) § 1207 võimaldab kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja rikkumise korral kohaldada üksnes väärteokaristust, mitte aga teha ettekirjutust rikkumise kõrvaldamiseks; 4.2. korteriühistu ei ole
ja § 129 lg 2 kohaselt ettekirjutuse õige adressaat (st saastaja või keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemiseks kohustatud isik) ning on tuvastamata, kes on konkreetne saastaja; 4.
sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded ja pädevuse jäätmehoolduses ning s.h sätestab § 71 lg 1 jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamise õiguse volikogu määrusega.
Seega jäätmehoolduse korraldamise ning 2 jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide normidest kinnipidamise kontrollimisel on vastustaja ettekirjutust tehes tegutsenud seaduses sätestatud valdkonnas, järginud kehtivaid seadusi ning taganud linnaelanike seaduslike õiguste kaitse – Angerja 5 kinnistul tekkiva prügiveo korraldusega ja kuhjunud jäätmete äraveoga taganud avaliku ruumi vabastamise saastatusest ja heakorra ning hoidnud ära võimalike keskkonnakahjustuste või tervise riskide tekkimist. Hoopis vastupidiselt - vastustaja oleks rikkunud põhiseaduses ja seadustes toodud kohustusi kui oleks jäänud tegevusetuks nähes jäätmehoolduseeskirja pikaajalist ja paljusid isikuid otseselt mõjutavat eiramist. PS § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Vastustaja ei ole kordagi ei korteriühistu ega ka selle juhatuse liikmete aadressil ebasündsaid väljendeid kasutanud ega neid teadlikult laimanud, seega on väited au riivamise ja hea nime teotamise kohta arusaamatud. 5.3.
§-i 128 kohaldamine. Ettekirjutuses on põhjendatud, et keskkonnaametis on toimunud kaks nõupidamist ning nendel selgus, et Angerja 5 maa-alal on jäätmekäitlus nõuetekohaselt korraldamata ning korteriomanikel puudub kinnistul piisavas mahus jäätmemahuteid, kuhu sorteeritud olmejäätmeid viia. Kaebaja ei ole ka neid väiteid kaebuses ümber lükanud ega tõendanud, et ta oleks muul jäätmehoolduseeskirjas lubatud moel taganud jäätmekäitluse. Seega on järeldus, et olmejäätmetega saastavad Angerja 5 kinnistut ja sellega külgnevat maa-ala Angerja 5 korteriomanikud, ilmne. Samuti viitab kaebajale kui saastajale asjaolu, et alates hetkest kui Ragn-Sells AS viib täitekorralduse alusel läbi asendustäitmist, ei ole maa-ala olmejäätmetega prahistamist ega saastatust tuvastatud. 5.4. Kohustatud isik
lg 1 kohaselt.
lõige 1 järgi on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Angerja 5 kinnistu on jagatud korteriomanditeks. Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 teise lause kohaselt, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Korteriühistuseaduse § 2 lõige 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomanike ühine jäätmekäitlus on vaieldamatult käsitletav ühise majandamisena. Tallinna Linnavolikogu 30.10.2008 määruse nr 36 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri” § 5 lg 2 p 1 kohaselt on korteriühistu jäätmevaldajana kohustatud käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule. Kaebaja on varasemalt Angerja 5 korteriomanike jäätmekäitlemist korraldanud ning selle teenuse eest ka teenuse osutajale tasunud. Seega on kaebaja esitatud väited vastuolus tema enda eelneva faktilise tegevusega. 5.
lõige 1 järgi teostatakse järelevalvet keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras ning lõige 3 teise lause kohaselt on jäätmehoolduseeskirja täitmise üle järelevalve teostajaks valla- või linnavalitsus. Jäätmehoolduseeskirja § 1 lõige 3, § 2 lõige 1 ning § 2 lõige 3 punkti 2 järgi kontrollivad Tallinnas jäätmehooldust teiste hulgas vastustaja ja linnaosade valitsused. Seega ettekirjutuse tegemise õiguslikud alused ja vastustaja sellekohane pädevus tulenevad nii jäätmeseadusest, selle alusel vastu võetud jäätmehoolduseeskirjast kui ka KeJVS-st. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 7 lg 1, § 26 lg 1 p 1). Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PS § 14 sätestab põhiõiguste ja –vabaduste tagamise kohustuse seadusandlikule, täidesaatvale ja kohtuvõimule ning kohalikule omavalitsusele. Kaebaja ei ole nimetanud, millist põhiõigust või vabadust oleks kaevatava haldusaktiga kohaliku omavalitsuse poolt rikutud ning see ei nähtu ka asja materjalidest, mistõttu on väide alusetu. PS § 17 sätestab põhiõiguse aule ja heale nimele. Kohtu hinnangul ei saa ettekirjutuse tegemine korteriühistule ja selles korteriühistu kui keskkonna saastaja tuvastamine märgitud põhiõigust rikkuda. Kohtuistungil märkis kaebaja, et tegemist võib olla ka omandiõiguse riivega (PS § 32). Kohus nõustub, et juhul, kui kaevatav haldusakt, millega pannakse korteriühistule koormisi (jäätmete likvideerimise kulude tasumine, uute konteinerite paigaldamine), on õigusvastane võib olla tegemist omandiõiguse riivega. Seega tuleb kontrollida kaevatava haldusakti õiguspärasust. Pooltel puudub vaidlus vastustaja pädevuse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas haldusakt on materiaalselt õiguspärane ning kas on järgitud menetlusnorme. Kaevatava ettekirjutuse tegemise õiguslikuks aluseks on
lg 1, mis sätestab, et 4 jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule; p 3 sätestab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmekäitlejale üleandmise kohustuse; p 7 kohustab omama või üürima nõuetekohased jäätmemahutid; p 8 kohustab jäätmemahutid paigutama krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud; p 10 kohustab vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.
