KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakveres Tsiviilasja number 2-09-594 Tsiviilasi A J hagi

§ 1047lg 1 järgi lasub kostjal kohustus tõendada esitatud asjaolude tõesust.

Tegelikkusele mittevastavad faktiväited põhjustasid hagejale negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust jne. Hagejal tuli taluda pilkeid äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta lävis. Kostjate taotlust menetluskulude katteks tagatise andmiseks ei pea hageja põhjendatuks. 11.09.2009 toimunud eelistungil esitasid kostjad taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks (I, lk 142-143) ning juhul, kui kohus nimetatud taotlust ei rahulda, kordasid taotlust hageja kohustamiseks menetluskulude katteks tagatise andmiseks (summas 50 000 krooni; I, lk 145-149). 21.09.2009 jättis Viru Maakohus oma määrusega (I, lk 150-153) kostjate taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Sama määrusega rahuldas kohus osaliselt kostjate taotluse tagatise andmiseks ja kohustas TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel andma hagejat kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 25 000 krooni. Samuti kohustas kohus hagejat esitama menetluse jätkumisel oma kahjunõude aluseks olevad täpsustatud asjaolud koos vastavate tõenditega. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega 07.12.2009 jäeti maakohtu kohtumäärusele poolte esitatud määruskaebused rahuldamata (I, lk 198-202). 22.12.2009 laekus Viru Maakohtule hageja avaldus tema kahjunõude aluseks olevatest täpsustatud asjaoludest koos vastavate täiendavate tõendite ja põhjenditega (II, lk 2-5). Avaldusele oli ka lisatud hageja väidetud tasaarvestuse tõendamiseks AS-i Tamsalu VESKID kiri 17.09.2001 nr 1-201 107 (II; lk 7). 28.12.2009 maksis hageja TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel kostjate eeldatavate menetluskulude katteks kohtu kontole 25 000 krooni (II, lk 21). III. Hageja nõue ja selle asjaolud vastavalt 21.12.2009 21.12.2009 esitatud hagiavaldusele hagiavaldusele (II, lk 22-5). Hageja nõudeks on AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) ja tema seaduslikult esindajalt – pankrotihaldurilt, vandeadvokaat Urmas Ustav`ilt, solidaarselt hageja au ja hea nime teotamisega ja moraalse kahjuna õiglase hüvitise väljamõistmine kohtu äranägemisel (06.02.2009, 11.03.2009 ja 21.12.2009 esitatud hagiavaldusele vastavalt (II, lk 3-5). Hagi asjaolud Hageja kohtusse pöördumise on tinginud AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) ja pankrotihaldur Urmas Ustav`i poolt tsiviilasjas nr 2-05-18418 teadlikult ja pahatahtlikult kohtule tegelikkusele mittevastava hagi esitamine ning sellega seotud kohtupidamisega hageja au ja hea nime teota3 misega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine (II, lk 2). 22.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-494/04) kuulutati välja AS-i Tamsalu VESKID (reg.-kood 10771193) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Urmas Ustav (hageja avaldusest; I, lk 68). 17.10.2005 esitas AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav Lääne-Viru Maakohtusse hagi AS-i Tamsalu VESKID(pankrotis) ja A J vahel 11.10.2001 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tagasivõitmiseks (kehtetuks tunnistamiseks). Nimetatud hagiavalduses süüdistati teda - A J`d - selles, et laenuleping sõlmiti intressita ja tagatist nõudmata, kahjustades teadlikult AS-i Tamsalu VESKID võlausaldajate huve. Viru Maakohus jättis 31.10.2006 kohtuotsusega hagi rahuldamata, leides, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. 04.12.2006 esitas AS Tamsalu VESKID (pankrotis) Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles märgiti, et vaidlustatud tehing oli kahjulik lähtuvalt selle tingimustest ning poolte omandatavate õiguste ja kohustuste tasakaalust, samuti on oluline see, kas lepingut oli võimalik täita. Apellatsioonkaebuses leiti, et tegemist oli laenuandjale kahjulike tingimustega, laen oli intressivaba ning tagatiseta. 10.03.2008 jättis Viru Ringkonnakohus oma otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Otsuses märgiti: “Selleks, et kohus saaks kaaluda tehingu kehtetust varasema PankrS § 43 lg 1 p 4 (kehtiva PankrS § 110 lg 1 p 4) alusel, oleks hageja pidanud välja tooma asjaolud, mille kohaselt võlgnik on teinud enne pankrotimenetlust teadlikult võlausaldajate huve kahjustava tehingu oma lähikondsega, kes sellest teadis või pidi teadma.” Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata tõendamatuse tõttu, et hageja on esitanud oletuslikud väited ja jätnud tõendamata, et kahjustati tehinguga AS Tamsalu VESKID (pankrotis) võlausaldajate huve. Hagiavaldusele lisatud 2001.a. majandusaasta aruande järgi oli lühiajaline intressita laen seotud isikult summas 880 560 krooni aruandeaastal täies ulatuses tasutud. 11.04.2008 esitas pankrotihaldur Urmas Ustav Viru Ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse, märkides, et A J käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, samuti, et A J kuritarvitas enda õigusi. Riigikohtu poolt halduri esitatud kassatsioonkaebust menetlusse ei võetud. Hageja leiab, et AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) ja pankrotihalduri poolt on talle tekitatud mittevaralist kahju sellega,, et kostjad järjepidevalt esitasid kohtuorganitele tegelikkusele mittevastavaid ja pahatahtlikke mõtteid ja teemakäsitlusi sisaldavaid avaldusi, mida menetleti aastaid. Hageja käsitleb halduri esitatud hagi kui katset diskrediteerida teda kui ettevõtte juhti (endist AS-i Tamsalu VESKID (juhatuse liiget) nii alluvate kui ka avalikkuse silmis, et jätta üldsusele temast muljet kui isikust, kes mõtleb ainult iseendale ja mitte äriühingule, et tegemist on isikuga, kes on kuritarvitanud enda õigusi, on käitunud vastuolus hea usu põhimõtetega ja on kahjustanud võlausaldajate huve. Kahju tekitanud teoks on AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) esitatud hagi, milles hageja suhtes väljatoodud faktilised väited õiguste kuritarvitamisest, hea usu põhimõtetega vastuolus käitumisest ja AS-i Tamsalu VESKID võlausaldajate huvide kahjustamisest ei ole üheski kohtuastmes tõendamist leidnud. Hageja leiab, et ei tohi lubada tekkida olukorral, kus AS Tamsalu VESKID (pankrotis) ja teda esindav pankrotihaldur võivad esitada tegelikkusele mittevastavaid süüdistusi sisaldavat tagasivõitmise hagi tavapärase hagi sildi all. Pankrotihaldur peab olema suuteline hindama oma professionaalsete teadmiste pinnal, kas ühingu juhtorganite liikmed on käitunud õigusvastaselt. Kui haldur ei ole suuteline seda tegema ja hindab fakte ebaõigesti, andes neile vale eelhinnangu, ehk esitab põhjendamatu ja tegelikkusele mittevastava hagiavalduse (kajastatakse tegusid, milliseid juhtorgani liige ei ole toime pannud), siis on pankrotihaldur kohustatud kandma vastutust tegelikkusele mittevastava hagiavalduse esitamise eest. Hageja väidab, et tasaarvestus AS-i Tamsalu TERKO ja AS-i Tamsalu VESKID vahel toimus tema loovutatud nõude alusel tegelikult juba 17.09.2001 ning see on kajastatud mõlema äriühingu aruannetes, mis on pankrotihalduri valduses. Kuni 23.12.2003 kehtinud PankrS § 42 lg 1 kohaselt oli tagasivõitmise sätte koosseisuliseks tunnuseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Kui tehinguga ei ole kahjustatud võlausaldajate huve, siis puudus ka alus selle kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras ning seega oli halduri poolt tagasivõitmise hagi esitamine 4 täielikult põhjendamata ja seega õigusvastane. Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju kostjate poolt tegelikkusele mittevastava sisuga hagi esitamisega (oma õiguste kuritarvitamine, hea usu põhimõtetega vastuolus käitumine, AS –i Tamsalu VESKID võlausaldajate huvide kahjustamine). Kõigis kohtuastmetes tuvastati, et hagis kirjeldatu ei vastanud tegelikkusele (on põhjendamata, tõendamata ning oletuslik). Kohtulahendite jõustumisega sai hageja lõplikult teada, et talle tekitatud kahju on õigusvastane, mistõttu on kahju hüvitamiseks kohustatud isikuteks kostjad. TsÜS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastaselt viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja leiab,, et kuna kostjate esitatud hagi jäeti rahuldamata, siis ei olnud järelikult alust kohtusse pöörduda ning selles avaldub kostjate käitumise õigusvastasus ja ka põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja esitatud hagi vahel. Hagiavalduses esitatud tegelikkusele mittevastavad faktiväited (õiguste kuritarvitamine, hea usu põhimõtetega vastuolus käitumine, AS-i Tamsalu VESKID võlausaldajate huvide kahjustamine) põhjustasid hagejale negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust ning töövõime langust, tema au ja head nime teotati. Hageja ei saanud öid magada ning sellest tulenevalt tuli pöörduda ka arsti vastuvõtule. Seda tajusid ka tema pereliikmed, lapsed ja tuttavad. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist seisundit ja tegevust. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse. Hingeliste kannatuste eeldamise tõttu tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos hagis tegelikkusele mittevastavate faktiväidete väljatoomisega (

