Obsah (4)

§ 146§ 142§ 147§ 144

Tsiviilasi nr 2-09-50289 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. november 2010 kell 10.00, Tart

§ 146

lg-st 4 tulenevalt aegunud, sest tegemist on kostjate poolt kohustuse tahtliku rikkumise ning tahtlikult heade kommete vastase käitumisega. Kostjad ei tagastanud raha hageja korduvatele pöördumistele vaatamata. Kostjad põhjendasid mittemaksmist majanduslike raskustega ning jagasid lubadusi ja tähtaegu.

1. a sügisel käskisid kostjad hagejal võla unustada ja rohkem mitte tülitada. Kostjatel on olnud piisavalt vahendeid ja võimalusi võlg tasuda. Kostjad on võõrandanud kinnistu ja auto, sh tagatisena märgitud kaubiku, Inara Laan on õppinud tasulises õppes (tlk 14-15, 28-29).
2. Kostjad leiavad, et nõue on aegunud, ja paluvad teha vaheotsuse aegumise kohaldamiseks. Kostjad ei ole käitunud heade kommete vastaselt, olnud hageja vastu pahatahtlikud ega laenanud raha pettuse eesmärgil. Hageja ei ole tõendanud kostjate poolt kohustuse tahtlikku rikkumist. Seega ei kuulu kohaldamisele

§ 146lg 4, vaid rakendub Ts

MS § 146 lg-st 1 tulenev 3-aastane aegumistähtaeg. Hiliseim hagi esitamise aeg oli

1. a novembris. Kostjad on hageja ees kõik kohustused täitnud (tlk 21-24). KOHTU SEISUKOHT
2. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb teha otsus aegumise kohaldamise taotluse suhtes.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja andis Küllike Pikale 02.10.2002 laenu summas 30 000 krooni, mille kostja kohustus tagastama 02.11.2002, ning 29.10.2002 laenu summas 20 000 krooni, mille kostja kohustus tagastama 29.11.2002 (tlk 14, 21-22). Hageja ja Küllike Pikk on selle kohta koostanud ja allkirjastanud kirjaliku dokumendi, mille on laenu käendajana allkirjastanud ka Inara Pikk (tlk 16). 2/4 6.

§ 142

lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja leiab, et nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 146 lg 1 alusel aegunud (tlk 23). Hageja leiab, et kohaldub

§ 146

lg-s 4 nimetatud aegumistähtaeg, sest kostjad on kohustust rikkunud tahtlikult, ning nõue ei ole aegunud (tlk 15). 7.

§ 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et laenu summas 30 000 krooni tagastamise tähtaeg oli 02.11.2002 ning laenu summas 20 000 krooni tagastamise tähtaeg oli 29.11.2002 (tlk 14, 21-22). Seega algas hageja nõuete aegumistähtaeg nimetatud kuupäevadest. 8.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 146

lg 4 kohaselt on

§ 146

lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. 16.09.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 (p 11) leidis riigikohus järgmist: „Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kostja tahtlust

§ 146

lg 4 mõttes ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et hageja nõudis kostjalt aastate jooksul pidevalt laenu tagastamist, kuid kostja oma kohustust ei täitnud. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. /…/ Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega

§ 146

lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub

§ 146

lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades piisav.“ Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjad rikkusid oma kohustusi tahtlikult, et nad soovisid õigusvastast tagajärge ning käitusid tahtlikult heade kommete vastaselt. Hageja arvates saab järeldada kostjate poolt kohustuste tahtlikult rikkumist sellest, et neil oli piisavalt vahendeid võla tasumiseks, kuid nad ei teinud seda hageja korduvatele pöördumistele vaatamata ning andsid erinevaid lubadusi ja tähtaegu. Arvestades riigikohtu seisukohta, ei ole hageja poolt väljatoodud asjaolud, isegi kui need tõendamist leiaksid,

§ 146lg 4 kohaldamiseks piisavad.

Seega tuleb käesolevas asjas lähtuda

§ 146lg-s 1 sätestatud kolmeaastasest aegumistähtajast.

1. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.10.
2. Selleks ajaks oli möödunud rohkem kui kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega on kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks põhjendatud ning hagi tuleb jätta nõude aegumise tõttu nii põhivõla kui intressinõude osas rahuldamata.

§ 144

kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. 3/4 10. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja § 173 lg-te 1, 4 alusel ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 4/4