← Eesti

3-10-2400/27

Obsah (6)§ 24§ 91§ 21§ 46§ 38§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2010, Tallinn Haldusasja number 3-1

§ 24lg 3; § 741 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Loksa Ravikeskus esitas 16.09.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 07.09.2010 korralduse nr 13-11/34407 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest 14 750 krooni ulatuses. Kaebaja leidis, et saneerimismenetluse eelduseks on ettevõtja majanduslike raskuste olemasolu, mis on

§ 91

kohaselt käsitatav kaebaja makseraskustena ja võimaldab seega vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. 2. Tallinna Halduskohus jättis 25.10.2010 määrusega riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 1) ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks (14 750 krooni riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või tasumise kohta täpsete andmete kohtule esitamiseks) aega 15 päeva määruse punkti 1 jõustumisest arvates (määruse resolutsiooni p 2). 3-10-2400

§ 91

lg 1 kohaselt tõendab äriühingu maksujõuetust pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Riigikohtu 13.05.2010 määrusest haldusasjas nr 3-3-1-31-10 tuleneb, et seadusandja on äriühingu sellist maksejõuetust, mis on aluseks riigilõivust vabastamisele, võimalikuks pidanud vaid seoses pankrotimenetlusega. Seadusandja pole esitanud ühtegi teist kriteeriumi, mille alusel võiks kohus tuvastada äriühingu riigilõivust vabastamise aluseks oleva maksejõuetuse. Kui kohus võiks ise otsustada, milliste kriteeriumide alusel on äriühing maksejõuetu või milline maksejõuetus on aluseks riigilõivust vabastamisele, siis kaotaksid seadusandja määratud kriteeriumid tähenduse.

§ 91

lg 1 regulatsioon ei võimalda vabastada riigilõivust neid äriühinguid, mille maksejõuetus pole tõendatud pankrotimenetlusega. Riigikohtu seisukohast ja seaduse sõnastusest lähtudes puudub kohtul kaalutlusõigus äriühingu riigilõivust vabastamiseks

§ 91lg-s 1 konkreetselt sätestamata juhtudel.

Kaebaja ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole pankrotimenetlust raugemise tõttu ka lõpetatud, seega ei saa kohus kaebajat riigilõivu tasumisest vabastada. Kohtu hinnangul on kaebusel ka vähe eduperspektiive, kuivõrd tegemist on kaebaja enda poolt deklareeritud maksudega. Korralduse tühistamise korral ei muudaks see kaebaja maksuarvestust ega võlgnevuse olemasolu.

  1. OÜ Loksa Ravikeskus esitas 05.11.2010 halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle 09.11.2010 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  2. OÜ Loksa Ravikeskus palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Määruskaebuse esitaja jääb Tallinna Halduskohtule 16.09.2010 esitatud riigilõivu tasumisest osaliselt vabastamise taotluses toodud põhjenduste juurde. Määruskaebuse esitaja maksejõuetus on tõendatud OÜ Loksa Ravikeskus suhtes saneerimismenetluse algatamisega tsiviilasjas nr 2-09-2516 ning see asjaolu esineb jätkuvalt, sõltumata sellest, et jõustunud on Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2010 määrus, millega OÜ Loksa Ravikeskus suhtes algatatud saneerimismenetlus ennetähtaegselt lõpetati. Seda põhjusel, et saneerimismenetluse ennetähtaegne lõpetamine ei muuda olematuks asjaolu, et määruskaebuse esitajal on majanduslikud raskused ja puuduvad vahendid riigilõivu täies ulatuses tasumiseks. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise korral jäävad kaebaja õigused kohtuliku kaitseta. Halduskohus on tõlgendanud

§ 91

lg-t 1 ebaõigesti ega ole pööranud tähelepanu kaebaja väitele tema majanduslike raskuste kohta, millest tulenevalt on piiratud tema põhiõigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Halduskohus oleks pidanud uurimisprintsiibist tulenevalt hindama kaebaja maksevõimet ning otsustama, kas riigilõivu tasumine on talle jõukohane või mitte. Vastavate asjaolude ja tõendite analüüs halduskohtu määruses aga puudub, mistõttu on kohus oluliselt rikkunud ka menetlusnorme ja jõudnud seetõttu ebaõigetele järeldustele. Vaidlustatud määrusest ei selgu üheselt, kas halduskohus pidas esitatud kaebust ilmselgelt perspektiivituks või mitte, mistõttu on kohtumäärus põhjendamata. Samas on kaebaja väitnud, et väidetav maksuvõlg summas 1 058 170 krooni on ebaseaduslik ka seetõttu, et vaidlustatud korralduse lisas toodud maksuvõla tekke perioodil ehk 10.05.–10.08.2010 on kaebaja kõik tasumisele kuuluvad maksukohustused (sh riiklike maksude osas) deklareerinud, kinni 2

