Tunnistada õigusvastasteks 02.03.2009 haldusakt nr 620.3/4674-1 ja Viru Vangla toiming ( ei antud kaebajale blanketti, et kirjutada avaldust õppima asumise kohta 10 klassis). Mõista välja Viru Vanglalt riigituludesse riigilõiv 250.krooni (kakssada viiskümmend krooni) ning kanda see riigituludesse pärast kohtuotsuse jõustumist (haldusasi 309-1497). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 29.01.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD 23.03.2009 kinnitas Viru Vangla peaspetsialist-üksuse juht kinnipeetav R K uue individuaalse täitmiskava. 10.06.2009 vaideotsusega nr 11-7/171 jättis Justiitsministeerium individuaalse täitmiskava õigusvastaseks tunnistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudega vaide rahuldamata. R. K esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse tema suhtes kinnitatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava tühistamiseks ja õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja väitis, et täitmiskava on koostatud teda teavitamata, kaasamata ja riskianalüüsi koostamata ning selles esitatud seisukohad on alusetud ja iseloomustavad teda põhjendamatult negatiivselt. Välja on jäetud töötamine ja õppimine. Nõude õigusliku alusena viitas ta vangistusseaduse (edaspidi
) § 16 lg-le 2, 3 ning juhendi § 1-5, 8, 9 rikkumisele Viru Vangla poolt. Vangla oleks pidanud tõendama kaebaja iseloomus toimunud muudatusi, kuid vangla isegi ei teavitanud täitmiskava koostamise alustamisest, ei viinud läbi mingeid analüüse ja uuringuid ega arvestanud ettepanekuid. Kaebajale ei väljastatud Viru Vangla poolt blanketti, et ta oleks saanud kirjutada avalduse õppima asumise kohta. 20.01.2010 täpsustas kaebaja R. K kaebuse nõudeid ja palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 02.03.2009 haldusakti nr 6-20.3/4674-1 ( mitte tühistada), millega talle ei võimaldatud perioodil veebruar 2009 kuni juuni 2009 jätkata õppimist 10 klassis ning Viru Vangla toimingu, et talle ei antud blanketti, et kirjutada avaldust õppima asumise kohta 10 klassis. Tühistamisnõudest kaebaja loobus, kuna alates septembrist 2009 on Viru Vangla võimaldanud kaebajal õppida Jõhvi Gümnaasiumi 10 klassis. Ühtlasi palus kaebaja tühistada ja tunnistada õigusvastaseks 23.03.2009 kinnitatud Viru Vangla individuaalne täitmiskava ja teha ettekirjutus uue koostamiseks arvestades
Täitmiskava on ebatäpne, kuna kaebaja distsiplinaarkaristus on vaideotsusega tühistatud, seega pole kaebaja karistatud, kuid täitmiskavas on asutud kaebajat süüstama olematu karistusega, näidates kaebajat negatiivse isikuna. Kuna kaebajat pole ärakuulatud, on sellega rikutud kaebaja inimväärikust. Kaebaja palub kaebuse täielikku rahuldamist. Vastustaja seisukohalt on kaebus põhjendamatu. Kaebus palutakse jätta rahuldamata. Individuaalsest täitmiskavast nähtub, et R. K ei ole ära võetud võimalust õppimiseks, vaid on ette nähtud võimaluse korral õpingute jätkamine üldhariduskooli 10. klassis. Seega ei ole R. K täitmiskava muutmine kaasa toonud R. Kalda olukorra halvenemist. Seda ei saanud kaasa tuua ka individuaalsesse täitmiskavva tööhõivet puudutava märkimata jätmine, kuna vangistusseadusest tulenevalt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda oma tööle nimetamist. Hariduse omandamise jätkamise keelamise õigusvastaseks tunnistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks piirangute lõpetamiseks hariduse omandamiseks, kooli lubamiseks, Viru Vangla direktori 02.03.2009 haldusakti nr 6-20.3/4674-1 tühistamiseks: 30.01.2009 esitas R. K vanglale taotluse hariduse omandamiseks. Vangla 02.03.2009 haldusaktiga nr 6-20.3/4674-1 teatati R. K, et praeguste ressursside kohaselt ei ole Jõhvi Gümnaasiumil võimalust talle pakkuda kambriõpet, kuna jooksva õppeaasta kestel ei ole võimalik avada uut klassikomplekti. Taotluste vastuvõtt üldhariduse omandamiseks õppeaastal 2008/2009 lõpetati 25.08.2008 ja 10.klassi eestikeelset rühma kambriõppel ei avatud. Vanglal on kohustus eelkõige võimaldada koolikohustuslikele kinni peetavatele isikutele põhihariduse omandamist ja nendel isikutel on ka õigus nõuda hariduse omandamise võimaldamist vanglas. R. K ei ole koolikohustuslik kinnipeetav ja ta ei soovinud omandada põhiharidust, vaid soovis õppida Jõhvi Gümnaasiumi 10.klassis, s.o omandada keskhariduse. Kohtu seisukohad Kinnipeetava individuaalne täitmiskava pole üldjuhul haldusakt, sest programmilise ja soovitusliku iseloomu tõttu puudub täitmiskavas sätestatul iseseisev regulatiivsus ning see pole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (vt HMS § 51 lg 1). Täitmiskava on siiski halduskohtus vaidlustatav, kui on piisavalt ettenähtav, et täitmiskavas kirjeldatud programmi elluviimine võiks hakata kinnipeetava õigusi põhjendamatult piirama.