lõige 1 järgi teostatakse järelevalvet jäätmeseaduse nõuete täitmise üle keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. KeJVS § 21 lg 2 p 3 kohaselt ettekirjutusi tehakse inimese elu, tervist või vara või keskkonda ohustava tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks, kui tegevust ei saa käesoleva seaduse § 22 lõike 2 kohaselt (peatada ei tohi inimeste vara või keskkonda ohustavat tegevust, mille peatamine võib põhjustada üldistele huvidele suuremat kahju, kui põhjustaks tegevuse jätkumine) peatada.
lg 2 kohaselt ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt teeb vajaduse korral lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse keskkonnajärelevalve asutus või kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse asutus ning võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
lg 2 kohaselt, kui kohustatud isik jätab keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata, võib keskkonnajärelevalve asutus või kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse asutus teha sellekohase ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Muu olulise teona keskkonnaohutuse seisukohalt on käsitletav jäätmekäitluskoha järelhooldus, probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine, jäätmete töötlemine enne prügilasse ladestamist, nõuetele mittevastava prügila sulgemine (KeJVS § 129 lg 1 p-d 1-4). Probleemtoote määratlus on toodud KeJVS §-s 25. Probleemtooteks on sealhulgas patareid ja teatud ehitusmaterjalid. Kohus nõustub vastustajaga, et korteriühistu on antud juhul käsitletav jäätmevaldajana.
kohaselt jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
kohaselt jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Angerja 5 kinnistu on jagatud korteriomanditeks, moodustatud on korteriühistu ning korteriühistu on ka varasemalt ühistuliikmete jäätmekäitlust korraldanud (sh sõlminud jäätmekäitluslepingu), milliste asjaolude üle vaidlus puudub. Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 teise lause kohaselt, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Korteriühistuseaduse § 2 lõige 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kohus nõustub vastustajaga, et korteriomanike ühine jäätmekäitlus on käsitletav ühise majandamisena. Vastustaja on teinud ettekirjutuse õigele isikule. Kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil (tlk 66) vastuseks kohtu küsimusele, et KÜ Angerja 5 pani prügi toimikus (tlk 41-45) olevatelt 5 fotodelt nähtuvasse kohta, asfaldile, ajaperioodil, millisel on koostatud ka kaevatav haldusakt. Kaebaja esindaja ei vaidlustanud asjaolu, et osales keskkonnaametis toimunud kahel nõupidamisel, kus arutati, kuidas likvideerida nimetatud kohas olev konteineriväline prügi ja lahendada edaspidi prügi kogumise ja äravedamise probleem. Objekti kontrollimise aktidest (tlk 38-40) nähtub, et konteineriväline prügi asus Angerja 5 kõrval oleval sisekvartali avalikult kasutataval teel ning ehitusjäätmetega prügikotid Angerja 5 kinnistul. Vastuseks kohtu küsimusele, vastas vastustaja esindaja (tlk 67), et neile teadaolevalt on KÜ Angerja 5 seal piirkonnas ainuke, kes prügi maha paneb. Samuti on KÜ-le Angerja 5 määratud rahatrahv seoses prügi ebaseadusliku mahapanekuga, mida kaebaja ei vaidlusta. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kahtlusi selles, et ettekirjutus on koostatud õigele isikule. Kaebaja väide, et tulnuks teha fotod konkreetsetest füüsilistest isikutest, kes prügi maha panid ei ole põhjendatud ning selline nõue ei tulene ka kehtivast õigusest. Esinesid faktilised alused ettekirjutuse tegemiseks. Faktilist olukorda tõendavad vastustaja poolt kohtule esitatud ja eelnevalt viidatud fotod ja objekti kontrollimise protokollid. Ettekirjutuse kohaselt konteiner oli jäätmetega ületäitunud ja suur hulk jäätmeid oli pikemaajalisel perioodil korteriühistu elanike poolt ladustatud konteineri kõrvale maha; puudusid nõuetekohased jäätmemahutid; jäätmevaldaja tegevuse ja tegevusetuse tagajärjel tekkis Angerja tn 5 kinnistul ja selle kõrval oleval maal illegaalne prügi mahapaneku koht. Seega ei täitnud korteriühistu eelviidatud õigusnormidest tulenevaid kohustusi, so kohustust anda eeskirjaga määratud korras oma valduses olevad jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule; jäätmete liigiti kogumise kohustust; nõuetekohaste jäätmemahutite nõuetekohase paigaldamise kohustust. Kaebaja ei täitnud saastuse likvideerimise kohustust, mistõttu esines alus teha ettekirjutus
