3-10-897/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-897 Määruse kuupäev 21.05.2010 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S L kaebus Justiitsministeeriumi mittemateriaalse kahju nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 471 lg 2). vastu Asjaolud ja kohtu seisukoht Kinnipeetav S L palub kohtule esitatud kaebuses hüvitada talle vanglas tekitatud kahju. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas ebainimlikes tingimustes, kus polnud täidetud Euroopa Vanglareeglistikust tulenevad nõuded, mistõttu tekkisid tal nahahaigused. 19.04.2010 Tallinna Halduskohtu määrusega anti S L kaebus üle Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja alluvusse. 10.05.2010 saabus Tartu Halduskohtule haldustoimik 3-10-

1. Halduskohus on seisukohal, et S L kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõue Justiitsministeeriumilt on ilmselgelt perspektiivitu ja kaebus kuulub seetõttu tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. 1 HKMS § 11 lg 31 p 5 näeb ette, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebaja väidab, et „alates novembrist 2008.a. kuni 17.09.2009.a. rikuti Tallinna Vanglas /Magasini 35, 10138, Tallinn/ tema kinnipidamistingimusi, mistõttu tekkisid tal nahahaigused. Selle eest kannab vastutust Justiitsministeerium. Mittevaralise kahju tekitamise tõendina kohustada Justiitsministeeriumi tagama Justiitsministeeriumi kulul ekspertiisi läbiviimist: 1) sanitaar-epidemioloogilise jaama poolt; 2) Tallinna linna lähedasema kliiniku meediku poolt, nimelt nahaarsti ja nakkushaiguste arsti poolt; 3) inimõiguste kantsler või tema asetäitja, aadress: Nunne 2, Tallinn 10133., tel. 6464270,
2. Kohustada Justiitsministeeriumit tasuda nahahaigusi ja rohkelt ebameeldivusi ja ebamugavusi toonu osas ekspertiisi tegemise kulud“. Kaebaja on kaebuse põhjendatud huviks märkinud kahju hüvitamiseks mõistliku rahalise hüvituse väljamaksmise Justiitsministeeriumilt. Vastavalt RVS § 17 lõikele 1 võib taotluse kahju hüvitamiseks esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Eesti kohtute praktika kohaselt on riigivastutusseaduse ja HKMS kohaselt kahju hüvitamise nõude korral vastustajaks haldusorgan. Seni on lähtutud praktikast (nii kohtute, vanglate kui ka JM-i poolt), et vastustajaks on ikkagi vangla, kui kaebus on esitatud vangla tegevusele või tegevusetusele. Seda kinnitab ka HKMS § 14 lg 2 punkt 2, mille kohaselt on halduskohtumenetluses pooleks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (vastustaja). Samuti on sätestatud RVS § 12 lõikes 1, et kahju kannatanud isikule on kahju kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Kirjeldatu alusel on ikkagi vangla see, kelle tegevuse või tegevusetusega kahju kinnipeetavale tekkis, sest ka VangS § 105 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. VVS § 46 lg 1 kohaselt on aga ministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 23.12.
3. a määruse nr 319 "Justiitsministeeriumi põhimäärus" punkt 12 alapunkt 9 kohaselt on Justiitsministeeriumi pädevuses justiitshalduse alal vanglate teenistuslik järelevalve. Seoses kaebuse tagastamisega kahju hüvitamise nõudes märgib kohus, et Riigikohtu praktika kohaselt on nõudeõigus kahju hüvitamiseks vaid isikul, kelle õigusi on rikutud ( Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid haldusasjades nr 3-3-1-27-02; 3-3-1-13-06). 2 Seega HKMS § 11 lg 31 p 5 kaebeõigust. tuleb sisustada lähtudes HKMS §-st 7, mis käsitleb Nimetatud sätte alusel võib kohus kaebuse üldjuhul tagastada siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kaebuse perspektiivikuse üle otsustamisel peab kohus hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebaja kaebuse eesmärgiks saada rahalist hüvitist väidetava väärikuse alandamise eest ministeeriumi poolt. Kaebusest ei ole võimalik välja lugeda, milliseid ministeeriumi toiminguid saaks käsitleda kaebaja väärikuse süülise alandamisena. Halduskohus selgitab kaebajale, et vastavalt Vangistusseadus § 11 lg-le 8 on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kahju hüvitamise nõude korral RvastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. S L ’il on võimalik esitada Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlus, et novembrist 2008.a. kuni 17.09.2009.a. rikuti Tallinna Vanglas /Magasini 35, 10138, Tallinn/ tema kinnipidamistingimusi, mistõttu tekkisid tal nahahaigused. Pärast riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale esitamist ja vastuse saamist, on kaebajal võimalik esitada kaebus halduskohtule. Ülle Polluks Kohtunik 3