Obsah (6)

§ 31§ 32§ 15§ 25§ 26§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik K. Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 09.07.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2256 Haldusasi Menetlusosalised A. G.´i kaebus Ta

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja ema V.G. tõi 26.07.2008 kaebajale, kes viibib Tallinna Vanglas, käsipaki, mis sisaldas muuhulgas sini-valge triibulist käisteta särki. Saadetise võttis vastu Tallinna Vangla teenistuja K.T..
2. Kaebaja tegi 06.08.2008 avalduse, milles soovis vangla laost eelnimetatud eset. Kuna kaebaja väitel ta soovitud eset ei saanud, tegi kaebaja uue avalduse 19.08.2008, mille alusel toodi kaebajale hall maika, mille vastuvõtmisest ta keeldus. 1 Tallinna Vangla vastas kaebaja taotlusele 26.09.2008, märkides, et kaebaja 06.08.2008 avalduse alusel on talle väljastatud sini-valge triibuline maika ning 19.08.2008 avalduse alusel pakutud halli maikat ning rohkem särke kaebajal isiklike asjade hulgas laos ei ole.
3. Kaebaja esitas vanglale 29.09.2008 taotluse õige eseme saamiseks või materiaalse kahju hüvitamiseks. Tallinna Vangla vastas 16.10.2008 kaebaja taotlusele, milles märkis, et kaebaja on kätte saanud sini-valge triibulise maika, mistõttu tema taotlus jäetakse rahuldamata.
4. 10.11.2008 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt välja mõista 34 430 krooni materiaalse ja moraalse kahju eest
5. 21.01.2009 määrusega tagastas kohus kaebuse osaliselt, mittevaralise kahju osas, kuna selle nõude osas oli kaebajal läbimata kohtueelne kohustuslik kaebekord. 29.04.2009 määrusega jättis kohus kaebuse osaliselt materiaalse kahju nõudes (100 krooni kaebaja ema sõidukulu) läbi vaatamata, kuna kaebuse esitajal ei ole õigust pöörduda kohtusse teise isiku (V.G.) subjektiivsete õiguste kaitseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 330 krooni. Kaebuse kohaselt tõi kaebaja ema 26.07.2008 kaebajale käsipaki, milles oli muuhulgas sinivalge triibuline käisteta särk (nn meremehe särk). Pärast paki saabumist hoiustati see vangla laos. 06.08.2008 esitas kaebaja avalduse, milles soovis, et kambrisse toodaks sini-valge triibuline särk. Laotöötaja tõi eseme mustas läbipaistmatus kotis. Kotis oli eri värvi triipudega tume särk, mis ei olnud kaebaja soovitud ese. 07.08.2008 kirjutas kaebaja uue avalduse, soovitud eseme saamiseks. Laotöötaja lubas, et otsib soovitud asja. 19.08.2008 tõi laotöötaja kaebajale halli käisteta särgi, mille vastuvõtmisest kaebaja keeldus, kuna tegemist ei olnud soovitud esemega. Pärast seda teatas laotöötaja, et sini-valge triibulist särki laos kaebaja esemete hulgas ei ole. Seejärel pöördus kaebaja olukorra selgitamiseks avaldusega vangla direktori poole. Vangla direktor vastas, et soovitud eseme on kaebaja kätte saanud. Kaebaja pöördus ka oma kontaktisiku poole, kes vaatas kaebaja asjade loetelu ja ütles, et sinivalge triibulist käisteta särki ei ole kambrisse toodud ja seda ei ole ka isiklike asjade nimekirjas (isiklikul kaardil). Seejärel pöördus kaebaja uuesti vangla direktori poole kaebusega tagastada talle nõutud ese, osta uus samasugune või hüvitada tekitatud materiaalne kahju. Peale kaebuse esitamist kutsuti kaebaja laotöötajate kabinetti vestlusele, kuhu kaebaja võttis kaasa 06.08.2008 talle laotöötaja poolt kambrisse toodud särgi. Kabinetis viibisid kaks laotöötajat ja kolm valvurit. Kaebaja selgitas kohalviibinutele olukorda. Seepeale hakkasid vanglatöötajad kaebajaga käituma ülbelt ja püüdsid veenda, et see ese, mis toodi ongi kaebaja poolt soovitu ning juhul kui ei ole, ei kavatse nad uut asemele osta. Kui kaebaja lubas pöörduda kaebusega kohtusse, vastati, et neil on ükskõik. Vestlusest nädala möödudes sai kaebaja vangla vastuse, kus korrati varasemas vastuses toodut. 2 Kaebajale ei ole senini õiget eset tagastatud. Kaebaja ei soovi kanda tema särgi asemel toodud särki. 03.02.2009 kaebuse täienduses kaebaja märgib, et kadunud särgi väärtus on 330 krooni.
