lg-st 4 tulenevalt aegunud, sest tegemist on kostjate poolt kohustuse tahtliku rikkumise ning tahtlikult heade kommete vastase käitumisega. Kostjad ei tagastanud raha hageja korduvatele pöördumistele vaatamata. Kostjad põhjendasid mittemaksmist majanduslike raskustega ning jagasid lubadusi ja tähtaegu.
MS § 146 lg-st 1 tulenev 3-aastane aegumistähtaeg. Hiliseim hagi esitamise aeg oli
lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja leiab, et nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 146 lg 1 alusel aegunud (tlk 23). Hageja leiab, et kohaldub
lg-s 4 nimetatud aegumistähtaeg, sest kostjad on kohustust rikkunud tahtlikult, ning nõue ei ole aegunud (tlk 15). 7.
lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et laenu summas 30 000 krooni tagastamise tähtaeg oli 02.11.2002 ning laenu summas 20 000 krooni tagastamise tähtaeg oli 29.11.2002 (tlk 14, 21-22). Seega algas hageja nõuete aegumistähtaeg nimetatud kuupäevadest. 8.
lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
lg 4 kohaselt on
lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. 16.09.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 (p 11) leidis riigikohus järgmist: „Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kostja tahtlust
lg 4 mõttes ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et hageja nõudis kostjalt aastate jooksul pidevalt laenu tagastamist, kuid kostja oma kohustust ei täitnud. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. /…/ Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega
lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub
lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades piisav.“ Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjad rikkusid oma kohustusi tahtlikult, et nad soovisid õigusvastast tagajärge ning käitusid tahtlikult heade kommete vastaselt. Hageja arvates saab järeldada kostjate poolt kohustuste tahtlikult rikkumist sellest, et neil oli piisavalt vahendeid võla tasumiseks, kuid nad ei teinud seda hageja korduvatele pöördumistele vaatamata ning andsid erinevaid lubadusi ja tähtaegu. Arvestades riigikohtu seisukohta, ei ole hageja poolt väljatoodud asjaolud, isegi kui need tõendamist leiaksid,
Seega tuleb käesolevas asjas lähtuda
kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. 3/4 10. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja § 173 lg-te 1, 4 alusel ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.