§ 127

lg 4).

§ 1045järgi on kahju õigusvastane, kui see on tekitatud isikliku õiguste rikkumisega.

Au ja hea nime teotamisega alandatakse isiku inimväärikust. Isiku au ja hea nime teotamine, muu hulgas väärtushinnaguga, mis ei ole kohane, on õigusvastane. Kostjate poolt esitatud väljamõeldud väärtushinnangud ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist. Hinnangu vorm on suunatud teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Hagejal on tekkinud mittevaraline kahju.

§ 134

lg 2 kohaselt isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral, tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Hageja on seisukohal, et hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina õigustavad hageja üleelatud ebameeldivused, kannatused, au ja hea nime teotamine, eelkõige aga hageja ja tema lähedaste stress.

§ 1046

põhiseaduspärase tõlgendamise korral on au teotamine õigusvastane.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.. Hageja ei ole toime pannud väidetavat kuritegu, ei ole tegutsenud enda isiklikes huvides, ei ole kuritarvitanud enda õigusi, ei ole käitunud vastuolus hea usu põhimõtetega, ei ole kahjustanud AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) võlausaldajate huve. Kuna hagiavaldusest sellised süüdistused tulenesid, siis on kostjate tegevus õigusvastane ning põhjustas hagejale Põhiseaduse § 25 mõttes mittevaralise kahju.

§ 1047

lg 1 järgi lasub kostjal kohustus tõendada enda poolt hagis esitatud asjaolude tõesust. Kohtumenetluses tuvastati, et kostjate süüdistused hageja suhtes on paljasõnalised, põhjendamata ja ei vasta tegelikkusele. Kostjad püüdsid tegelikkusele mittevastavaid süüdistusi tõe pähe serveerida, mis näitab nende teadlikku, tahtlikku ja süülist tegevust. Alustatud tsiviilkohtumenetluse initsiaatoriks oli kannatanuna esinenud AS Tamsalu VESKID (pankrotis) ja pankrotihaldur Urmas Ustav, kes esitas hagi ja ka korduvalt kaebusi kohtuotsuste peale. Just pankrotihaldur, vandeadvokaat Urmas Ustav, tegutses AS-i Tamsalu VESKID eest ja nimel. Hageja leiab, et aastaid tema õigusi ja vabadusi piiranud kohtumenetluse vältamise eest kannavad õiguslikku vastutust AS Tamsalu VESKID (pankrotis) ja tema seaduslik esindaja – pankrotihaldur – solidaarselt, kuna äriühingu õigusvastast tegevust ei saa lahutada tema seadusliku esindaja õigusvastasest tegevusest. Hageja protsessuaalseks õiguseks on valida 5 kostja või kostjad. Kui kohus leiab, et mõne kostja vastu esitatud nõue ei ole leidnud tõendamist, jäetakse hagi selle kostja vastu rahuldamata. Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada.TsMS § 366 kohaselt võib hageja au teotamise korral taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.. Hageja jätab temale au ja hea nime teotamisega põhjustatud ja moraalse kahju hüvitamiseks mittevaralise kahju suuruse kohtu määratleda (hagiavaldus; 11.03.2009; I, lk 71). Oma nõuet tõendab hageja tsiviilasjas nr 2-05-18418 kostjate esitatud hagiavalduse ja teiste menetluslike dokumentidega, samuti samas asjas tehtud kohtuotsustega. Enne kohtusse pöördumist on hageja 22.08.2009 esitanud kirjaliku avalduse AS Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav`ile kahju hüvitamiseks, millele haldur 05.09.2008 vastas eitavalt (I, lk 55). Samuti on hageja esitanud Tiina Vilimaa Perearsti OÜ tõendi nr 824, 02.12.2008 selles, et A J on kannatanud ärevushäirete ja depressiooni all, kasutanud ravimeid (I, lk 75). IV . Kostjate vastuväited hageja poolt 21.12.2009 esitatud hagiavaldusele hagiavaldusele (II, lk 3636-40). Kostjad vaidlevad hagile kogu ulatuses vastu, nad ei tunnista ühtegi hageja nõuet ega võta omaks ühtegi hageja esitatud faktiväidet. Hageja nõue on ebaselge, alusetu, asjakohatu ja tõendamata. Hageja nõuab hagiavalduses ja 06.02.2009 hagiavalduse täienduses-täpsustuses kostjatelt solidaarselt hageja au teotamisega põhjustatud moraalse kahju hüvitamist. Nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostjad on pannud toime hagejale kahju tekitanud teo, et hagejale on tekkinud kahju, et esineb põhjuslik seos kahju tekitanud teo ja kahju tekkimise vahel ning kostjate vastutus on solidaarne. Hageja ei ole tõendanud ühtegi nimetatud komponentidest ja selle tõttu ei ole hagi rahuldamine võimalik. Kahju tekitav tegu