7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Kaebaja sai 06.08.2008 vangla laost oma avalduse alusel kätte T-särgi, mis kaebaja arvates oli vale ese. Kaebaja tunnistab kaebuses, et saadud ese oli ka triibuline aga tema omast tumedam. Paki toomisel kaebaja ema poolt täidetud avaldusest nähtub, et kaebajale on toodud maika ja T-särk. Vangla ametnik on juurde kirjutanud, et maika on hall ning T-särk sini-valge triibuline ja käisteta. Nähtuvalt registreerimise raamatu väljavõttest on A.G. saanud kätte tema poolt nõutud T-särgi. Arvestades, et teine särk, mis oli kaebajale toodud 26.07.2008 oli hall, siis on ilmne, et kaebaja sai kätte sini-valge triibulise särgi, kuna registreerimisraamatus on märgitud lühend sin. Ka A.G. ise tunnistab, et sai kätte triibulise T-särgi, kuid ei pea seda omaks. Vangiregistri väljavõttes, kus on kirjas kinnipeetavate varad nii kambris kui isiklike asjade laos, on kirjas, et A.G.il on kambris sinine maika, mis on just see sini-valge triibuline T-särk. Vanglateenistuja K.T., kes kaebajale vaidlusaluse särgi väljastas, mäletab hästi, milline särk oli. Samuti on ta näinud kaebajat kandmas särki, mis kaebaja väidete kohaselt ei ole õige särk ning mille kandmisest keeldumist ta on deklareerinud. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 6 lg 3 p 2 kohaselt on õigus nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Sama näeb ette riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 2 lg 1 p 5. RVS § 7 lg 1 alusel isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. RVS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVS § 12 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamiseks kohustatud isik avaliku võimu kandja, kelle tegevuse või tegevusetusega kahju tekitati Kaebaja taotleb Tallinna Vangla poolt tekitatud otsese varalise kahju (kaotatud särgi väärtuse) summas 330 krooni hüvitamist. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. VSKE § 61 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piirangut, lõige 2 kohaselt kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos, nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale ametnikule. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise ning lõige 5 kohaselt asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel, asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. 3 Tallinna Vangla kodukorra punkt 14.5.2 kohaselt muudatused kinni peetava isiku asjades peavad olema tehtud kambrikaardile võimalikult täpselt, välja arvatud hügieenitarvete, sokkide, aluspesu, ajakirjanduse ja kirjatarvete muudatused. Kaebuse esitajal on õigus hoida enda asju kinnipeetavate isiklike asjade laos ning vanglal on kohustus tagada asjade säilimine ning dokumenteerida asjade liikumine lattu ja laost välja. Pooltel puudub vaidlus selles, et 26.07.2008 viidi kaebajale tema ema poolt Tallinna Vanglasse käsipakk, mis sisaldas sini-valge triibulist käisteta särki (kingitus kaebaja sünnipäevaks). Pooltel on vaidlus selles, kas kaebajale on 06.08.2008 väljastatud laost sama särk, mis talle ema poolt 26.07.2008 toodi. Kaebaja väitel tõi ema talle sini-valge triibulise meremehesärgi ning vastustaja väitel toodi kaebajale nö tavaline tumesinine valgete triipudega käisteta särk. 19.06.2009 kohtuistungil esitas kaebaja asitõendina särgi, mis talle 06.08.2008 vangla laost väljastati. Tegemist on tumesinise peente valgete ja helesiniste triipudega ning ilma käisteta särgiga, mis ei ole niinimetatud meremehesärk. Kohtutoimikus (tlk 4) olevast kaebaja ema poolt täidetud avaldusest (täidetakse käsipaki toomisel kinnipidamisasutusse) nähtub, et kaebajale toodi pakiga jalgpallisärk (футболка). Vangla ametnik on täpsustanud viidatud avalduse märkuste lahtris, et ese on ilma varrukateta ja sini-valge triibuline. Kohus leiab, et nimetatud avaldus tõendab, et kaebajale toodi käsipakiga varrukateta särk, mis oli sini-valge triibuline, kuid ei võimalda teha järeldust, et tegemist oleks olnud meremehesärgiga. Pigem võib järeldada, arvestades kaebaja enda seletust kohtuistungil (tlk 102), et ema ei saanud segi ajada meremehe särki muu särgiga, et kaebajale toodud pakis ei olnud meremehesärki. 