni)), viivis 948 krooni. Kokku viivis kuni otsuse tegemiseni 3 360 krooni. Hageja palub alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni kostjalt välja mõista viivitusintress vastavalt VÕS § 113 lg
7. Hageja palub hagi rahuldada, kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõudena 60 000 krooni, viivis 3 360 krooni ja põhinõude tasumiseni viivitusintress. Kuivõrd kostja oli tasumisega viivituses ning tasus raha pärast hageja poolt oma õiguste kaitsele asumist, siis peab kostja kandma hageja menetluskulud tervikuna. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastused, arvamused ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt hageja esitatud alustel ja ulatuses järgmistel asjaoludel. 1.

§ 206lg.

1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

§ 440

sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses ja jätkuvalt võlgnevuse tasumisega. Seega on põhjendatud hagi rahuldada veel tasumata summa osas, milleks hageja on 01.06.2010.a. teatanud 60 000 krooni. 2. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 6 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Hageja palub välja mõista viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 3 360 krooni VÕS § 113 lg. 1 alusel ja jätkuvalt alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni viivis protsendina tasumata põhinõudelt päevas VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. 3

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 230

kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja viivise nõudele ega ka viivise arvestusele vastuväiteid ei ole esitanud. Seega kulub hagi rahuldamisele ka viivise nõudes ning tervikuna summas 63 360 krooni.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 138järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 17 500 krooni.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on oma kirjalikus vastuses pakkunud kompromissi ja seda ka täitnud. Kompromissi kohtule ei esitatud. Kuigi hageja esitas ka kompromissi omapoolse pakkumise, nähtub sellest, et kompromiss sai seisneda vaid hageja ettepaneku vastuvaidlematus korras täitmiseks võtmises. Seega tuleb järeldada, et mõlema poole huve arvestava kompromissi sõlmimiseks puudus hageja valmisolek.

§ 163

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leidis, et menetluskuludest tuleb hageja tasutud riigilõiv jätta kohtukuluna kostja kanda tervikuna summas 17 500 krooni, kuna kostja on nõutava summa osaliselt tasunud pärast hagi kohtule esitamist. Muus osas tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda, kuna kostja on hagi koheselt õigeks võtnud, ta on kohe pakkunud kompromissi, mistõttu olnuks võimalus asi poolte vahel lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel ilma kohtusse pöördumiseta ja sellega täiendavate kulude põhjustamiseta. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis on põhjendatud jätta kõik muud menetluskulud poolte enda kanda.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 100, 101, 113 sätteid ning juhindus

§ 162, § 163, § 178, § 230, § 440- § 442, § 632 lg.

1 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Sirja Tooming Tea Toming Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2010 RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu

1. juuni 2010 otsus osas, 4 millega mõisteti OÜ-lt Hansamets E S kasuks välja 17 500 krooni ja jäeti poolte menetluskulud muus osas nende endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud OÜ Hansamets kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „
2. Välja mõista OÜ-lt Hansamets (registrikood 11051584) E S (isikukood xxxx) kasuks võlgnevuse katteks kokku 63 360 (kuuskümmend kolm tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni.
3. Välja mõista OÜ-lt Hansamets E S kasuks alates 12.06.2010 kuni põhinõude tasumiseni viivis VÕS § 113 sätestatud määras tasumata põhinõudelt päevas.
4. Jätta poolte menetluskulud OÜ Hansamets kanda.“ Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud OÜ Hansamets kanda. ringkonnakohtus Kohtuotsus jõustus 28.detsembril 2010.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Tea Toming 5