) §2 sätteid, mille kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu
tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse 7 omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine.
kohaselt võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.
kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. Kui korteriühistu omandab korteriomandi, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, ei loeta teda korteriühistu liikmeks. Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. Vastavalt
sätetele jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
kohaselt peab korteriühistu oma liikmetele, samuti korteriomandite suhtes piiratud asjaõigusi omavatele isikutele nende soovil väljastama Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tüüpvormile vastava tõendi, mis kajastab korteriühistu liikmete varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes. Korteriühistu võib tõendi väljastamisega seotud kulude katteks võtta tasu.
sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat 8 enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Korteriühistu esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse §36 lg.5 ja §78 lg.3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.
kohaselt loetakse majandamiskuludeks
tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Täiendavalt kuuluvad rakendamisele Korteriühistu Tuuslari 22 põhikirja p.9 sätted, mille kohaselt vastutab ühistu oma kohustuste täitmise eest kogu talle kuuluva varaga. Iga liikme vastutus ühistu kohustuste täitmise eest võrdub tema kohustusliku osamaksu suurusega. Ühistu ei või panna liikmetele täiendavaid isiklikke – ja finantskohustusi. Ühistu ei vastuta liikmete kohustuste eest. Põhikirja p.30.3; p.30.4 ja p.30.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma
sätete kohaselt jõustus korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel oli õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta olid kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistu Tuuslari 22 põhikirja p.58 kohaselt olid üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsused kohustuslikud kõigile korteriomanikele, sealhulgas ka neile, kes koosolekust osa ei võtnud. Kohus luges tõendatuks, et kohtule esitati väljavõte Korteriühistu Tuuslari 22 üldkoosoleku protokollist nr.6 15.juulist 2008.a., mille päevakorrapunkti nr.4 all võttis üldkoosolek vastu järgmise otsuse: „Lõpetada linnavalitsusega 01.augustil 2004.a. sõlmitud leping nr.804“, millega luges kohus tõendatuks, et rahuldamisele kuulus Korteriühistu Tuuslari 22 nõue lepingu lõpetamise kohta, kuna selline oli Korteriühistu Tuuslari 22 üldkoosoleku otsus, mis oli kohustuslik kõigile liikmetele. Ekslikuks pidas kohus Korteriühistu Tuuslari 22 seisukohta, et leping tuli lõpetada kohtuotsuse päeva seisuga. Kohus luges tõendatuks, et leping tuli lõpetada üldkoosoleku otsuse päevaga (15.juulist 2008.a.), kuna sellest ajast oli otsus liikmetele kohustuslik. Kohus luges tõendatuks, et lepingu nr.804 01.augustist 2004.a. sõlmimine Kohtla – Järve linnaga (Kohtla – Järve Linnavalituse kaudu) oli vastuolus Korteriühistu Tuuslari 22 põhikirjaga, kuna põhikiri ei näinud ette lepingute sõlmimist ühistu liikmetega, ühistu põhikirjast tulenevate maksete tasumiseks. Korteriühistu Tuuslari 22 põhikirja p.38 kohaselt oli ühistul õigus sõlmida lepinguid ainult elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks ühistu mitteliikmeks olevate juriidiliste isikutega või teha neid töid ise (sealhulgas oma 10 liikmete tööjõu ja vahenditega (näiteks Kohtla – Järve linna (Kohtla – Järve Linnavalituse kaudu)) tööjõu ja vahenditega). Kohus luges Korteriühistu Tuuslari 22 põhikirja vastaseks ka katsed tsiviilasja menetlemise kestel sõlmida Kohtla – Järve linnaga (Kohtla – Järve Linnavalituse kaudu) elumaja haldamise lepingut. Kohus luges tõendatuks, et Kohtla – Järve linn (Kohtla – Järve Linnavalituse kaudu), Korteriühistu Tuuslari 22 liikmena, täidab oma kohustusi Korteriühistu Tuuslari 22 ees nõuetekohaselt, kui ta Korteriühistu Tuuslari 22 põhikirja p.30.3; p.30.4 ja p.30.5 kohaselt on tasunud ühistu liikmena: a) kohustusliku osamaksu, mille suurus ühistu varas oli võrdeline liikme korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osas suurusega (määratakse kindlaks üldkoosoleku poolt); b) sihtosttarbelisi makseid (nn. täishooldustasu), mille suuruse kindlaksmääramisel lähtuti liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast, majas asuvate korterite üldpinnast v.a. elanike kohta arvestatud makseid ja c) tasunud ühistus elaniku kohta arvestatavaid sihtosttarbelisi makseid vastavalt korteri tegelikule kasutajate arvule. Samuti luges kohus tõendatuks, et
kohaselt loeti majandamiskuludeks
tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei olnud sätestatud teisiti. Eluruumi hoolduseks loeti töid, millega hoiti elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagati elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loeti ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võis tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohus luges tõendatuks, et kõiki neid makseid tuli Korteriühistu Tuuslari 22 liikmel tasuda üldkoosoleku või juhatuse koosoleku otsuse alusel, mitte aga lepingu alusel nagu seda tehti põhikirja vastaselt Kohtla – Järve linna (Kohtla – Järve Linnavalituse kaudu) puhul. Üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid Kohtla – Järve linnale (Kohtla – Järve Linnavalituse kaudu) (vajalike maksete hindade kehtestamise kohta) ei ole Korteriühistu Tuuslari 22 kohtule esitanud, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Tuuslari 22 rahaline nõue Kohtla – Järve linna (Kohtla – Järve Linnavalituse kaudu) vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et
kohaselt pidi Korteriühistu Tuuslari 22 oma liikmetele (sh ka Kohtla – Järve linnale (Kohtla – Järve Linnavalituse kaudu)), samuti korteriomandite suhtes piiratud asjaõigusi omavatele isikutele nende soovil väljastama Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tüüpvormile vastava tõendi, mis kajastab Korteriühistu Tuuslari 22 liikmete varalisi õigusi ja 11 kohustusi korteriühistu suhtes. Korteriühistu Tuuslari 22 võis tõendi väljastamisega seotud kulude katteks võtta tasu. Korteriühistu Tuuslari 22 neid seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid (väljastada tõend, väljastada vastavad üldkoosoleku otsused ja väljastada vastavad juhatuse otsused) täitnud ei ole, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et ülejäänud osas tuli Korteriühistu Tuuslari 22 hagi jätta rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.