Maakohus ei tuginenud tunnistaja ütlustele, mida pooled on varem uurinud ja eelistas põhjendamatult dokumentaalseid tõendeid tunnistaja ütlustele. Ainuüksi need menetluslikud rikkumised tingivad kohtuotsuse tühistamise. 03.03.2010 kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldas tunnistaja K. V., et „tõsi on see, et Viiru Transport rentis Transestilt transporti ja tasus renti selle eest. Viiru Transport osutas veoteenust kostjale“. Seeläbi kinnitas tunnistaja, et apellant ja vastustaja olid omavahel lepingulistes suhetes. Nimetatu kinnitab hageja antud tõlgendust kostja ja Transest OÜ vahel sõlmitud veolepingu nr 08/2006 p-le 8.6. Hageja avaldas, et OÜ Transest ei olnud võimeline ise veoteenust osutamata ning selleks kaasati lepingusse hageja, kel oli vajalik rahvusvaheliste vedude litsents. OÜ Transest sai veoteenust osutada ainult koos avaldajaga. Just sellel eesmärgil lisati veolepingutesse p 8.6., mis nägi ette kostjale võimaluse tasuda arveid otse avaldajale. Kohus on jätnud tähelepanuta, et veoleping nr 08/2006 p 8.6 ongi veolepinguks hageja ja kostja vahel, mille siduvusest on pooled teadlikud. Maakohus jättis arvestamata sellega, et tunnistaja K. V. on hageja seadusliku esindaja V.Viikbergi hea sõber ja sugulane. Tunnistaja ütlustest on ilmne, et hageja ja Transest tegutsesid veoteenuse osutamisel ühistes huvides ja eesmärkidel, seega oli vastustaja veoleping sõlmitud nii TransEst OÜ kui hagejaga. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kohtuotsuses tehtud järeldus, et „hageja võttis kaubad vedamiseks kostja teadmisel või temalt mingit infot 4
Apellatsioonkaebuse vastus Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid üle ei korda (
lg 6).
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ekslik on hageja väide, et kohus ei andnud hinnangut tunnistaja K. V. ütlustele. Tunnistaja väide, et Viiru Transport osutas veoteenust kostjale, on õiguslikku laadi ja kohus ei olnud sellega seotud, vaid pidi ise pooltevahelised õigussuhted kvalifitseerima. Tunnistaja väidet, et kostja tasus osade arvete alusel hagejale, on kohus hinnanud. Kohus refereeris tunnistaja ütlusi otsuse põhjendavas osas ja analüüsis veolepingut nr 08/2006 (tl 33-40) ning jõudis neid kahte tõendit koosmõjus teiste dokumentaalsete tõenditega hinnates järeldusele, et kostja sõlmis veolepingu OÜ-ga Transest ja oli kohustatud tasuma tasu lepingu täitmise eest OÜ Transest korraldusel kas viimasele või hagejale. Seega on asjakohatu hageja väide, et kohus eelistas dokumentaalseid tõendeid tunnistaja ütlustele. Hageja ja OÜ Transest omavahelised transpordivahendite üürilepingust tulenevad suhted ei tekitanud lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel ning kostjale kohustust tasuda veoteenuse eest hagejale. Asjaolu, et tunnistaja K. V. on hageja seadusliku esindaja hea sõber ja sugulane, oleks oluline tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamisel, kuid ei lükka ümber kohtu järeldusi. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes
lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust tuleb jätta muutmata maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ja apellatsioonikohtu menetluskulud jäävad hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi 5
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kai Härmand Ele Liiv Ande Tänav 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.