Obsah (4)

§ 16§ 12§ 1§ 11

Tsiviilasi nr 2-08-82982 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg 23. märts 2009 Tsiviilasi OÜ Emefor hagi Eesti Metsamaakler

) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive ehk kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Tulenevalt

§ 16

lg 2 p-st 3 moodustab üldjuhul kinnisasja või selle osa võõrandamine maksuvaba käibe. Seega ei ole vaidlust selles, et XXX kinnistu tavalise edasimüügi korral ei oleks tekkinud käive käibemaksuga maksustatav. Väär on Maksu- ja Tolliameti otsuses väljendatud seisukoht, et lepingu üleandmise korral on tegemist teenuse osutamisega, mis moodustab maksustatava käibe. Lepingu ülevõtmist ei saa samastada teenuse osutamisega. Müügilepingu ülevõtmise tulemusel tekkiv käive on majanduslikus mõistes sarnane erinevate üksteisele järgnevate müügilepingute tulemusel tekkiva käibega, mis moodustavad antud juhul maksuvaba käibe. Lepingute ülevõtmist reguleerib VÕS § 179. Võrreldes omavahel müügilepingut ja müügilepingu ülevõtmist, siis on majanduslik eesmärk ja sisu maksustamise mõistes samastatavad. Majanduslik tagajärg on sama- tehingu teine pool saab asja omanikuks. Seega tuleb nimetatud tehinguid käsitleda maksustamise seisukohalt sarnaselt. MKS § 4 lg 2 kohaselt on maksumaksjal kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Käibemaksuseadusest ei tulene kostja kohustus arvestada kinnisasja müügilepingu ülevõtmisega tekkinud käibe pealt käibemaksu, millest tulenevalt on ka hageja nõue käibemaksu tasumiseks alusetu. Käibemaksuseaduse mõistes on müügihind ja maksustatav väärtus kaks erinevat asja. Müügihind on see, mis müüjale kauba või teenuse eest makstakse- antud juhul 900 000 krooni. Sellest maksustatava väärtuse ehk maksubaasi leidmine käib selliselt, et käibemaks sisaldub müügihinnas ja järelikult on maksustatav väärtus kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta (

§ 12lg 1 viimane lause kuni 31.

12.