§ 1047

lg 3 sätestatule tuginedes leiavad kostjad, et hageja ei ole osundanud ühelegi õiguslikule alusele, mis piiraks pankrotihalduri õigust ja kohustust esitada pankrotimenetluses tagasivõitmise hagisid või üldse õigust pöörduda õiguslikult ebaselge olukorra lahendamiseks kohtu poole, apelleerida maakohtu lahendit ja esitada kassatsioonkaebust. Hagiavaldus, mille esitamist hageja kahju tekitanud sündmuseks loeb, on AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi poolt AS Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotimenetluse raames esitatud hagi AS Tamsalu VESKID (pankrotis) ja A J vahel tehtud tehingu (nõude loovutamise) tagasivõitmiseks. Tagasivõitmise hagi esitamine on pankrotimenetluses tavapärane toiming, mille tegemiseks on pankrotihaldur võlausaldajate huve arvestades kohustatud, kui tema hinnangul tagasivõitmise alused esinevad. Kas tehing tagasi võidetakse või ei, seda otsustab kohus. Seaduses sätestatud korras tagasivõitmise hagi esitamine pankrotimenetluses, rääkimata selle pinnalt tehtud kohtulahendite vaidlustamisest, ei ole faktilised asjaolud, mis saaks kaasa tuua hageja õiguste rikkumise. Kahju tekitanud hagiavalduses on pankrotihaldur esitanud talle teadaolevad järgmised faktilised asjaolud: 1) A J on oma juhatuse liikme ning aktsionäri staatusest tulenevalt lähikondne pankrotiseaduse tähenduses; 2) A J oli teadlik AS-i Tamsalu TERKO, kelle vastu oleva nõude ta 11.10.2001 loovutas AS-le Tamsalu VESKID, kehvast majanduslikust seisukorrast, sest tema oli koostanud ühingu tegevusaruande 2001.a kohta; 3) laenuleping oli sõlmitud intressi ning tagatiseta. Eeltoodud asjaolude pinnalt oli pankrotihaldur seisukohal, et esineb alus tagasivõitmiseks ning palus kohtul tuvastada, kas esineb alus nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ning tagasivõitmiseks. Äriühingu juhatuse liige peab tehinguid tehes arvestama, et tehingu õiguspärasus võidakse kahtluse alla seada ning juhatuse liige peab taluma tema tegevuse õiguspärasuse kontrollimisega seotud kohtumenetlust. Ei ole mõistlik, õigusaktidega sätestatud ega Eesti või 6 välisriikide kohtupraktikas tavaks, et kostja, kelle vastu esitatud hagi rahuldamata jäetakse, saab seoses sellega aluse nõuda hagejalt mittevaralise kahju hüvitamist. Viited halduri pahatahtlikkusele hagi esitamisel ja kohtulahendite vaidlustamisel on paljasõnalised ja sügavalt asjakohatud.. Antud juhul ei ole hageja selgitanud, milles seisnes hagiavalduse esitamise ja kohtulahendite vaidlustamise ebaseaduslikkus.

§ 1046

lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Vastavasisulise kohtupraktika puudumisel saab huvide võrdleval hindamisel arvesse võtta üldise õiguse maades kehtivaid absoluutseid privileege, millistega kaitstakse juhte, mil sõnavabadus on niivõrd oluline, et avaldajale tagatakse täielik immuunsus isegi, kui avaldatu ei vasta tõele või avaldaja oli pahatahtlik. Sellisel puhul on kaitstud igasugune suhtlus. Üks kolmest absoluutsest privileegist on nn „kohtulik privileeg“: „Kohtuniku, vandekohtu, esindajate ning tunnistajate poolt kohtumenetluses avaldatut ei ole samuti võimalik käsitada au teotavana. Kohtulikku privileegi põhjendatakse sellega, et kui vastav privileeg puuduks, hagetaks inimesi, kes täitsid pelgalt oma kohustusi. Kohtuliku menetluse all peetakse silmas kõigis kohtuastmetes, pankrotiasjades, distsiplinaarkomiteedes ning tribunalides aset leidvaid menetlusi.“ Kostjad on seisukohal, et hagi esitamisega ei saa tekitada mittevaralist kahju. Liiatigi ei saa seadusega kaitstud olla hageja oletatav õigus ja huvi tema vastu hagi „mitteesitamiseks“. Vastupidisel juhul lubataks tekkida olukorral, kus igaühel on õigus sellele, et tema vastu hagi ei esitata ning juhul, kui seda siiski tehakse, on isikul, kelle vastu hagi esitati, õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist. Seejuures oleks sel isikul võimalik põhistada kahju hüvitamise nõuet sellega, et asjaolud, milliste tuvastamist hageja taotles, jäid kohtu poolt tõendite hindamisel tuvastamata, või faktiväited, mida hagiavalduses esitati, jäid kohtu silmis tõendamata. Isegi kui hüpoteetiliselt jaatada hageja au teotamist tema poolt kirjeldatud viisil (mida kostjad mingil juhul ei tee), siis on hageja väidetava au teotamise väidetavad negatiivsed tagajärjed kõrvaldatud juba tagasivõitmise asjas toimunud kohtumenetluse ning selle käigus tehtud kohtulahenditega, milles leiti, et puudub alus nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ning tagasivõitmiseks (Riigikohtu lahend–RKL-, tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 17). Tekitatud kahju Hageja ei ole näidanud, milles seisneb talle kostjate poolt väidetavalt tekitatud moraalne kahju. 21.12.2009 hagiavalduses viitab hageja, et hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina õigustavad hageja üleelatud ebameeldivused, kannatused, au ja hea nime teotamine eelkõige aga hageja lähedaste stress. A J hingeline valu, kannatused ja au teotamine, ei ole selgitatud ega tõendatud. Riigikohus oma lahendites on leidnud, et au teotamisest tuleneva moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja, samas ei pea hageja tõendama moraalse kahju suurust. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet (RKL, tsiviilasjas nr 3-2-1-117-97). Moraalseks kahjuks ei saa pidada üksnes füüsilist ja hingelist valu ( RKL, tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96). Moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad (RKL, tsiviilasjas nr 3-2-1-34-05 ). Hageja ei ole esitanud ühtegi nimetatud väidetavat kahjulikku tagajärge tõendavat tõendit. Põhjuslik seos Hageja poolt hagiavalduse leheküljel 3 toodud põhistused alajaotises „Põhjuslik seos“ ei ole kohased. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid temale tingitud negatiivsetest tagajärgedest ei ole tõendatud ka põhjuslik seos kahju tekitanud teo ja kahju väidetava tekkimise vahel. Solidaarvastutus Hageja õiguste rikkumine Urmas Ustavi poolt ei ole isegi hüpoteetiliselt võimalik. Seda põhjusel, et tagasivõitmise hagi on esitanud AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) mitte aga Urmas 7 Ustav füüsilise isikuna. Isegi juhul, kui hagi esitamisega on väidetav kahju tekkinud, ei saa kahju põhjustajana käsitada Urmas Ustav’it, kes tegutses tagasivõitmise hagi esitamisel AS Tamsalu VESKID (pankrotis) eest ja nimel.. Urmas Ustavi vastu hagi esitamiseks puudub hagejal igasugune õiguslik alus, sest hagejale väidetavalt kahju tekitanud teo tegi AS Tamsalu VESKID (pankrotis), mitte Urmas Ustav. Esindaja ja esindatava samastamine ei ole võimalik. Kostjatel on ka põhjendatud kahtlus, et hagiavalduse lisas 1 esitatud tõend rtf fail nimega „Nõuete tasaarvestamisest VES