JVS § 21 lg 2 p-s 3 sätestatud alus ettekirjutuse tegemiseks. Viidatud sätte kohaselt ettekirjutusi tehakse inimese elu, tervist või vara või keskkonda ohustava tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks, kui tegevust ei saa käesoleva seaduse § 22 lõike 2 kohaselt peatada. Enne ettekirjutuse tegemist pöörduti kirjalikult korduvalt kaebaja poole ning arutati vaidlusaluseid küsimusi haldusorganis kahel korral; määrati korteriühistule rahatrahv ning seejärel teavitati veelkord märgukirjaga, kuid märgitud meetmed ei andnud tulemusi. Õige on vastustaja ettekirjutuses esitatud seisukoht, et jäätmekäitlusnõuete pikaajaline rikkumine tekitab avaliku ruumi saastatust ja keskkonnahäiringuid (negatiivne keskkonnamõju,
Ettekirjutuse kohaselt jäätmete ladustamine konteineri kõrvale põhjustas avaliku ruumi prahistamise (tõendavad fotod), lendprahi kandumise naaberkinnistule (saab mõistlikult eeldada), prahi laialikandmise hulkuvate loomade ja lindude poolt ning sellest lähtuvalt haigusetekitajate leviku riski (saab mõistlikult eeldada). Kaebaja järeldus, et
§-st 1207 tulenevalt saab jäätmehoolduseeskirja rikkumise korral teha üksnes rahatrahvi, ei ole põhjendatud, kuna viidatud normist ega ühestki teisest õigusnormist sellist keeldu ei tulene. Haldusakt on õiguslikult ja faktiliselt piisavalt põhjendatud (vastab HMS §-le 56). Põhjendamatud on kaebaja esindaja kohtuistungil esitatud väited menetlusnormide rikkumisest (informeerimata jätmine menetluse algatamisest, ärakuulamisõiguse tagamata jätmine). Vastustaja esindaja esitas kohtule 12.01.2009 saadetud e-kirja (tlk 64), milles kutsuti kaebaja 6 esindajat haldusorganisse andma selgitusi jäätmekonteinerite ületäitumise ja linnamaa prahistamise kohta ning selgitati, et menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel lahendab haldusorgan asja teie kohalolekuta. Samuti on nähtuvalt vaidlustatud ettekirjutusest saadetud kaebajale eelnevalt mitu kirja, milles nõutakse omavoli lõpetamist ja jäätmekäitluseeskirja täitmist (kaebaja kirjade saamist vaidlustanud ei ole). Kuna kaebaja esindaja märgitud ajal toimunud asja arutamisel osales (kaebaja esindaja kinnitas osalemist, tlk 67 kohtuistungi protokoll), võib sellest järeldada ka märgitud e-kirja kättesaamist. Seega on eeltoodu põhjal kaebaja väited haldusmenetlusest teavitamata jätmisest ja ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest ilmselgelt põhjendamatud. HMS § 40 lg 1 kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebajale oli tagatud arvamuse ja vastuväidete esitamine nii kirjalikus kui suulises vormis, kuigi seadus ei nõua, et haldusorgan peaks arvamuse andmist võimaldama kõigis vormides (piisab ühest). Asjakohatud on kaebaja kohtuistungil esitatud väited, et ettekirjutus on õigusvastane põhjusel, et olukorra tekkimises on süüdi jäätmevedaja Ragn-Sells AS, kelle süü oleks haldusorgan pidanud haldusmenetluses tuvastama. Järelevalvemenetluses ei lahendata poolte tsiviilõiguslikke vaidlusi ning kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil (tlk 68), et ei ole käesoleva ajani ka ise märgitud äriühingu vastu ühtegi vaidlust algatanud. Konteinerivälise prügi likvideerimine, nõuetekohaste jäätmemahutite paigaldamine ja jäätmete üleandmise tagamine (sh selleks vajaliku lepingu sõlmimine) on igal juhul kaebuse esitaja kohustused. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kaevatav haldusakt on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kaebus tuleb jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. 7. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega puudub alus kaebaja poolt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks. Kristina Maimann Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.