reguleerib kinnipeetava individuaalse täitmiskava sisu ning selle koostamise korda ja tingimusi.
lg 1 kohaselt nähakse täitmiskavas muu hulgas ette kinnipeetava 2 paigutamine vanglas (§ 16 lg 1 p 1), kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus (§ 16 lg 1 p 4), samuti muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud (§ 16 lg 1 p 7).
lg 3 kohaselt kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule. Vangistusseaduse § 16 lg 4 kohaselt lisatakse täitmiskava küll kinnipeetava isiklikku toimikusse, kuid ühestki selle seaduse alusel vastu võetud justiitsministri 14.01.2008 määrusega nr. 21 kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ sättest ei nähtu, et see saaks olla uue täitmiskava koostamise aluseks või mingil muul viisil selle sisu mõjutada. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on oma iseloomult suuresti universaalne, sest vanglakaristuse täideviimise eesmärk (
lg 1 – kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine) ega ka selle saavutamisele suunatud täitmiskava eesmärgid ei sõltu konkreetsest kinnipidamisasutusest, kus isik parasjagu karistust kannab, vaid kinnipeetava isikust ja tema käitumisest vangistuses. Sellele osutab selgelt ka asjaolu, et täitmiskava ei koostata kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vabadusekaotuse tähtaeg on alla ühe aasta, millest tulenevalt on täitmiskava vajalik esmajoones nende kinnipeetavate puhul, kelle kinnipidamisaeg on piisavalt pikk selleks, et tema arengut oleks võimalik põhjalikumalt jälgida ja suunata. „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 8 lg 1 kohaselt koostatakse täitmiskava aga kinnipeetavale igal aastal uuesti.
Kuigi nimetatud säte ei tähenda, et kõiki kinnipeetava esitatud soovid fikseeritakse ITK-s peab administratsioon kinnipeetava motiveerimiseks ja hea halduse põhimõtte täitmiseks tegema temaga sisulist koostööd ja kui kõiki kinnipeetava ning vangla spetsialistide väiteid polegi võimalik arvestada siis vähemalt põhjendama, miks ta nendega ei nõustu. Vaidlusaluses täitmiskavas sellised põhjendused puuduvad. Halduskohus nõustub kaebajaga, et Viru Vangla on rikkunud
lg 2 ja HMS § 40, kuna komisjoni liikmed pole arutanud kinnipeetavaga individuaalset täitmiskava ja teda ärakuulanud. Kaebaja leiab, et vaidlustatud täitmiskava on ebatäpne, kuna kaebaja distsiplinaarkaristus on vaideotsusega tühistatud, seega pole kaebajat karistatud, kuid täitmiskavas on asutud kaebajat süüstama olematu karistusega, näidates kaebajat negatiivse isikuna. Halduskohus leiab, et distsiplinaarkaristuse mõistmisel või kinnipeetava iseloomustamisel on keelatud arvestada juba kustunud või tühistatud distsiplinaarkaristusi. Riigikohus on mitmetes oma lahendites viidanud, et juba kustunud karistusele viitamine toob iseenesest kaasa haldusakti õigusvastasuse. Halduskohus leiab, et ka tühistatud distsiplinaarkaristusele viitamine täitmiskavas ei ole õiguspärane ja toob kaasa haldusakti/toimingu õigusvastasuse. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist haldusorgani toiminguga, mille tulemusena on kinnitatud vangla poolt isiku suhtes individuaalne täitmiskava, mis on teatud õigusliku tähendusega. Kuna kaebus on esitatud Viru Vangla 23.09.2009 kinnitatud täitmiskava õigusvastasuse tuvastamise nõudes, siis halduskohus tunnistab õigusvastaseks, ( mitte ei tühista) Viru Vangla 23.09.2009 kinnitatud täitmiskava ja teeb ettekirjutuse Viru Vanglale uue täitmiskava koostamiseks arvestades
Asja materjalide kohaselt on R. K 30.01.2009 (Taotlus registreeritud 02.02.2009) esitanud Viru Vanglale avalduse (mitte küll avalduse blanketil) hariduse omandamiseks Jõhvi Gümnaasiumi 10 klassis. Viru Vangla 02.03.2009 haldusaktiga nr 6-20.3/4674-1 ei rahuldatud kaebaja avaldust põhjendusega, et praeguste ressursside kohaselt ei ole Jõhvi Gümnaasiumil võimalust 3 talle pakkuda kambriõpet, kuna jooksva õppeaasta kestel ei ole võimalik avada uut klassikomplekti.
4 jagu sätestab vanglas hariduse omandamise tingimused ning
kohustab vangla juhtkonda kindlustama koolituse läbiviimiseks vajalikud ruumid ning suunama ja soodustama kinnipeetavaid hariduse omandamisel.
§-dest 34-36 ei tulene piirangut, et eluaegset vanglakaristust kandvad kinnipeetavad ei saa õppida koos teistega klassiruumis, vaid peavad seda tegema oma kambris või muus ruumis üksnes individuaalõppe korras. Alates 2009.a. sügisest õpib R. K Jõhvi Gümnaasiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.