§ 1047

lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Moraalne kahju - põhjustatud ülekohus, mida antud isik ei ole toime pannud. Sellist kahju loetakse hüvitatuks rikutud õiguse kaitsega ehk pädeva organi poolt kahju tekitamise fakti sedastamisega ning kahju tekitajapoolse heastava käitumisega. Ühiskondlikust aspektist väljendub mittemateriaalse kahju hüvitamine ühiskonna hukkamõistuna kahjutekitaja õigusvastasele teole ning selles tähenduses kuulub kahju hüvitamisele rahalise hüvitisena.. Põhiseaduse § 25 mõttes on hagejal õigus mittevaralise kahju hüvitamisele.. Esineb ka põhjuslik seos kahju tekitanud teo ja kahju tekkimise vahel. Tegelikkusele mittevastava ja avaldaja au ja head nime ning inimväärikust alandava sisuga tagasivõitmise hagi esitamine oli täielikult põhjendamatu, kui pankrotihalduri teadlik ja tahtlik ning süüline tegevus. Kostjate esitatud väljamõeldud väärtushinnangud ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist. Hinnangu vorm on suunatud teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Kostjate vastutus on solidaarne, sest äriühingu õigusvastast tegevust tema seaduslike esindajate õigusvastasest tegevusest ei ole võimalik lahutada ja see viitabki solidaarvastutuse tekkimisele. Hageja kirjalikule arvamusele on tema tema väidete tõendamiseks lisatud täiendavalt ka paberkandjal kiri nõuete tasaarvestamisest 17.09.2001, AS Tamsalu TERKO kreeditoride nimekiri, AS Tamsalu VESKID 2001.a. bilansid ja kasumiaruanne. 09.04.2010 esitas hageja veel koopia tsiviilasja nr 2-1190/04 menetlusdokumendist - “Kostja AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) vastus AS- Tamsalu TERKO (pankrotis) hagiavaldusele nõude tunnustamiseks (II, lk 67-68 , tõendamaks, et kostjad on tunnistanud tasaarvestuse toimumist ja selles vaidluse puudumist. VI. 07.05.2010 asjas toimunud viimasel kohtuistungil tuvastati. 8 Hageja jääb jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde, lisades täiendavalt järgmist: järgmist Hageja leiab, et Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtuotsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-152-09, 13.01. 2010 on kardinaalselt ümber hinnatud ja vaadatud senise moraalse kahju hüvitamise põhimõtted ning selle vaidluse kese on läinud konkreetseks, kitsaks ja kergesti hoomatavaks. Kolleegium on pidanud vajalikuks mittevaralise kahju tõendamise kohta märkida järgmist: “Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on 9. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 tehtud otsuse p-s 13 mittevaralise kahju suuruse kohta leidnud järgmist: «Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.» Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja
3. oktoobri 2008 otsus nr 3-2-1-85-08, p 14)”. TsMS § 200 lg 1 ja § 328 lg 1 tulenevalt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Hageja hinnangul ei tulene AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) ja selle seadusliku esindaja pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas Ustavi poolt 17.10.2005 tsiviilasjas nr 2-05-18418 teadlikult ja pahatahtlikult kohtule tegelikkusele mittevastava sisuga hagi esitamine (esitas ebaõigeid andmeid) halduri õiguste ja kohustuste raames tehtud vajalikest toimingutest ja seega kahjustasid hageja isiklikke õigusi. Kostjate tegevus oli õigusvastane tegelikkusele mittevastava, hageja au ja head nime ning inimväärikust alandava ja hageja isiklikke õigusi kahjustava sisuga hagiavalduse koostamisel ja esitamisel ning kohtuotsuste tegelikkusele mittevastavate sisuga avaldustega vaidlustamisel. Ebaõiged ja tegelikkusele mittevastavad faktiväited on väited 17.09.2001 tasaarveldamise mittetoimumisest. Tasaarvelduse toimumist tõendab ka 17.12.2004 kostjate poolt kohtule esitatud „Kostja AS-Tamsalu VESKID (pankrotis) vastus“, milles kostjad on tunnistanud tasaarvestuse toimumist ja selles osas vaidluse puudumist. Ebaõiged ja tegelikkusele mittevastavad faktiväited on ka A J tegutsemisest enda isiklikes huvides, enda õiguste kuritarvitamisest, käitumisest vastuolus hea usu põhimõtetega ja AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamisest. Pankrotihaldur teadis, et tasaarveldus toimus, samuti teadis, et A J ei ole toime pannud halduri väidetavaid kuritegusid. Tekitatud mittevaralise kahju osas tugineb hageja eespool toodud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr.3-2-1-152-
4. Kohtule teadlikult (pankrotihalduri väide –„ oma parimate teadmiste kohaselt“) valeandmete esitamine ja selle alusel kohtumenetluse algatamine ja menetlemine (17.10.2005 kuni 31.07.2008) piirab isiku õigusi ja on vaadeldav isiklike õiguste rikkumisena. Isiklike õiguste rikkumine kahjustab isiku psüühilisi õigusi ja tegevusi. Neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega hinnata. Riigikohtu lahendist tulenevalt on selle selgitamine kohtu diskretsiooni otsus ja see jääb kohtu otsustada, kas kahju tekkis. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse. Hingeliste kannatuste tõttu tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos hagis tegelikkusele mittevastavate faktiväidete väljatoomisega (

§ 127lg 4).

Kostjate poolt esitatud väljamõeldud väärtushinnangud (süüdistused) ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist. Hagiavaldus oli koostatud teadlikult ja tahtlikult (oma parimate teadmiste 9 kohaselt) tegelikkusele mittevastavana ja seega on kostjate tegevus õigusvastane ning põhjustanud hagejale PS § 25 mõttes mittevaralise kahju. Hageja leiab ka, et teadliku, tahtliku ja õigusvastase, tegelikkusele mittevastava sisuga (lausa valetamisega) hagiavalduse esitamisega ja sellest tulenevalt ligemale kolm aastat kestnud kohtupidamisega hageja au ja hea nime teotamise ja isiklike õiguste rikkumise läbi tekitatud kahju katteks võiks kohus kaaluda hüvitist samas suuruses kostjate hagiavalduses märgitud summaga - 880 560 krooni. Õiguslikku vastutust tekitatud mittevaralise kahju eest kannavad AS Tamsalu VESKID (pankrotis) ja tema seaduslik esindaja – pankrotihaldur – solidaarselt, sest äriühingu õigusvastast tegevust tema seaduslike esindajate õigusvastasest tegevusest ei ole võimalik lahutada, mis viitabki solidaarvastutuse tekkimisele. Tuginedes PS § 17 ja 25,

§ 127

lg 4; 134 lg 2; 1043; 1045 lg 1 p 4 ja 1046-1047 sätestatule palub hageja hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel ning jätta kohtukulud kostjate kanda. Kostjad Kostjad jäävad jäävad kõigi varem kirjalikult kirjalikult esitatud seisukohta seisukohtad tade juurde juurde. rde. Kostjad leiavad jätkuvalt, et kuigi hageja on esitanud 07.04.2010 kohtule paberkandjal varem kostjate poolt dokumendi, on alus kahelda ka koopiana paberkandjal esitatud dokumendi õigsuses, sest dokumendi väljaprintimiseks vajalik fail on loodud 21.12.