1. a kehtinud redaktsioonis). Ehk kui müügihind on 900 000 krooni, siis ei saa lisanduda enam käibemaks kauba hinnale, sest käibemaks on kauba hinna sees. Kuna kostja on tasunud hagejale/müüjale 900 000 krooni, siis on ta tasunud ka käibemaksu, mis sisaldub kauba müügihinnas. Käibemaksu lisamine kauba hinnale on tingitud hageja enda taotlusest maksuhaldurile. Hageja on ise sisuliselt korrigeerinud maksustatavat väärtust ja seetõttu on maksuhaldur muutnud enda otsust. Kui ei ole põhinõuet ei saa olla ka viivisenõuet. Hageja poolt ühepoolselt avaldatud viivise määra ei saa ka vaadelda lepingulise viivise määrana VÕS § 113 lg 1 tähenduses ja see ei saa kostjale olla siduv. KOHTUISTUNG (lk 37-39) Hageja esindaja avaldas, et kostja ei ole talle esitatud arvet vaidlustanud, seega on kostja olnud nõus arve ja sellel märgitud viivisintressiga. Lepingus ei ole viivisintressis kokku lepitud. Arve esitati kostjale siis, kui Maksu- ja Tolliamet leidis, et tehing kuulub maksustamisele 2 käibemaksuga. Tegemist on ainukese pooltevahelise tehinguga, varasemat koostööd ei ole olnud. Lepinguline hind ei sisaldanud käibemaksu. Nüüdseks on maksuamet leidnud, et käibemaks lisandub lepingu hinnale ja tegi
2. juulil
3. a vastava otsuse muudatuse. Hageja on sellise maksuameti otsusega nõus. Maksuameti esialgset otsust ei pea hageja vajalikuks kohtule esitada. Maksuotsus on saadetud ka kostjale ja kostja ei ole seda ise vaidlustanud, kuigi tal on selline õigus. Käibemaks on tehingu hinna üks osa, tehing on osaliselt täitmata. Hageja ei ole ise käibemaksu riigile tasunud, maks on ajatatud, kuna hagejal puuduvad maksu tasumiseks rahalised vahendid. Kostja võib temalt nõutava raha tasuda ka riigile. Kostja poolt esitatud maksuõiguslikud vastuväited tuleb kohtul jätta tähelepanuta, kuna nende väidete hindamine ei mahu tsiviilvaidluse raamidesse. Kostja esindaja avaldas, et hageja poolt väljastatud arve ei saa tekitada nõudeõigust. Kui pooled on notariaalselt tõestatud lepingus leppinud kokku hinnas ja see hind on tasutud, siis puudub igasugune alus veel midagi tasuda. Tegemist on müüja maksuriskiga, mida müüja üritab ostjalt sisse nõuda. Hageja nõudis ise maksuametilt maksuotsuse muutmist. Hagi tuleb jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED
4. juulil
5. a sõlmisid pooled koos Karol Kingi´ga notariaalse lepingu, mille sisuks oli avaldus eelmärke kustutamiseks, isiku vahetumiseks kinnistu jagamisel tekkiva kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus ja asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks oli Tartumaal asuv XXX kinnistu. Lepingu punktis 4.2 kohustus kostja tasuma hagejale lepingu punktis
6. 6 nimetatud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise eest tasu 900 000 krooni, mida pooled nimetasid Ülevõtmistasuks. Puudub vaidlus, et nimetatud summa on kostja hagejale tasunud. Lepingust ei nähtu, et kas lepingus märgitud ülevõtmistasu sisaldab või ei sisalda käibemaksu, samuti puuduvad lepingus muud kokkulepped seoses võimaliku käibemaksu tasumisega. Hageja nõuab kostjalt käibemaksu 162 000 krooni tasumist. Nimetatud raha tasumiseks on hageja esitanud kostjale
7. juulil
8. a arve nr 259 (lk 20). Arvel on kauba nimetuseks, mille eest tasumist taotletakse märgitud „ülevõtmistasu vastavalt isiku vahetumisel kinnistu jagamisel tekkiva võlaõigusliku müügilepingu eest 25.10.2007.a „ – 900 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18 %- 162 000 krooni. Kuna 900 000 krooni on tasutud, siis jääb tasuda 162 000 krooni. Hageja on selgitanud, et nimetatud arve esitas hageja kostjale pärast Maksu- ja Tolliameti maksuotsust. Esmane maksuotsus on tehtud hageja suhtes
9. mail 2008.a.. Nimetatud otsust ei ole kohtule esitatud. Kohtule on esitatud Maksu- ja tolliameti
10. juuli
11. a otsus
12. mai
13. a maksuotsuse nr 12-5/177 muutmise kohta (lk 17-19). Nimetatud otsusest nähtub, et
14. mai
15. a maksuotsuse kohaselt määras maksuhaldur hagejale tasumiseks käibemaksu 137 288 krooni. Seejuures eeldas maksuhaldur teenuse eest täielikku laekumist st koos käibemaksuga summa laekumist.
16. juulil
17. a saabus maksuhaldurile hageja vaie, milles hageja palus maksuotsuse tühistada ja teha uus maksuotsus, millega lugeda tasumisele kuuluvaks käibemaksu summaks 162 000 krooni. Hageja oli seisukohal, et maksuotsuses oli maksustatav käive määratud ebaõigesti. Hageja leidis, et lepingu punktist 4.2 ei tulene, et tasu hõlmab ka käibemaksu. Taotluse lisana esitas hageja maksuhaldurile
18. juuli
19. a arve nr 259 kostjale kokku summas 1 062 000 sh käibemaks 162 000 krooni. Nimetatud täiendavale tõendile tuginedes otsustaski maksuhaldur suurendada maksuotsusega määratud käibemaksu summat 24 712 krooni võrra. Hageja on esitanud hagi kohustuse täitmise nõudena. Võlasuhte tekkimise alused on sätestatud VÕS §-s
20. Võlasuhe võib tekkida lepingust, kuid võlasuhe ei saa tekkida arvest või maksuhalduri otsusest ühe lepingu poole suhtes. Arve raamatupidamise algdokumendina on üksnes majandustehingu toimumist kinnitav tõend. Kostjale esitatud arvel ongi arve aluseks märgitud
21. oktoobri
22. a leping. Nimetatud lepingu punktis 4.2 kohaselt lepingu järgi tasumisele kuulunud 900 000 krooni on kostja poolt hagejale tasutud ja selles osas puudub 3 pooltel ka vaidlus. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selles, kas
23. oktoobri
24. a lepingus kokku lepitud hind sisaldas käibemaksu või mitte.

§ 1

lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive.

§ 11

lg 1 p 2 kohaselt on käive tekkinud kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumisel, teenuse saamisel osalisel või täielikul maksmisel. Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale (

§ 12lg 1, kuni 31.

detsembrini

1. a kehtinud redaktsioon). Seega on müügihind see, mis ostja või teenuse saaja müüjale maksab. Kui võlasuhte aluseks on leping, siis tuleneb hind lepingust.
2. oktoobri
3. a leping on müügileping ja lepingu esemeks oli kinnisasi. AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on ostuhind müügilepingu oluline tingimus. TSÜS § 83 lg kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vorminõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega saavad kinnisasja võõrandamisel poolte õigused ja kohustused tuleneda üksnes notariaalselt tõestatud tehingust. Hageja ei saa muuta lepingus märgitud hinda ühepoolse arvega. Kostjal oli kohustus tasuda üksnes lepingu punktis 4.2 märgitud hind, mis peab sisaldama ka kõiki võimalikke hageja poolt tasumisele kuuluvaid makseid, sest lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja võimalikud maksukohustused ja Maksu- ja Tolliameti maksuotsus ei saa kaasa tuua kostjale lepingu täitmisega seotud kohustusi. Kostja on müügihinna kooskõlas lepinguga tasunud, seega puudub hagejal
4. oktoobri
5. a lepingust tulenev müügihinna tasumise nõue. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivisintressi nõue. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt arvel ühepoolselt avaldatud viivise määra ei saa ka vaadelda lepingulise viivise määrana VÕS § 113 lg 1 tähenduses ja see ei saa kostjale olla siduv. Käesolevas kohtuasjas ei saa kohus kontrollida Maksu- ja Tolliameti maksuotsuste seaduspärasust. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtunik 4