(4)3-10-2400 pidanud ja maksuhaldurile tähtaegselt üle kandnud. Kui kohtul on väiksemgi kahtlus, et maksuvõla sissenõudmise korraldus ei pruugi olla õiguspärane, siis tuleb määruskaebuse esitaja taotlus rahuldada. Vaidlustatud korralduse tühistamisel muutub maksuarvestus ja vaidlustatud korralduse alusel määratud maksuvõlg langeb ära. Järelikult ei ole kaebus perspektiivitu ning kaebaja soovib sellega kaitsta tema jaoks olulisi õigusi. 5. OÜ Loksa Ravikeskus esitas 15.12.2010 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse määruskaebusest loobumiseks, milles märgib, et seoses maksu- ja intressivõla ajatamisega Maksu- ja Tolliameti 06.12.2010 otsuse alusel, loobub OÜ Loksa Ravikeskus nii Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusest PMTK 07.09.2010 korralduse nr 13-11/34407 tühistamiseks kui ka Tallinna Ringkonnakohtule 05.11.2010 esitatud määruskaebusest haldusasjas nr 3-102400 ning soovib haldusasjas nr 3-10-2400 menetluse lõpetamist. Määruskaebuse esitaja palub võimalikud vastustaja menetluskulud jätta vastustaja enda kanda, sest nende määruskaebuse esitajalt väljamõistmine oleks ebaõiglane, arvestades kaebuses väljatoodut. Käesolevas asjas ei esine ka erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks (vrd Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-10, p 32). Määruskaebuse esitaja kinnitab, et on kaebusest loobumise tagajärgedest teadlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Vastavalt

§ 21

lg-le 5 ja § 24 lg 1 p-le 2 lõpetab kohus kaebusest loobumise vastuvõtmisel menetluse. Ringkonnakohtul on

§ 46

lg 1 p-st 5 tulenevalt samuti õigus lõpetada menetlus

§-s 24 nimetatud alustel, tühistades sealjuures halduskohtu otsuse. Kuigi käesolevas asjas on menetlus esimese astme kohtus alles pooleli ning ringkonnakohtus on lahendamisel OÜ Loksa Ravikeskus määruskaebus, lahendab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ise nii kaebaja avalduse kaebusest kui ka määruskaebusest loobumiseks, sest need on esitatud Tallinna Ringkonnakohtule. 7.

§-st 38 ja § 472 lg-st 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 659 tulenevalt kuulub määruskaebusest loobumise korral kohaldamisele TsMS §

  1. Vastavalt TsMS § 644 lg-le 1 on määruskaebuse esitajal õigus määruskaebusest loobuda.
  2. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused kaebusest ja määruskaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kaebaja on kinnitanud, et ta on kaebustest loobumise tagajärgedest teadlik. Vastustaja ei ole välist õigusabi kasutanud ja tal puuduvad menetluskulud. Seetõttu võtab ringkonnakohus OÜ Loksa Ravikeskus kaebusest ja määruskaebusest loobumise avalduse vastu, lõpetab haldusasja menetluse

§ 24

lg 1 p 2 alusel ning samuti lõpetab

§ 38ja Ts

MS § 644 lg 4 alusel määruskaebuse menetlemise Tallinna Halduskohtu 25.10.2010 määruse peale. 9.

§ 84

lg 5 p 2 kohaselt juhul, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Asja materjalide kohaselt on OÜ Loksa Ravikeskus kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 450 krooni, millest 200 krooni tasuti esialgse õiguskaitse taotluse eest (tl 9). Määruskaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 200 krooni 3

(4)3-10-2400 (tl 62). Kuivõrd Tallinna Halduskohus on ühe lõivustatud toimingutest sooritanud, lahendades OÜ Loksa Ravikeskus esialgse õiguskaitse taotluse 22.09.2010 määrusega, mida ei ole vaidlustatud, siis nimetatud riigilõivu tagastamiseks kaebajal õigust ei ole. Küll aga on tal õigus poole riigilõivu tagastamisele ülejäänud summalt (s.o kaebuse eest tasutud 250 kroonilt ning määruskaebuse eest tasutud 200 kroonilt). Seega on OÜ-l Loksa Ravikeskus õigus riigilõivu tagastamisele summas 225 krooni (14,38 eurot). Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajal esitada halduskohtule sellekohane taotlus, näidates ära isiku, kellele tuleb riigilõiv tagastada, ja arveldusarve numbri, kuhu tuleb riigilõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (s.o 01.01.2013), kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Lilianne Aasma Virgo Saarmets Silvia Truman 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.