1. Eeltoodust tulenevalt paluvad kostjad selle dokumendi kohtul jätta tähelepanuta, Samuti lisavad kostjad varasemas tsiviilasjas nr 2-05-18418 käsitletud A J ja AS Tamsalu TERKO vahelise laenulepingu tingimuste ning loovutuse AS Tamsalu VESKID huvidele vastavuse osas – järgmist: Tsiviilasjas nr 2-05-18418 oli käsitluse all A J poolt AS-le Tamsalu TERKO antud laenu nõude loovutamine AS-le Tamsalu VESKID ning AS-i Tamsalu VESKID jaoks omas tähtsust asjaolu, et neile loovutati intressita ja tagatisteta nõue äriühingu vastu, millise maksejõuetus ilmnes juba 1999.a. Seega loovutas hageja AS-ile Tamsalu VESKID nõude, mis ei teeninud intressi ehk tasu raha kasutamise eest, ei evinud mingeidki tagatisi ega mõistlikku raha tagasisaamise perspektiivi, kuna laenusaaja oli juba vähemalt 2 aastat enne nõude loovutamist olnud makseraskustes. Sellise nõude loovutamine AS-le Tamsalu VESKID on olemuslikult vaieldamatult võlausaldajate huve kahjustav, sõltumatult sellest, kas AS Tamsalu VESKID ka reaalselt omandatud nõude eest enne pankrotistumist midagi maksta jõudis või mitte. Kohtuotsuses on sisuliselt tuvastatud, et võlausaldajate huvide kahjustamisega oleks olnud tegemist kohe, kui AS Tamsalu VESKID oleks reaalselt nõude eest tasunud. Kostjad lubavad enesele voli jääda eriarvamusele – selline tehing on igal juhul ja olemuslikult võlausaldajate huve kahjustav a priori ja seda sõltumatult omandatud nõude eest tasumisest. AS Tamsalu VESKID risk ka realiseerus, ning sisuliselt maksejõuetu äriühingu vastu omandatud ilma tagatisteta nõue muutus ka de facto sissenõutamatuks. AS Tamsalu VESKID omandas oma tegevuse alguses AS-i Tamsalu TERKO vara. Vara omandati äärmiselt kaheldava õiguspärasusega (pankrotiõiguslikus kontekstis) tehingutega, mis tõi enesega kaasa olulise majandusliku ja õigusriski vastavate tehingute tagasivõitmise hagide esitamiseks AS Tamsalu TERKO poolt (mis ka tegelikkuses aset leidis). Arvestades, et AS-ilt Tamsalu TERKO omandati varad, ent kohustused jäid arvestataval määral AS-ile Tamsalu TERKO, oli mõistlikult majanduslikku olukorda analüüsides selge, et sisuliselt jätkas AS Tamsalu VESKID AS-i Tamsalu TERKO majandustegevust. Tegemist oli olemuslikult majanduslikult mittejätkusuutliku äritegevusega ning, vaatamata algselt raamatupidamislikult näidatud kasumile, ei olnud selline äritegevus jätkusuutlik sõltumatult AS-i Tamsalu TERKO poolt tagasivõitmise hagide esitamisest või mitteesitamisest. Nimetatud asjaoludest tulenevalt hindasidki kostjad varasema kohtuvaidluse kontekstis (ja on samal seisukohal jätkuvalt), et olemuslikult oli AS Tamsalu VESKID alates oma tegevuse alustamisest äritegevuses mittejätkusuutlik ja faktiliselt määratud pankrotistumisele. Ülejäänu 10 sõltub juba formalismi astmest, määratlemaks ühe või teise rahalise, finantsarvestusliku vms. kriteeriumi põhjal seadusest tuleneva vältimatult maksejõuetuna käsitletavuse ajahetke. Hageja on nii varasemas kohtuasjas kui ka käimasolevas menetluses väitnud, et AS Tamsalu VESKID tasaarvestas loovutatud nõude oma võlgnevusega AS-i Tamsalu TERKO ees. Varasemas kohtuotsuses on kohus muuhulgas ka käsitlenud, millistest asjaoludest tulenevalt ei ole vastavad väited tõendatud ega arvestatavad. 11.10.2001 sõlmitud nõude loovutuse lepingu alusel nõude omandamisele eelnevalt ei saanud AS Tamsalu VESKID tasaarvestada alles 10.10.2001 omandatud nõuet AS-l Tamsalu TERKO vastu olevate nõuetega. Vastavaid asjaolusid ei ole hageja varasemas menetluses vaidlustanud ning käsitletava kostjate hinnanguga on kohus vastupidiselt hageja arusaamale nõustunud. Kostjad paluvad jätta A J hagi AS Tamsalu VESKID(pankrotis) ja Urmas Ustavi vastu kogu ulatuses rahuldamata ning kostjate menetluskulud jätta A J kanda. VII. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja ja kostjate seisukohad ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning kuulub täielikult mõlema kostja suhtes rahuldamata jätmisele. Hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostjate vastu tuleneb AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt tehingu tagasivõitmiseks esitatud hagiga seotud kohtuvaidlusest (tsiviilasi nr 2-05-18418).
2. Kohtus on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, mille osas poolte vahel vaidlus puudub: 1) Hageja A J oli AS-i Tamsalu VESKID (reg.-kood 10771193) juhatuse liige. 2) AS-i Tamsalu VESKID pankrot kuulutati välja 22.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu otsusega (tsiviilasi nr 2-494/04). Sama kohtuotsusega määrati AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas Ustav. 3) 17.10.2005 esitas AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) Lääne-Viru Maakohtule hagi AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) ja A J vahel 11.10.2001 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tagasivõitmiseks (kehtetuks tunnistamiseks) (tsiviilasi nr 2-05-18418) (I, lk 23-27). 4) Viru Maakohtu kohtuotsusega 31.10.2006 jäeti tsiviilasjas nr 2-05-18418 AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) esitatud hagi rahuldamata (I, lk 49-54). 5) 05.12.2006 esitas AS Tamsalu VESKID (pankrotis) lepinguline esindaja advokaat Rajar Miller Viru Ringkonnakohtule maakohtu kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. 6) Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 10.03.2008 jäeti AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata (I, lk 39- 42). 7) 11.04.2008 esitas AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas Ustav Riigikohtule kassatsioonkaebuse (I, lk 43-47), mida Riigikohus oma määrusega 31.07.2008 keeldus menetlusse võtmast (I, lk 48). 8) 05.09.2008 koostatud kirjalikus vastuses ei nõustunud pankrotihaldur Urmas Ustav hageja poolt talle kohtuväliselt esitatud kahjunõuetega (I, lk 55).
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-05-18418 hagi esitamisel ja selle lahendamisel tehtud kohtulahendite vaidlustamisel oli kostjate tegevus õiguspärane või mitte - kas kostjate poolt esitati hageja suhtes teadlikult tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid, kas teotati hageja au ja head nime ning kas hagejale on nimetatud kohtuvaidluses põhjustatud mittevaralist ja kostjate poolt hüvitamisele kuuluvat kahju. 2.1 Hageja leiab, et AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihalduri poolt tsiviilasjas nr 2-0518418 hagi esitamisega ning kohtuotsuste vaidlustamisega aastaid kestnud kohtumenetluse tagajärjel on kostjad kohtule esitatud avaldustes tegelikkusele mittevastavate ning hageja au ja head nime teotavate andmete (väärtushinnangute) esitamisega käitunud õigusvastaselt ja 11 sellega tekitanud talle moraalset kahju. Kostjate vastutus on solidaarne, sest hagi esitanud AS Tamsalu VESKID (pankrotis) seadusliku esindaja pankrotihalduri tegevust ei ole võimalik AS Tamsalu VESKID (pankrotis) tegevusest lahus käsitleda. 2.2 Kostjad leiavad,, et pankrotihaldur AS Tamsalu VESKID (pankrotis) seadusliku esindajana on käitunud talle pankrotiseadusega pandud ülesannete täitmisel õiguspäraselt, haldur ei ole esitanud tegelikkusele mittevastavad faktiväiteid, hageja ei ole tõendanud temal mittevaralise kahju tekkimist ega selle põhjuslikku seost kostjate tegevusega ning kostjate solidaarne vastutus esitatud kahjunõudes ei ole võimalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohaldatavad õigusnormid, tõendid ja kohtu järeldused. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja väitel on tekitatud talle mittevaralist kahju tema isikliku õiguse rikkumisega ning

§ 1045

lg 1 p 4 tulenevalt on seega tekitatud kahju õigusvastane.