04.08.2008 vangla lao registreerimise raamatu väljavõttest (tlk 17) nähtub, et kaebuse esitajale on laost (06.08.2008) väljastatud sinine maika. Kohus leiab, et märgitud dokument eraldivõetuna ei tõenda seda, milline särk kaebajale väljastatu (sini-valge triibuline käisteta tavaline särk või meremehesärk). Eeltoodut ei tõenda ka kaebaja kambrikaardile tehtud kanne (tlk 98), millest nähtub samuti, et väljastatud on sinine maika. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et talle toodi 06.08.2008 särk, mille kaebaja on kohtule asitõendina esitanud. Asitõendiks esitatud särk on käisteta, värvuselt tumesinine, peenikeste valgete ja helesiniste triipudega. Ühtegi tõendit, et kaebajale oleks vanglasse toodud meremehesärk, kohtule esitatud ei ole. Menetlusseadustiku kohaselt ei ole kaebaja seletus tõendiks. Samuti ei saaks kaebaja oma seletusega (isegi kui see oleks vastavalt TsKMS § 267 kohaselt võetud vande all) tõendada, milline särk talle käsipakiga toodi, kuna ta ei olnud ise särki varem näinud. Kaebaja oletus, et ema tõi meremehesärgi, ei ole seega tõendatud. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Tallinna Vangla vangistusosakonna vanemvalvur K. T. ütles, et kaebajale käsipakiga toodud särk oli tumesinine peente valgete triipudega (tlk 106). Kui heita asitõendiks olevale särgile põgus pilk (nagu võib eeldada, et tehakse laost asjade väljastamisel) võib kohtu arvates jääda mulje, et tegemist on tunnistaja kirjeldusele vastava särgiga. Tunnistaja ei kinnitanud, et asitõendina esitatud särk on sama särk, mis toodi kaebuse esitajale, kuid pidas seda tõenäoliseks. Tunnistaja oli kindel selles, et särk, mis kaebajale käsipakiga toodi ja tema avalduse alusel väljastati oli sama. Tunnistaja ütluste kohaselt selgus ka vestluses kaebaja emaga, et ta tõi kaebajale ilma varrukateta T-särgi. (tlk 107) 4 Seetõttu saab eeltoodu põhjal pidada usutavaks, et kaebajale toodi särk, mis on kohtule asitõendina esitatud. Arvestades lisaks, et tunnistaja oli kindel selles, et kaebajale käsipakiga toodud särk ei olnud niinimetatud meremehesärk (tlk 107). Tunnistaja selgitas, et erinevus kohtule esitatud dokumentides särgi osas tehtud kannetes tulenes sellest, et paki toomise ajal nimetati ka ilma varrukateta särke T-särkideks, kuid hiljem, särgi väljastamise ajal, nimetati selliseid särke maikadeks (tlk 106). Kohtul ei tekkinud kahtlusi tunnistaja (keda on ka hoiatatud, et teadvalt valeütluste andmine on karistatav) ütluste õigsuses. Lisaks märkis vastustaja esindaja, et keegi kinnipeetavatest ei ole esitanud vangla vastu kahjunõuet seoses käesolevas asjas asitõendiks esitatud särgi kadumisega, mis toetab kaudselt samuti seisukohta, et kaebuse esitajale toodi just nimetatud särk.

§ 15

lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et asitõendiks esitatud särk ei ole sama särk, mis toodi talle käsipakiga 26.07.2008 ja et talle oleks toodud meremehesärk. Seega ei ole tõendatud, et vastustaja ei oleks väljastanud laost kaebajale kuuluvat eset ning oleks tekitanud kaebajale varalist kahju. Kohus selgitas kaebajale ka kohtuistungil, et tõendite puudumise tõttu, kui kaebaja ei taotle enda ema kohtusse kutsumist, võib jääda kaebus rahuldamata (tlk 110). Kaebaja ei taotlenud tunnistaja uuesti kutsumist (tlk 110).

§ 25

lg 2 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Eeltoodu tähendab, et kohus ei saa rajada otsust menetlusosalise tõendamata väidetele. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kaebajale oleks varalist kahju tekitatud, puudub vajadus käsitleda teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi ja kahju suurust. Kaebus tuleb eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 26lg 1 p-st 6 jätta rahuldamata.

9.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustajal menetluskulu väljamõistmise nõuet ei olnud. Kaebaja vabastati 16.02.2009 määrusega riigilõivu tasumisest, mistõttu ei kuulu riigilõiv kaebajalt väljamõistmisele. K. Maimann Kohtunik 5