§ 1046

lg 1 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. 3. Kostjate vastutuse eeldusena tuleb tuvastada delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis (tegu, kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel), samuti teo õigusvastasus ja süü. 3.1 Hageja väitel on temale mittevaralist kahju põhjustanud teoks AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) poolt tsiviilasjas nr 2-05-18418 esitatud hagiavalduses vaidlustatud tehingu puhul hageja (A J) süüdistamine tema poolt oma õiguste kuritarvitamises, hea usu põhimõtetega vastuolus olevas käitumises ja AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamises. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud tsiviilasjast nr 2-05-18418 dokumentide koopiaid ning osundanud nendes kostjate poolt tema suhtes väidetule. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist AS-i Tamsalu VESKID juhatuse liikme A J poolt on väidetud nii AS Tamsalu VESKID(pankrotis) hagiavalduse esitamisel (I, lk 23-27) kui ka samas kohtuasjas esitatud järgnevates avaldustes: „Hageja täiendavad seisukohad“ ( I, lk 2829), apellatsioonkaebuses (I, lk 30-32), AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamise avalduses (taotlusega menetlusabi saamiseks; I, lk 35-38) ja kassatsioonkaebuses (I, lk 43-47). A J poolt nõude loovutamise lepingu sõlmimist kui juhatuse liikmena enda õiguste kuritarvitamist ja sellega seonduvalt hea usu põhimõttega vastuolus olevat käitumist on käsitletud samas asjas ringkonnakohtu otsuse vaidlustamisel esitatud kassatsioonkaebuses (I, lk 46).

§ 1047

lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. 3.2 Kohus leiab, et hageja väited kostjate käitumise õigusvastasusest tsiviilasjas 22-0505-18418 hagi esitamisel ja kohtuotsuste kohtuotsuste vaidlustamisel ei ole põhjendatud. põhjendatud 12 PankrS § 55 kohaselt kuulub halduri põhikohustuste ja õiguste hulka kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õiguste ja huvide kaitsmine ning seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse tagamine (PankrS § 55 lg 1). Kohus leiab, et tsiviilasjas 2-05-18418 kostjate esitatud avaldustes hageja osundatud tegelikkusele mittevastavate „faktiväidete puhul“ (oma õiguste kuritarvitamine, hea usu põhimõtetega vastuolus käitumine ning AS-i Tamsalu VESKID võlausaldajate huvide kahjustamine) ei ole tegemist mitte faktidega (faktiliste asjaoludega), vaid faktiliste asjaolude (faktide) alusel halduri poolt antud hinnangutega. Tsiviilasjast nr 2-05-18418 hageja poolt tõenditena esitatud kostjate koostatud avaldusi ja nende lahendamisel tehtud kohtuotsuseid on käesolevas asjas kohtuistungitel uuritud ning vastavaid lõike nimetatud dokumentidest on ka mõlema poole poolt oma väidete tõendamiseks kohtuistungitel korduvalt tsiteeritud (07.04.2010 kohtuistungi protokoll; II, lk 56-64). 17.10.2005 AS Tamsalu Veskid (pankrotis) poolt kohtule esitatud hagiavalduses on nõude alustena märgitud järgmised asjaolud (I, lk 24): 1) A J ja AS Tamsalu TERKO (pankrotis) sõlmisid 29.09.2000 laenulepingu, millega A J laenas AS Tamsalu TERKO`le 880 560 krooni ja kes kohustus selle tagasi maksma 31.12.

1. Nimetatud laenuleping sõlmiti intressita ja tagatiseta. 2) 11.10.2001 sõlmisid A J ja AS Tamsalu VESKID, mida esindas juhatuse liikmena A J, nõude loovutamise lepingu, millega A J loovutas temal AS-i Tamsalu TERKO vastu oleva nõude AS-ile Tamsalu VESKID, kes kohustus hiljemalt 31.12.2001 tasuma saadud nõude eest 880 560 krooni. 3) Alates 15.05.1997 kuulus A J AS-i Tamsalu TERKO juhatusse, samuti oli nimetatud äriühingu ainuaktsionäriks. 4) 06.08.2002 esitas AS Tamsalu TERKO kohtule võlgniku pankrotiavalduse ja 10.10.2002 kuulutati AS-i Tamsalu TERKO pankrot välja. 5) Tamsalu TERKO põllumajandusliku tootmisega tegeleva äriühinguna (tegevusalaks oli muuhulgas teravilja ja muude põllumajandussaaduste tootmine, ümbertöötlemine, säilitamine, ost ja müük, müüs 17.08.2001 AS-ile Tamsalu VESKID nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks vajalikud ehitised, kinnistud, tootmistehnika (seadmed) ja loomad ning transpordivahendeid. 6) Vastavalt AS Tamsalu TERKO 2001.majandusaasta aruandele oli AS Tamsalu TERKO 2001.a. juulist juba tõsistes makseraskustes. Järgnevalt on haldur tsiviilasjas 2-05-18418 esitatud hagiavalduses hinnanud eespool toodud faktilisi asjaolusid koosmõjus ja leidnud, et vaidlustatud nõude loovutamise lepingu sõlmimisel on A J olnud teadlik AS Tamsalu TERKO majandusraskustest ja teadnud, et majandusraskustes olev äriühing on ilmselt võimetu täitma äriühingul lasuvaid finantskohustusi, sh. 29.09.2000 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu Tamsalu VESKID juhatuse liikmena sellise nõude loovutamise tehinguga on ta kahjustanud AS-i Tamsalu VESKID võlausaldajate huve (I, lk 25). Haldur on veel märkinud, et A J oli tulenevalt nii oma juhatuse liikme kui ka aktsionäri staatusest lähikondne PankrS § 117 lg 1 ja 2 tähenduses. Haldur on hagi õiguslikul põhistamisel tuginenud PankrS § 109 lg 1, 110 lg 1 p 4, 110 lg 3, 117 lg 2 sätestatule (I, lk 25). Ka teistes samas asjas kostjate poolt koostatud menetlusdokumentides on vaidlusaluse tehingu sõlmimisel hageja kui AS Tamsalu VESKID juhatuse liikme käitumise osas väidetu puhul (käitumine vastuolus hea usu põhimõttega ning juhatuse liikmena enda õiguste kuritarvitamine) tuginetud hinnangu andmisel samadele faktiliste asjaoludele. 3.3 Kohus leiab, leiab et hageja väited kostjate poolt teadlikult ja pahatahtlikult tegelikkusele mittevastava hagi esitamisest seoses halduri teadlikkusega äriühingute vahel toimunud tasaarveldusest tasaarveldusest ja seega ka tehinguga võlausaldajate huvide mittekahjustamisest mittekahjustamisest, tamisest, ei ole põhjendatud. põhjendatud. Tasaarvestuse toimumise osas tugineb hageja AS-i Tamsalu VESKID poolt AS-ile Tamsalu TERKO saadetud kirjale 17.09.2001, nr.1-29/107 „Nõuete tasaarvestamisest“, mille lisas esitatud nõuete loetelus on märgitud kreeditorina ka A J ja summa – 880 560 krooni (II, lk 48,49). Kostjate vaidlustatud tehingu ajal AS-i Tamsalu VESKID maksejõulisuse tõendamiseks esitas hageja äriühingu 2001.a. majandusaasta aruande. 13 Kostjate taotlust hageja esitatud tasaarvestuskirja 17.09.2001, nr.1-29/107 tõendina arvestamata jätmiseks ei pea kohus põhjendatuks. Kostjad on esitanud väite 21.12.2009 kohtule hageja poolt elektrooniliselt edastatud dokumendi võltsitusest põhjusel, et dokumendi fail on loodud 21.12.2009 ja seega ei ole tegemist orginaalfailiga. Kaheldav olevat ka 13.04.2010 paberkandjal esitatud koopia õigsus, sest dokumendi väljaprintimiseks loodi fail 21.12.
2. Tsiviilasjast nr 2-05-18418 esitatud dokumentidest nähtub, et tegelikult on sama kuupäeva ja numbriga kirja tasaarvestuse osas nimetatud ka Viru Maakohtu kohtuotsuses 31.
3. 2006: „Tasaarvestust kinnitab ka kostja esitatud Veskite 17.09.2001 kiri nr.1-29/107 ja selle lisa“ (I kd, lk 51, esimene lõik). Nimetatud asjaolule juhtisid kostjad ise tähelepanu 07.05.2010 toimunud kohtuistungil (protokoll, II, lk 58). Kohus leiab, et seega võib ka käesolevas menetluses koopiana esitatud dokumenti (II, lk 48) tõendina käsitleda ning kostjate väited selle võltsitusest elektroonilisel edastamisel tingitud erinevustest ja dokumendi väidetavast hilisemast loomisest ei ole põhjendatud (II, lk 7). Eelnimetatud tasaarvestuskirja ja ka teiste 11.03.2010 hageja poolt esitatud dokumentide osas (AS-i Tamsalu VESKID majandusaasta aruanne; II, lk 50-55) peab kohus vajalikuks märkida, et tsiviilasjas nr 2-05-18418 on nimetatud dokumente juba käsitletud ning Viru Maakohtu jõustunud kohtuotsuses 31.06.2006 on neile antud ka vastav hinnang (I, lk 54). Nimetatud kohtuotsuses on võetud seisukoht nii 17.09.2001 toimunud väidetava tasaarvestuse kui ka hageja poolt väidetud varasema - enne 11.10.2001 toimunud nõude loovutuse osas. Kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus märkinud järgmist: „Kostja esindaja väide, et 11.10.2001 tehingu näol on tegemist üksnes varasemalt sõlmitud tehingu tagantjärgi notariaalse vormistamisega ja et selliselt toimimine on majanduskäibes tavapärane, on kohtu hinnangul asjakohatu ja seaduserikkumisi õigustav“…(I, lk 53, alt teine lõik). Veel on samas otsuses märgitud, et: „Ei kostja ega ka hageja, kellest kummalgi peaks ju iseenesest olema (väidetavalt enne 11.10.2001 toimunud loovutustehingu sõlmimist) tehingupoolena dokument loovutuse kohta, ei ole esitanud ka muid andmeid, mis võimaldaks sel ajal kehtinud TsÜS § 92 lg 2 kohaselt lugeda lihtkirjaliku vorminõude täidetuks poolte allkirjadega kirjavahetusega, ehk kumbki pool pole üritanud tõendada, et loovutustehing enne 11.10.2001 oli kirjalikul kujul sõlmituna siiski olemas“ (I, lk 53 pöördel, esimene lõik). Kohus on otsuses seega silmas pidanud, et tasaarveldus sai toimuda üksnes peale nõude loovutust. Nimetatud asjaolu ei ole hageja tsiviilasja nr 2-05-19418 läbivaatamisel järgmises kohtuastmes (siis küll kostjana) vaidlustanud ning Viru Ringkonnakohus ei ole oma otsuses sellele ka teistsugust hinnangut andnud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus ka põhjendatuks käesolevas kohtumenetluses hageja esitatud kirja 17.
4. 2001, nr.1-29/107 alusel tasaarvelduse toimumise/mittetoimumise osas uue hinnangu andmist. Kohus nõustub kostjate poolt käesolevas tsiviilasjas 07.05.2010 toimunud kohtuistungil esitatud vastuväitega, et ka tsiviilasjast nr 2-1190/04 hageja esitatud dokument “Kostja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) vastus AS Tamsalu TERKO (pankrotis) hagiavaldusele nõude tunnustamiseks” (II, lk 67-68) ei tõenda hageja loovutatud nõudega toimunud tasaarvestuse tunnistamist kostjate poolt. Hageja poolt osundatud tekstilõigus on nimetatud dokumendis märgitud järgmist: “AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid vahel 17.08.2001 sõlmitud notariaalse ostumüügilepingu ja lihtkirjaliku ostu-müügilepingu alusel omandas AS Tamsalu Veskid AS-ilt Tamsalu Terko kanakasvatuse, seakasvatuse ja teatud transpordivahendid (vara koosseis on detailselt toodud välja hagiavalduses) kokku 2 950 000 krooni eest. Ostuhind tasuti tasaarvestusega ja selles puudub vaidlus” (II, lk 67 pöördel, esimene lõik). Eeltoodud dokumendis kostjad ei vaidlusta, et 17.08.2001 toimunud tehingu ostuhinda tasuti ka tasaarvelduste teel, kuid kostjad on vaidlustanud ja vaidlustavad ka käesolevas menetluses tasaarvestuse toimumist (17.09.2001) A J`lt omandatud nõudega, mille AS-i Tamsalu VESKID omandas A J poolt nõude loovutamisel alles 11.10.
5. Seega, AS Tamsalu VESKID (pankrotis) tsiviilasjas nr.2-05-18418 17.10.2005 esitatud hagiavalduses hagi alusena märgitud faktilisi asjaolusid - tehingu poolte lähikondsus A J juhatuse liikmeks ja osanikuks olemisest tulenevalt, nõude loovutamine makseraskustes oleva AS-i 14 Tamsalu TERKO vastu (väljakujunenud (majandusraskused ilmnesid juba 1999.a. - Viru Maakohtu otsus 31.10.2006; I, lk 52) ja ka laenulepingu sõlmimine intressi ning tagatiseta - ei ole nimetatud kohtumenetluses vaidlustatud ega ümber lükatud. Väidetud tasaarveldusele 17.09.2001 eelnenud lihtkirjalikult toimunud nõude loovutust ei ole hageja ka käesolevas hagimenetluses tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldur Urmas Ustav on AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihaldurina tema poolt pankrotimenetluses tuvastatud faktilistele asjaoludele tuginedes hagiavalduse esitamisel ja temale seadusega antud menetluslikke õigusi kasutades kohtuotsuste vaidlustamisel täitnud temale kui pankrotihaldurile PankrS § 55 lg 1 sätestatud õigusi ja kohustusi. Hageja väited kostjate poolt teadlikult ja järjepidevalt (pahatahtlikult) tegelikkusele mittevastavate andmetega avalduste esitamisest on põhjendamatud. 3.
6. .
7. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjate poolt tema au ja hea nime teotamist ega ka ebakohaste ebakohaste väärtushinnangute andmist. andmist Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada..

§ 1046

lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 1046

lg 2 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve ning lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Hageja väited kostjate poolt tema au teotamisest ja maine kahjustamisest ning solvamisele ja inimväärikuse alandamisele suunatud hinnangutest on põhjendamatud, üldsõnalised ja tõendamata. Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: au teotava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamine ning au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamine. Kohus ei ole tuvastanud kostjate poolt tsiviilasjas nr 2-05-18418 kohtumenetluse raames esitatud avaldustes hageja suhtes ebakohaste väärtushinnangute andmist. Ebakohase väärtushinnangu mõistet on Riigikohus sisustanud näiteks,

1. juunil
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Hageja on ebakohaste väärtushinnangute all käsitlenud kostjate poolt tema käitumisele antud ja tegeglikkusele mittevastaid väärtushinnanguid (süüdistusi), mis hageja arvates ei lähtunud heast tahtest ega üldisest huvist. Kohus on juba eespool käsitlenud halduri tegevust hagi esitamisel ja leidnud, et haldur on hagi esitanud oma seadusest tulenevaid ülesandeid täites ning on tõendanud hagiavalduses esitatud andmete õigsuse kontrollimisel

§ 1047lg 3 sätestatud hoolsuskohustust.

Võlgniku nimel hagi esitades oli halduril selleks seadusest tulenev õigus ja ka kohustus nii võlgniku kui võlausaldajate huvide kaitsmiseks.. Isiku au ja head nime kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta avaldatud andmetel. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole

§ 1046

lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (RKL, tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). Kohus leiab, et haldur on hagi esitamisel kontrollinud vastavaid asjaolusid vajaliku põhjalikkusega ning faktilisi asjaolusid, millele haldur hagi esitamisel on omapoolse hinnangu andnud, ei ole ka tsiviilasjas nr 2-05-18418 tehtud kohtulahendites ümber lükatud. Halduri esitatud asjaolude alusel kohtu poolt teistsuguse õigusliku hinnangu andmist ei saa kohtu arvates käsitleda kui alusetu ja tegelikkusele mittevastava hagi esitamist ega ka kui pahatahtlike sisukäsitlustega avalduste esitamist.. Põhjendamata ja tõendamata on ka hageja väited kostjate püüdlusest teda kui ettevõtte juhti diskrediteerida nii alluvate kui avalikkuse silmis. Teadmata on kohtumenetluses käsitletud avalduste jõudmine avalikkuse ette.

§ 127

lg 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 15 3.5. Kohus leiab, et kostjate kostjate tegevuses õigusvastase käitumise puudumisel puudub ka põhjuslik seos hagejale väidetavalt tekkinud mittevaralise kahjuga. Hageja on osundanud oma hagiavalduses

§ 134

lg 2 sätestatule, mille kohaselt tuleb isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohus nõustub hagejaga selles, et mistahes isiklike õiguste rikkumine kahjustab inimese psüühilist seisundit ja tegevust ning moraalse kannatuse (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, mistõttu mittevaralise kahju suurust ei pea hageja tõendama. Kohtu hinnangul ei ole aga hageja käesolevas menetluses tema poolt väidetud isikuõiguste rikkumist ega talle kostjate tegevusest põhjustatud üleelamisi ja muid ilmnenud kahjulikke tagajärgi tõendanud. Seega, kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud selliseid asjaolusid (tema isiklike õiguste rikkumist), mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ( Riigikohtu otsus 9.04.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13).

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid kostjate initsiatiivil 17.10.2005 alustatud kohtumenetluse tõttu tema hingeliste üleelamiste kohta, s.o. negatiivsete emotsioonide, meeleolulanguse, ärevuse ning töövõime languse põhjustamise, magamata ööde, pereliikmete stressi, äripartnerite suhtumise muutumise jne. kohta. Perearst Tiina Vilimaa tõendist nr 824, 02.12.2008 nähtub, et A J on 2004.aasta kevadest alates kannatanud ärevushäirete ja depressiooni all, kasutanud ravimeid“ (I, lk 75). Hageja poolt 07.07.2010 kohtuistungil antud selgituse kohaselt on tal tervisega probleeme alates AS Tamsalu VESKID pankrotistumisest (II, lk.58). Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja, olles äriühingu juhatuse liige, peab valmis olema tema tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks ning pankrotimenetluses vastavate asjaolude esinemisel tagasivõitmise hagide esitamiseks. Hageja poolt 12.03.2010 kirjalikus seisukohas osundatud TsMS § 200 lg 3 sätestatu kohtu õigustest menetlusosalise poolt oma kohustuste rikkumise korral (vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil teadlikult põhjendamata hagi esitamisel teise poole kasuks mõistliku summa varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks) - on kaotanud kehtivuse alates 01.01.

1. Kohus ei ole ka tuvastanud, et kostjad oleks tsiviilasjas nr 2-05-18418 oma menetluslikke õigusi rikkunud ja hagejale kahju tekitamise eesmärgil teadlikult põhjendamata hagi esitanud. AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotihalduri poolt tsiviilasja nr 2-05-18418 menetluse alustamise aluseks olnud hagiavalduse ja teiste menetlusdokumentide esitamise ajal kehtinud PankrS § 54 lg 1 kohaselt oli pankrotihaldur (haldur) pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes tegi võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindas võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. 3.6 Kohus nõustub kostjatega ka selles, et isegi juhul, kui hageja väited temale tsiviilasja nr 220505-18418 18418 menetluse läbi kahju tekitamisest oleks põhjendatud, ei oleks kahjuhüvitise nõude osas põhjendatud kostjate solidaarne vastutus. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS § 117 lg 2 järgi võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 120 lg 1 kohaselt määratakse seadusjärgse esindusõiguse ulatus seadusega. Tsiviilasjas nr 2-05-18418 esines pankrotihalduril pankrotiseadusest tulenev esindusõigus võlgniku nimel hagide esitamiseks ja kohtulahendite vaidlustamiseks. Kuna tsiviilasjas nr 2-05-18418 oli hagejaks AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis), siis nimetatud hagist tulenevate põhjendatud kahjuhüvitisnõuete olemasolul saaks TsÜS § 117 lg 1 tulenevalt kostjaks olla üksnes nõude esitanud pool, s.o. AS Tamsalu VESKID (pankrotis), mitte aga solidaarvastutuse alusel ka poole seadusliku esindaja ülesandeid täitnud pankrotihaldur. Pankrotihalduri vastutus oma kohustuste rikkumisega süüliselt kahju tekitamisest võlgnikule 16 või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuste täitmist, on sätestatud PankrS § 63 lg
2. Nimetatud asjaoludele ei ole hageja oma hagiavalduses tuginenud. 3.7 Eeltoodut kokkuvõttes leiab leiab kohus, kohus et hageja ei ole kostjate tegevuse läbi temal mittevaralise kahju põhjustamist tõendanud. Kohtu hinnangul oli tsiviilasjas nr 2-05-18418 tegemist tavapärase hagimenetlusega, mille käigus hageja suhtes kostjate poolt oma menetluslike õiguste rikkumist ei ole tuvastatud. Hageja väited pankrotihalduri poolt tagasivõitmise hagi esitamise rahuldamata jätmisest kui hagi alusetusest ja sellega ka hagi õigusvastasusest, ei ole põhjendatud. Hagi rahuldamata jätmine on tavapärases tsiviilkohtumenetluses kostja suhtes saadav positiive lahend kompenseerimaks kohtumenetlusega põhjustatud ebamugavusi. Antud juhul oli pankrotihalduri poolt hagi esitatud eesmärgiga kaitsta kolmandate isikute (võlausaldajate) huve ning

§ 1046

lg 2 tulenevalt leiab kohus erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdleval hindamisel, et kostjate tegevuses puudus õigusvastasus. Kohtu hinnangul ei ole seega käesolevas tsiviilasjas tuvastatud asjaoludel AS-i Tamsalu VESKID (pankrotis) pankrotimenetluses algatatud hagimenetluses (tsiviilasjas 2-05-18418) hageja esitatud väited kostjate pahatahtlikust ja teadlikust tegevusest ning hageja au ning hea nime teotamisega talle tekitatud mittevaralisest kahjust põhjendatud ega ka tõendatud. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamata jätmisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt jätta täielikult hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus on kohustanud hagejat kostjate võimalike menetluskulude tagamiseks TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel tasuma kohtu deposiitarvele summas 25 000 krooni. Nimetatud summa on laekunud. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus veel TsMS § 434-436, 438, 441-442; 453 ja 632 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Irma Külavee Tea Toming Kohtuotsus jõustus 24.detsembril 2010.a. Tartu Ringkonnakohtu määrusega Nooremreferent Tea Toming 17